Obsah (14)

§ 663§ 657§ 651§ 456§ 662§ 238§ 230§ 465§ 529§ 173§ 172§ 150§ 532§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-6015 Kohtuasi XX eestkoste pikendami

) § 529 lg 1 järgi lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. 4 2-19-6015 9.

1. Lähtudes puudutatud isiku I vahetul ärakuulamisel saadud muljest ja hinnates kogumis asjas esitatud tõendeid ja seisukohti, leidis maakohus, et puudutatud isik I ei ole kestvalt võimetu oma tegudest aru saama või neid juhtima. Puudutatud isik I oli ärakuulamisel mõistliku jutuga ja põhjendas enda seisukohti arusaadavalt. Vahetevahel esineva arusaamisvõime või tegude juhtimise võime kaotamise näol ei ole tegemist püsiva võimetusega oma tegudest aru saada või neid juhtida PKS § 203 lg 1 tähenduses. Seega on puudutatud isikule I eestkoste seadmise alused ära langenud. Puudutatud isik I võis varem eestkostet vajada, kuid on maakohtu veendumuse kohaselt praegusel ajal piisavalt adekvaatne, et saada oma elu korraldamisega hakkama, kasutades muid toetavaid teenuseid ja abilisi. Määruskaebus
2. Eestkosteasutus esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega seada puudutatud isiku I üle eestkoste ja määrata eestkostjaks Tallinna linn. 10.
3. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isik I võimeline ise oma huve kaitsma. Puudutatud isikul I on diagnoositud paranoidne skisofreenia. Puudutatud isik I on
4. aastal tahtest olenematul ravil viibinud kolmel korral ning viibib ravil ka määruskaebuse esitamise ajal. Puudutatud isiku I probleeme ei ole võimalik lahendada muude toetavate teenuste ja abiliste kaudu. Puudutatud isikul I puudub haiguskriitika ja ta võtab ravimeid kaootiliselt. Aastaid kestnud psüühikahäire ei võimalda puudutatud isikul I oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Puudutatud isiku I ärakuulamine kohtuniku poolt oli ühekordne toiming, mille ajal puudutatud isik I viibis tahtest olenematul ravil. Ärakuulamise ajal oli isiku arusaamisvõime maailmast ja elukorraldusest rahuldav. Puudutatud isik I avaldas kohtule, et ta ei vaja enam eestkostet ja leiab, et saab ise oma asjadega hakkama. Tuleb arvestada, et haiguskriitikata inimene võibki ravil viibimise ajal arvata, et ta on terve ja saab kõigega ise hakkama. Puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud mulje ei ole eestkosteasutuse hinnangul piisav põhjus puudutatud isiku I üle seatud eestkoste lõpetamiseks. 10.
5. Eestkosteasutus esitas ringkonnakohtule Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Tugikodu sotsiaaltöötaja MTu 21.06.2024 kirjelduse puudutatud isiku I toimetuleku kohta. Kirjelduse kohaselt esinevad puudutatud isikul I meelepetted nägemises ja kuulmises ning ta tõlgendab elusituatsioone enda suhtes negatiivselt, luues n-ö situatsiooniluulud. Puudutatud isik I elab pidevas hirmus, et talle tullakse järele ja ta viiakse ära. Sellised negatiivsed mõtted kutsuvad esile haiguse ägenemise, millele puudutatud isik I reageerib agressiivselt ja teistele mõistetamatult. Puudutatud isik I tarvitab ravimeid kaootiliselt. Suhtlemisel on puudutatud isik I endassetõmbunud, kasina jutu ja tõrksa olekuga. Puudutatud isiku I kontaktiloomise oskused on kesised. Ta väljendab end ähvardavate liigutuste ja sõnadega ning võib lüüa vastu uksi ja seinu. Puudutatud isikul I on ka mängusõltuvus. Puudutatud isik I ei ole võimeline asjaajamisteks ametiasutustes. Ta ei ole suuteline ametiasutusse ka iseseisvalt minema. Enne vajalike toimingute tegemist tuleb talle anda lisaselgitusi. Eesti Töötukassas puuduva töövõime hindamise protsessi puudutatud isik I ei mõistnud, arvates, et seda ei ole vaja, kuna ta on terve. Puudutatud isikul I on probleeme ka toitumisega – iseseisvalt ostab ta toiduks vaid kartulikrõpse ja limonaadi. Kui puudutatud isikul I tekib võimalus oma sissetulekuid vabalt kasutada, on oht, et ta kulutab raha toidu asemel mängimisele. Puudutatud isik I on korduvalt oma elukohast kellelegi ütlemata lahkunud ja enne lahkumist visanud ära kõik oma asjad (sh tehnika, riided, jalatsid, toidu ja ravimid). 10.
6. Eestkosteasutus esitas ringkonnakohtule ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestkoste spetsialisti RPe kirjelduse puudutatud isiku I elukorralduse ja talle osutatud teenuste tulemuslikkuse kohta. Kirjelduse kohaselt on puudutatud isiku I vaimne tervis eestkoste teostamise ajavahemikus olnud ebastabiilne. Aeg-ajalt esineb agressiivset käitumist ja vara 5 2-19-6015 lõhkumist. Puudutatud isikul I on mängusõltuvus. Kui puudutatud isik I ise oma rahaasjade eest vastutama hakkab, võib ta jääda raskustesse tugikeskuse teenuse eest tasumisel. Kui tugikeskuse teenus lõpetatakse, ei taga enam keegi, et puudutatud isik I ravimeid võtab. Puudutatud isikul I ei ole toetavat perekonda, kes teda abistaks. Eestkostespetsialist on esitanud Sotsiaalkindlustusametile taotluse puudutatud isiku I suunamiseks ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Kui puudutatud isik I saab ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele, kus on tagatud talle igapäevaeluks vajalik abi ning kontroll ravimite võtmise üle, siis neis ülesannetes puudutatud isik I eestkostet enam ei vaja, kuid ta võib sattuda rahalistesse raskustesse, kui tema rahaasjade korraldamine jääb tema kanda. Ööpäevaringse erihooldusteenuse tasu on üle 500 euro kuus ning puudutatud isiku I ainsad sissetulekud on töövõime- ja puudetoetus. Puudutatud isik I vajab tingimata eestkostet rahaasjade korraldamisel ja kõrvalabi sotsiaalteenuste ja ravi korraldamisel. 10.
7. Eestkosteasutusele teadaolevalt toimetati puudutatud isik I 26.06.2024 taas tahtest olenematule ravile. 26.06.2024 hommikul võttis sotsiaalhoolekande osakonnaga ühendust Iru tugikeskuse töötaja Rita Pinn, kes andis teada, et öösel vastu 26.06.2024 oli puudutatud isik I olnud ebaadekvaatses seisundis. Puudutatud isik I oli öösel alasti mööda maja ringi jooksnud ja külmkapist kogu enda ning teiste toidu põrandale ja treppidele loopinud. Samuti oli puudutatud isik I ähvardanud teisi majaelanikke. Samal päeval kutsuti puudutatud isikule I kiirabi ja puudutatud isik I viidi psühhiaatriakliinikusse. 10.
8. Sotsiaalhoolekande osakond võttis ühendust puudutatud isikuga IV, kes märkis 26.06.2024 toimunud telefonivestluses, et ta ei soovi hakata oma poja eestkostjaks, kuna peresuhted on halvad. 10.
9. Eestkosteasutuse hinnangul peaks eestkostja ülesanneteks olema puudutatud isiku I kõikide õiguslike ja varaliste tehingute tegemine, välja arvatud juhul, kui isik saab ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Puudutatud isik I on võimeline iseseisvalt sooritama pisitehinguid kuni 200 euro ulatuses igas kuus. Menetlusosaliste seisukohad
10. Puudutatud isik III esitas määruskaebuse kohta seisukoha, mille kohaselt hakkas puudutatud isiku I tervis halvenema
11. a suvel, kui muudeti tema raviskeemi. Alates sellest ajast on puudutatud isiku I enesetunne olnud halb ja see on viinud ravimite ebakorrapärase kasutamiseni. Tahtevastasele ravile paigutamise juhtumid on tekkinud viimasel ajal, kuid ülejäänud eestkoste all viibimise aja jooksul ei ole puudutatud isiku I seisund nii halb olnud. Määruskaebuse kirjeldused keskenduvad ajale alates
12. a märtsist ning on liialdatud. Puudutatud isiku III hinnangul ei vaja puudutatud isik I eestkostet, kuigi vajab mõningast nõustamist ja toetamist. Puudutatud isik III on nõus puudutatud isikut I abistama.
13. Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis 05.08.2024 seisukohas, et puudutatud isik I vajab eestkostet, et oleks tagatud tema õiguste kaitse ja toimetulek. Menetluse edasine käik
14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

6 2-19-6015 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus tühistada eestkoste lõpetamist puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega pikendab puudutatud isiku I üle seatud eestkostet viie aasta võrra. 15. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas. Maakohtu määrus on

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p 1 osas.

16. Puudutatud isik II esitas koos määruskaebusega dokumentaalseid tõendeid, mille ringkonnakohus võtab

§ 662

lg 3 ja § 238 lg 1 alusel vastu.

§ 662lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Tõendid on asjakohased (

§ 238lg 1).

17. Ringkonnakohus kogus

§ 230

lg 3 alusel omal algatusel täiendavaid tõendeid, millest teavitas menetlusosalisi 17.09.2024 kirjaga. Ringkonnakohus võtab täiendavalt asja materjalide juurde kohtute infosüsteemist kohtu algatusel kogutud täiendavad tõendid, s.o Harju Maakohtu 09.09.2024 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, psühhiaatrite PT ja KT 06.09.2024 arvamuse ning KK 08.09.2024 e-kirja. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel ka nende tõenditega.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus puudutatud isiku I eestkostevajaduse jätkumise hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja eksinud tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus omistas ülemäära suure tähtsuse puudutatud isiku I ärakuulamisele ning jättis arvestamata olulised asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid puudutatud isiku I arusaamisvõime kohta. Sellega ületas maakohus ühtlasi diskretsioonipiire PKS § 203 lg 4 kohaldamisel.
2. Ringkonnakohus selgitab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (vt nt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 19; vt ka 11.05.2011, 3-2-1-31-11, p 14). Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20–21). 7 2-19-6015 Seejuures tuleb arvestada, et isikule eestkostja määramine on sekkumine tema eraellu põhiseaduse (PS) § 26 mõttes, mis on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras, ning selline sekkumine riivab isiku õigust vabale eneseteostusele PS § 19 mõttes. Sellest tulenevalt tuleb täisealisele isikule eestkostjat määrates kohtul silmas pidada esmalt seda, et PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet. Lisaks tuleb PKS § 203 lg 2 teise lause järgi arvestada isikule eestkostja määramisel ka seda, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada võimaluse korral muid abinõusid (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20–21). Eelnev on asjakohane ka eestkoste jätkumise üle otsustamisel (PKS § 203 lg 4).
3. Eestkostevajaduse jätkumise hindamiseks peab kohus koguma ja võtma arvesse mitmesuguseid tõendeid. Siinsel juhul on maakohus omistanud määrava kaalu puudutatud isiku ärakuulamisel tajutule, jättes piisava tähelepanuta eksperdiarvamuse ning teiste menetlusosaliste seisukohtadest nähtuva. Eelkõige on maakohus jätnud arvestamata ja vaidlustatud määruses hindamata asjaolud ja väited selle kohta, et puudutatud isik I ei oska rahaga ümber käia ja seda oma vajaduste rahuldamiseks kasutada, ta ei mõista oma tegude (sh mängusõltuvus; enda asjade äraviskamine, ravimite võtmata jätmine) tähendust ja tagajärgi mh oma toimetulekule ja tervisele ning ta käitub viisil, mis seab tema tervise ning toimekuleku vahetusse ohtu. Eelnevaga on maakohus rikkunud diskretsiooniõigust puudutatud isiku eestkostevajaduse jätkumise hindamisel ning ühtlasi ka kohtulahendi põhjendamise kohustust (

§ 465lg 2 p 8, § 442 lg 8 ja § 463 lg 2).

1. Ekspertarvamuse järgi esineb puudutatud isikul I kroonilise kuluga vaimuhaigus (püsikululine paranoidne skisofreenia – F20.00), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada (dtl 469). Eksperdi järeldusi kinnitavad ka kaebemenetluses esitatud ja kohtu algatusel kogutud tõendid. Õiguskirjanduses on käsitatud vaimuhaigust TsÜS § 8 lg 2 tähenduses psüühilise tegevuse sügava häirena. Meditsiinialaselt kuuluvad need terminid katusmõiste psüühikahäire alla (TsÜS komm, § 8, p 3.2.3.1.). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinses menetluses esile toodud asjaolusid ja tõendeid, sealhulgas määruskaebemenetluses täiendavalt esitatud ja kogutud tõendeid arvestades pidada põhjendatuks järeldust, et puudutatud isiku I üle seatud eestkoste jätkumine ei ole vajalik. Eksperdiarvamuses on esile toodud, et puudutatud isik I oli enne ekspertiisi tegemist statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibinud enam kui kolmeteistkümnel korral; samuti on kirjeldatud puudutatud isiku I seisundit viimase psühhiaatriakliinikusse saabumise ajal (dtl 466–468). Eksperdiarvamuses on edasi antud ka puudutatud isiku I läbi vaadanud psühhiaatri vahetu mulje puudutatud isiku I vaimsest seisundist läbivaatuse ajal (dtl 468–469). Eksperdiarvamuse kohaselt on puudutatud isiku I psüühikahäire püsiv. Eestkosteasutus esitas ringkonnakohtule määruskaebusele lisatuna Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Tugikodu sotsiaaltöötaja MTu iseloomustuse (dtl 548–549) ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestkoste spetsialisti RPe iseloomustuse (dtl 551–552), milles on kirjeldatud puudutatud isiku I igapäevast elu ja toimetulekuvõimet. 8 2-19-6015 Psühhiaatrite PT ja KT 06.09.2024 arvamuse kohaselt on puudutatud isiku I käitumine psühhootilisest seisundist juhituna ettearvamatu, desorganiseeritud ja ebaadekvaatne, mistõttu ta ohustab nii enda kui ka ümbritsevate turvalisust. Puudutatud isik I toodi 05.09.2024 sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga Vaimse Tervise Keskuse tugikodust, kus ta oli käitunud ettearvamatult, jooksnud sihitult ringi ja lõhkunud kaaselanike asju. Puudutatud isik I tundis, et teistel on tema suhtes halvad kavatsused. Samuti kolas puudutatud isik I öösiti teiste tubades ja jäi kahtlus, et ta ei tarvita ravimeid. Puudutatud isiku I käitumine on teistele hirmutav – puudutatud isik I tegi ähvardavaid liigutusi, jälitas inimesi ja sõimas neid. Puudutatud isik I peab end FBI agendiks ja tunneb, et peab jälgima kõike ja kõiki. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub nii eksperdiarvamusest, määruskaebusele lisatud iseloomustustes esitatud informatsioonist ning psühhiaatrite PT ja KT 06.09.2024 arvamusest, et puudutatud isiku I võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on endiselt kestvalt piiratud. KK 08.09.2024 e-kirja kohaselt ei ole puudutatud isiku I seisund muutunud. Kuigi puudutatud isiku I tervislik seisund on ebastabiilne, tuleb puudutatud isiku I võimetust oma tegudest aru saada ja neid juhtida pidada kestvaks, arvestades puudutatud isiku I haiguse iseloomu, haiguse ägenemiste sagedust ning ka puudutatud isiku I üldist toimetulekuvõimet haiguse ägenemiste vahelisel ajal.
2. Puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud maakohtuniku vahetu mulje on küll oluline, kuid ei ole siinses asjas kogutud muudest tõenditest ja menetlusdokumentidest nähtuvaid andmeid arvestades piisavalt kaalukas tuvastamaks, et puudutatud isiku I eestkostevajadus on ära langenud. Kohtunikuga toimunud vestluse ajal viibis puudutatud isik I tahtest olenematul ravil. Seega sai kohtunik oma mulje puudutatud isiku I seisundist hetkel, mil haiguse sümptomid olid eeldatavasti keskmisest paremini kontrolli all. Arvestades puudutatud isiku I eelnevat haiguslugu ja toimetulekut ning eksperdiarvamusi, leiab ringkonnakohus, et eestkoste lõpetamine peamiselt kohtuniku enda muljele tuginedes oli siinsel juhul ennatlik. Ka piiratud teovõimega isik võib teatud hetkedel või olukordades käituda adekvaatselt ja oma tegusid eesmärgipäraselt juhtida, kuid teovõime piiratuse ja eestkostevajaduse tuvastamisel tuleb kohtul hinnata isiku teovõimet laiemalt. Eksperdiarvamuse kohaselt ei suuda puudutatud isik I kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ega oma elu iseseisvalt korraldada (dtl 469, p 1).
3. Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde mh Harju Maakohtu 09.09.2024 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, millega kohus pikendas sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlusel puudutatud isiku I suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema hiljutisest psühhiaatriakliinikusse paigutamisest (s.o alates 05.09.2024 kell 16.51 kuni 15.10.2024 kell 16.51). Määruse kohaselt kuulas maakohus puudutatud isiku I tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx vahetult enne 09.09.2024 määruse tegemist isiklikult ära. Kohtunik veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik I ei ole psüühikahäirest tulenevalt suuteline oma käitumist juhtima ja on ohtlik iseendale ja teda ümbritsevatele inimestele; samuti on puudutatud isiku I reaalsustaju psüühikahäirest tulenevalt häirunud ning ravivajadust puudutatud isik I ei tunnista (vt Harju Maakohtu 09.09.2024 tsiviilasjas nr x-xxxxxxx tehtud määruse p-d 6 ja 14). Ringkonnakohus tugineb käesoleva määruse tegemisel muu hulgas Harju Maakohtu viidatud määruses kajastatud puudutatud isiku I vahetu ärakuulamise tulemusele. Puudutatud isiku I on hiljuti läbi vaadanud ka psühhiaatrid PT ja KT, kelle (tsiviilasja nr x-xx-xxxxx menetluses esitatud) 06.09.2024 kirjalikust arvamusest nähtub, et puudutatud isik I ei ole võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hindama. 24.

§ 529

lg 1 järgi lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused 9 2-19-6015 on täielikult või osaliselt ära langenud. Puudutatud isiku I eestkostevajadus tuvastati Harju Maakohtu 19.06.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2020 määrustega. Viidatud määruste kohaselt diagnoositi puudutatud isikul I ka

1. aastal paranoidne skisofreenia (F20.00) ning kohtud tuvastasid, et psüühikahäirest tulenevalt ei olnud puudutatud isik I kestvalt võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima. Siinses asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et puudutatud isiku I seisund oleks võrreldes eestkoste seadmise ajaga paranenud. Toimikus olevaid tõendeid arvestades leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikul on piiratud teovõime, mis puudutab tema rahaliste vahendite kasutamist ja rahaliste tehingute tegemist (v.a pisitehingud), vaimse tervisega seotud küsimuste otsustamist ning vajaliku ravi ja ravimite tagamist ning igapäevase elukorraldusega seotud küsimuste otsustamist, ning ta vajab selles osas eestkostet. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik I võimeline arusaama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
2. PKS § 203 lg 1 järgi ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Puudutatud isik I ei ela oma perekonnaliikmetega koos, samuti ei paku perekonnaliikmed puudutatud isikule I muul viisil abi sellises ulatuses, mis tagaks puudutatud isiku I elutingimuste ja ravi korraldamise. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 20.05.2020 määruses, et puudutatud isik I asus
3. aastal pärast haiglaravi lõppemist ema juurde elama, kuid nendevaheliste suhete halvenemise tulemusel jäi puudutatud isik I kodutuks. Samuti ei ostnud puudutatud isik I ema juures elades välja talle määratud ravimeid. Eestkosteasutuse selgitused, et puudutatud isiku I elutingimuste ja ravi korraldamata jätmine praegusel ajal jätaks puudutatud isiku I huvid vajaliku kaitseta, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.
4. Eestkosteasutuse ja puudutatud isiku III menetlusdokumentides on esile toodud vajadus eestkostja nõusolekuta lubatavate tehingute rahalise ulatuse suurendamiseks. Ringkonnakohus muudab eestkoste tingimusi selliselt, et puudutatud isikul I on õigus teha eestkostja nõusolekuta rahalisi tehinguid, millest tulenevad kohustused täidetakse kohe, kokku kuni 200 euro ulatuses igas kuus. Ülejäänud osas jäävad eestkostja ülesanded endiseks.
5. Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikule I seatud eeskostet pikendada.
6. Juhindudes

§ 173

lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muu hulgas võib kohus

§ 172

lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. 29. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus eestkosteasutus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 7 järgi tasutakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas riigilõivu 10 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (

§ 150lg 6).

10 2-19-6015 30.

§ 532

lg 1 ning

§ 696lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada siinse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 11