Obsah (13)

§ 311§ 414§ 371§ 180§ 126§ 291§ 381§ 37§ 2631§ 202§ 175§ 159§ 417

Kriminaalasi nr 1-18-433 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 21. mai Kriminaalasja number 1-18-433 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Vei

§ 311

, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.1, p.2, p.3, p.4, p.9, § 180 lg.1, § 371 lg.4, § 310 lg.1 maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.U KarS § 263 lg.1 p.1, p.2 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30.04.2014.a. otsusega kriminaalasjas nr . 1-11-3585 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse kogumis 11 (üksteist) kuud vangistust. Karistuse kandmise algust A.Ui puhul arvestada alates tema saabumisest karistust kandma. Kohtuotsuse täitmisele pööramisel saadab kohus A.Uile

§ 414

lg.1 alusel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Isiku määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist või vahistamist vangla taotluse alusel. T.T tsiviilhagi 159 euro saamiseks rahuldada. VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 128 lg.5 alusel mõista A.Uilt välja 159 eurot eurot varalise kahju hüvitamiseks. Varalise kahju hüvitis tuleb maksta T.T pangakontole nr .xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. J.A tsiviilhagi jätta

§ 371lg.4, § 310 lg.1 alusel läbi vaatamata.

Kriminaalmenetluse kulud: A.Ui kriminaalasjas menetluskulud on: 1) sundraha 750 eurot; 2)tunnistajatelele ja kannatanutele hüvitatavad kulud summas 277,83 eurot; 3)kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot. Kokku on A.Ui menetluskulud 1088,83 senti) eurot. (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa eurot 83

§ 180

lg.1, lg.3 alusel määrata A.Ui hüvitatavaks menetluskulude summaks 1088,83 eurot ja mõista A.Uilt välja (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa eurot 83 senti) eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 99918700027923 . Selgituseks märkida : Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-18-433, A.Ui menetluskulu. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Asitõendid Mobiiltelefon SAMSUNG SM-G361F kohtuotsuse jõustumisel hävitada (

§ 126lg.3 p.4).

Asitõend asub menetleja (kohus) valduses. Sõiduk BMW 525 registreerimisnumbriga xxx xxx , on hoiul J.Ai valduses, kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendi staatusest (

§ 126lg.3 p.2).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

1. juunil 2018.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtule saabus arutamiseks ja kohus arutas üldmenetluse korras A.Uile esitatud järgmist süüdistust: A Ulpi süüdistatakse selles, et tema 12.02.2016.a. öösel ajavahemikul kella 01.00-02.00 vahel Jõgeva maakonnas Xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxx x maja juures väljas s.o. avalikus kohas Korrakaitseseaduse § 54 sätte kohaselt, pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, kasutades relvana kasutatavat muud eset, mis seisnes selles, et lõi kurika taolise kõva esemega sõiduautost BMW reg nr xxx xxx väljunud K.Vle ühel korral selja pihta, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusepindmise rindkerevigastuse, rindkere tagaseina muu pindmise vigastuse, kannatanul õnnestus edasisest peksmisest pääseda põgenedes sündmuskohalt; seejärel ründas eelkirjeldatud kurikaga autos esiistmel (kõrvalistujana) istunud T.Ti lüües teda vastu kätt, mille tagajärjel kukkus kannatanu käes olnud mobiiltelefon SAMSUNG mudel SM-G361F väärtusega 149 eurot maha ning purunes, seejärel otsis kannatanu auto istme alt enda kaitseks mingit eset ja sai kätte kirve taolise eseme, mille tõstis enesekaitseks üles, kuid A.U löök kurikataolise esemega tabas tema kätt ning enesekaitseks võetud kirves kukkus maha, vigastades kannatanu paremat alajäset, seejärel jätkas ta kannatu korduvat ja jõulist peksmist kurikataolise esemega valimatult pea ja näo piirkonda, milliste löökide tagajärjel kaotas kannatanu teadvuse, tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi- parema käe hernesluu (V sõrmepoolselt asetsev randmeluu) murru, ulatusliku pehmete kudede turse paremal ülajäsemel, nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse vasakul pool peapiirkonnas, haava paremale alajäsemele, millised kehavigastused põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Peksmise käigus lõi ta kurikataolise esemega korduvalt vastu S.Ale (käesoleval ajal J.Ale ) kuuluvat sõiduautot BMW 525 reg nr xxx xxx , tekitades katusele ning parempoolsele tagumisele uksele mõlgid, milline tegevus 3 põhjustas varalist kahju 799 euro väärtuses. Eelkirjeldatud peksmist nägi pealt M.T , kes oli sellest emotsionaalselt väga hirmunud (ei julgenud sekkuda), häiritud ning tundis end abituna (polnud telefoni käepärast). Eeltooduga pani A.U toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise Korrakaitse seaduse § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige 1) teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; 2) teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada ; kahjustades oma tegevusega kannatanu tervist, teise isiku vara ja häirides kõrvalisi isikuid, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega A.U pannes toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, kasutades relvana kasutatavat muud eset, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti A.U kohtu alla määrusega 01.03.2018 temale esitatud süüdistuses KarS § 263 lg.1 p.1, p.2 järgi. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 04.aprillil -21.mail. A.U ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kaitsja kaitseaktis süüdistust põhjendatuks ei pidanud, leides, et süüdistatav ei ole süüdistuse esemeks olevat kuritegu toime pannud. Kohtulikus vaidluses oli kaitsja seisukohal, et ei ole ümberlükkamatult tõendatud, et tegu leidis aset ja et selle pani toime A.U. Kaitsja taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör toetas esitatud süüdistust. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära kannatanud, tunnistajad ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et A.U tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses § 263 lg.1 p.1, p.2 järgi ja tema süü esitatud süüdistuses on täies ulatuses tõendamist leidnud. On leidnud tõendamist, et A.U 12.02.2016.a. öösel kella 1 ja 2 vahel süüdistuses märgitud kohas Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxx x maja ees õues, s.t. avalikus kohas lõi sõidukist väljunud K.Vile ühel korral kurikataolise esemega selja pihta, tekitades sellega K.Vile rindkere tagaseina vigastuse, seejärel lõi A.U sõidukis juhi kõrval esiistmel istunud T.Ti kurikataolise esemega vastu kätt, mille tõttu kukkus T.Tl käes olnud mobiiltelefon maha ja purunes, seejärel- kui T.T otsis auto esiistme alt ja sai kätte kirve taolise eseme, mille tõstis enesekaitseks üles, lõi A.U temal käes olnud kurikataolise esemega T.Ti vastu kätt, T.T käes olnud kirves kukkus maha, vigastades kannatanu jalga, seejärel lõi A.U korduvalt T.Ti kurikataolise esemega pea ja näo piirkonda, mille tõttu T.T tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi- parema käe hernesluu murru, ulatusliku pehmete kudede turse paremal ülajäsemel, nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse vasakul pool peapiirkonnas, haava paremale alajäsemele ehk kehavigastused, mis põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud. Peksmise käigus lõi A.U kurikataolise esemega korduvalt vastu S.Aile kuuluvat sõiduautot BMW 525, tekitades katusele ja parempoolsele tagumisele uksele mõlgid, millega tekitatud 4 autoomanikule S.Aile varaline kahju. Sündmust nägi pealt M.T, kes oli sellest hirmunud ega saanud midagi ette võtta. Sellise käitumisega A.U rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg.1 p.1 nõudeid, mille kohaselt Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: 1) teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; 2)teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada; Sellise tegevusega kahjustas A.U kannatanute tervist, teise isiku vara ja häiris kõrvalisi isikuid. Seega A.U pannes toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, kasutades relvana muud eset, pani toime KarS § 263 lg1 p.1 ja p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.Ui tegevus süüdistuses kirjeldatud ja kohtu poolt tuvastatud viisil on tõendatud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: 1)sündmuse toimumise aega – 12.02.2016 kella 1.50 paiku – tõendab sissekanne patrullilehel (tl.30-31), millel fikseeritud väljakutse tegemise aeg kell 01.54-02.
2. 2)sündmuse toimumine 12.02.2016 kella 1.50 ja 2.00 vahel on kindlaksmääratav ja tõendatud meditsiinidokumentides fikseerituga: tl.34 K.Vi kohta koostatud kiirabikaart, kus märgitud, et isik tuli ise kiirabi ukse taha kell 2.05 ja kaardil on kirjas, et sündmus toimus veerand tundi tagasi. T.T kohta koostatud kiirabikaart (tl.38), kus on märgitud traumast teatamise ajaks kell 01.54, kiirabi sai korralduse kell 02:07 ja kaardil on kirjas „samal ajal tuli sama sündmuse teine osaline KA-sse kohale“. 3)sündmuse toimumise koht- Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx maja nr . x ees- on tõendatud sissekandega T.T kiirabikaardil 12.02.2016 kell 02:27 (tl.38), kus märgitud sündmuse toimumise koha kohta: avalik koht, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxx x maja ees. Kohus märgib, et ehkki andmed sündmuse toimumise koha kohta on kiirabikaardile kantud eelduslikult kannatanu T.T ütluste järgi, osutab selline kanne veenvalt, et umbes pool tundi pärast sündmuse asetleidmist ja olukorras, kus kannatanud ei olnud vahepeal omavahel kokku puutunud, on kannatanu T.T avaldanud sündmuse toimumise koha. Kiirabikaardile tehtud kande õigsuses- kanne on tehtud väljakutse käigus maanteel, pool tundi pärast sündmuse toimumist- ja usaldusväärsuses ei näe kohus põhjust kahelda. 4) Tunnistaja S.A on andnud ütlusi (tl.58-59), et umbes kella 1.50 ajal sõitsin Xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx , et koju viia T.T. Kui peatasin sõiduki, siis sõitis minu auto taha Volkswageni kaubik.…, T.T hakkas autost väljuma ja siis… Kohus leiab, et ei ole alust kahelda tunnistaja S.Ai ütluste usaldusväärsuses. Kohus avaldas S.Ai ütlused prokuröri taotlusel

§ 291lg.1 p.1 alusel, kuna tunnistaja suri 28.05.2016.

Tunnistaja S.A oli sündmuses osalenud sõiduki BMW juht, kaine, ta on kuulatud üle esimese isikuna 12.02.2016 kell 02.

1. Tema ütlused on antud tund aega pärast sündmuse toimumist ja s.h. kellaajal, milliseks ei ole jõutud veel mingeid versioone kokku leppida. Arvestades ütluste andmise kellaaega on tegemist ülekuulamisega, mis toimus maanteel vahetult pärast kohtumist politseiga ja kiirabiga. Patrullilehel (tl.31) on patrulli tegevuse kellaaeg 01.5402.10-03.25 ja märgitud, et on üle kuulatud tunnistaja. Samasisulisi ütlusi kordas tunnistaja S.A ka teisel ülekuulamisel 12.04.2016 (tl.60-62). 5)Et sündmus toimus xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxx x ees, annavad ütlusi kannatanud K.V kohtuistungil 4.04.2018 tl.103-104: (jõudsime T maja ette…xxxxxxxx xxx x xxxxxxxxx …, 5 tulin autost välja, nägin suurt autot tulemas, seesama VW buss, sinakas…), kannatanu T.T tl.107: (…S ajas mind maja ees üles… helistasin naisele, kutsusin ta alla…), tunnistaja R.L tl.114 pöördel (…sõitsime xxxxxxxxx tagasi… et T koju viia…tema maja juures Ki läks autost välja, T ka vist hakkas minema…). 6)Tunnistaja M.Ti andis 4.04.2018 kohtuistungil ütlusi (tl.111-113), et tema ja abikaasa T.T elavad xxxxxxxxx xxxxxx xxx. x korter xx, … 12.veebruari öösel kella 1 paiku või hiljem T helistas, et hakkab koju jõudma, .. et ma talle ukse lahti teeks…läksin alla trepikotta, …Si auto sõitis maja ette, …nende auto taha sõitis tume buss… Need loetletud ja uuritud kirjalikud tõendid ja isikulised tõendid tõendavad tõendamiseseme asjaolusid- sündmuse toimumise aega 12.02.2016 kella 1-2 vahel öösel, ja kohtaXxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxx x maja ees. Puutuvalt kannatanute K.V ja T.T ütluste usaldusväärsusesse märgib kohus, et need isikud on pöördunud kiirabisse kumbki eraldi ja erinevaid teid mööda: K.V minnes jalgsi otse sündmuskohalt põgenedes omil jalul kiirabisse kohale (see nähtub nii tema enda kiirabikaardist tl.34) kui ka T.T kiirabikardist tl.38, millest on näha T.T pöördumine telefoni teel ja et parajasti sõidab Tallinn- Tartu maanteel Xxxxxxxxxxx suunas. Neist kiirabikaartide sissekannetest nähtub isikute pöördumine samal ajal, kuid erinevaid teid mööda kiirabi poole. Kiirabikaardi kandes (tl.38) on kirjas ka, et „Samal ajal tuli sama sündmuse teine osaline KA-sse kohale“, mis tähendab, et juba kiirabile teatamise ajal ehk väga lühikese aja- mõned minutid – jooksul sündmuse toimumisest teatati, et samas sündmuses on osalenud K.V ja T.T. See tähendab, et kannatanud K.V ja T.T ei ole omavahel kooskõlastanud ei juhtumi kohta esitatud kirjeldusi ega faktilisi asjaolusid. Et S.A, kelle autos oli T.T, kooskõlastas oma liikumise politseiga ja kuni politseiga/kiirabiga kohtumiseni Tallinn- Tartu maanteel kannatanu K.V (kes läks kiirabisse ja hiljem oli kiirabiautos) T.Tga kokku ei puutunud, nähtub ka tunnistaja S.Ai ütlustest. Sellisena on kannatanute K.Vi ja T.Ti antud informatsioon kiirabile usaldusväärne ja mõlema poolt eraldi avaldatuna kajastab ühetaoliselt sündmuse toimumist. Kaitsja on kaitsekõnes olnud positsioonil, et sündmuse toimumise koht on ebaselge, kuna patrullileht (tl.30-31) näitab sündmuse toimumise kohana Xxxxxxxxxxx linna Selveri parklat. Kohus on seisukohal, et viidatud patrullilehes kajastatu alusel ei saa määratleda sündmuse tegeliku toimumise kohta. Patrullilehes on kirjas järgmine tekst: Väljakutse: Xxxxxxxxxxx linnas Selveri parklas. Keegi sai peksa kurikaga. Teataja seisab Adaverest Xxxxxxxxxxx vahel… Selveri parklas sõitis sinine VW kaubik BMW juurde ning vehkisid kurikatega… Kohtu hinnangu kohaselt ei ole patrullilehe alusel võimalik tuvastada, kellelt pärineb informatsioon ja andmed, mis on patrullilehes kirjas. Kui patrullilehel on märgitud ka kellaajad 01.54-02.10-03.25 ja märgitud on, et kahjustada sai S.Ai auto, on tehtud fotod ja kuulatud üle tunnistaja, siis tunnistaja S.Ai, kes on üle kuulatud kell 02.55 (tl.58-59), ülekuulamisprotokollis puudub vähimgi viide Selveri parklale. S.A on üle kuulatud patrullpolitseiniku E. O poolt, kes on patrullivanemana samasse patrulli ka kuulunud (vt patrullilehe päisest). Kohus on seisukohal, et sündmuse toimumise koht on tuvastatud eespoolloetletud tõendite alusel- xxxxxxx xxx x maja ees- ja kirjed patrullilehel ega muud tõendid ei anna alust neis tõendites kahelda. 6 7)kannatanu K.Vi ütlused tõendavad teo toimepanemise viisi- vägivallaga ja kurikataolise esemega. K.V andis kohtuistungil 4.04.2018 ütlusi (tl.102-105), et nad sõitsid xxxxxxxxxx T.Ti koju viima xxxxxxx xxxx x maja juurde, maja ees tuli kannatanu autost välja, süütas suitsu ja nägi sinakat VW bussi tulemas, seesama buss, mis neid varem taga ajas. Juhi kohalt jooksis välja suurem turskem mees, kurikas käes, jooksis kannatanu poole. Tunnistaja nägi selle mehe nägu ja teadis tema perekonnanime- U, kuid eesnime tol hetkel ei teadnud. See mees jooksis kannatanu suunas, lõi teda kurikaga selja pihta, vasakule õla piirkonda, kannatanul oli väga valus ja ta pani peale lööki jooksu, kuna oli väga valus ja ta ei suutnud kätt liigutada. Ära joostes kuulis ta veel karjeid ja mingit metalset häält, kannatanu arvas, et peksavad autot või kedagi sealt. Kannatanu arusaamist mööda- kui temale löök ära käis- tuli bussist veel keegi välja. Kannatanu eemalt nägi kui Si auto sõitis ära ja buss järel. Kannatanu läks kiirabisse, kus talle pandi lahas, käsi kaela. Kiirabiauto viis ta Tallinn-Tartu maanteele, umbes sinna, kus on kiiruskaamera, kus kannatanu sai kokku Si auto seltskonnaga. Kannatanu V nägi Si autos T.Ti, kes hoidis kätt kinni, jalg oli tal katki. K.V andis ütlusi, et S.Ai autol oli mõlk katusel ja paremal pool uksel, neid vigastusi varem ei olnud. Kannatanu sai kuulda, et T.Ti oli mitu korda sama kurikaga löödud. Kui Vit löödi, siis ühtki sõna ei öeldud, lihtsalt löödi. Kannatanul oli käsi paar päeva valulik. Kannatanu V kinnitab, et see inimene, kes teda kurikaga lõi, on kohtusaalis, see on A.U. Kannatanu sõnul oli lööjal tookord seljas tööjope, helkuritega. Kannatanu varem A.Ui ei tundnud, teadis K. Ui. T.T näitas talle järgmisel päeval fotosid, kust ta tundis lööja ära. Kannatanu K.V andis ütlusi ka selle kohta, et 11.veebruari õhtul Olerexi tanklas tuli T.T autosse ja ütles, et K.U olevat teda jalaga löönud. Hiljem kui nad xxxxxxxx ringi sõitsid, hakkas K.U ja mingi buss neid jälitama, lisandus ka kolmas auto. Tekkis hirm, Si juhitava autoga sõideti eest ära, K.V helistas politseisse ja palus abi, kuna palju autosid jälitas neid. Enne Jõgevat pidas politseiauto Si juhitava auto kinni, Sile tehti trahvi, kuna ületas kiirust. Teistel ei lubatud autost välja tulla. Ehkki kannatanu ja teised ütlesid, et need autod, kes jälitasid, ongi siin, aga politsei ei pööranud sellele tähelepanu. 8)K.Vi kiirabikaardil (tl.34) on fikseeritud 12.02.2016 teade kell 02:05, kohal kell 02:11 , K.Vil esinenud vigastused: pindmine rindkerevigastus, rindkere tagaseina muud pindmised vigastused, rünne kehalise vägivallaga. Pekstud kurikaga, tuli ise kiirabi ukse taha. Anamneesina kirjas: patsienti löödud kurikaga vasaku abaluu piirkonda. 9)Tunnistaja S.A on tunnistajana andnud ütlusi (tl.61-62), et K.V sai kurikaga vastu selga ja õlga; tunnistaja R.L andis kohtuistungil ütlusi 4.04.2018 (tl.113-116), et kui nad autoga xxxxxxxx Tu maja juurde jõudsid, läks Ki autost välja, T ka hakkas minema, siis tuli keegi, lõi kurikaga. Tunnistaja sai Kiga kokku Tallinn- Tartu maanteel (Mandri-Eesti keskpunkt), kuhu kiirabi ta tõi, Ki ütles, et talle löödi selga. Need tõendid tõendavad vägivalla toimepanemise viisi K.Vi suhtes- see oli löömine kurikataolise esemega K.Vile selja piirkonda, mille tulemusena sai K.V rindkerevigastuse. S.A andis ülekuulamisel ütlusi (tl.60-62) selle kohta, et hilja õhtul Xxxxxxxxxxx hakkasid neid jälitama sõiduauto Saab, Volkswagen buss ja veel mingi auto. Keegi Si autost helistas politseisse, et meid aetakse taga. Tunnistaja sai aru, et need olid Ud- A, K ja K.U. Tunnistaja sõitis autoga Jõgevale, kus linna sõidul politsei peatas ja tegi tunnistajale kiiruseületamise eest trahvi. Ude buss oli neil pidevalt kannul ka pärast peksmist T.T maja ees. Nii sõideti Adaveresse- Ude buss järel, tunnistaja autost helistati politseisse ja kiirabisse, kuni lõpuks kohtuti politsei- ja kiirabiga Tallinn- Tartu maanteel. 10)kannatanu T.T andis kohtuistungil 4.04.2018 (tl.105-110) ütlusi, et S ajas teda kodumaja ette jõudes üles, T helistas naisele, et see talle alla maja trepikotta vastu tuleks. Ki läks autost välja ja äkki nägi T, et auto taga on sinine VW buss, ta sai aru, et selle bussiga on Ud. Ki sai 7 raudesemega vastu selga, T.T nägi, et Ki lööja oli A.U. Ki jooksis minema, siis tulid löögid vastu autot, autouks oli lahti ja kannatanu tõstis käe ette. Esimesest löögist sai käes olnud telefon pihta, kukkus maha, T.T hakkas seda otsima ja sai kätte istme alt puust asja- see oli kirves. Tõstis selle enda kaitseks üles, et mitte näo piirkonda saada, ja sai löögi vastu kirvest, kirves kukkus käest maha, vastu Ti jalga.T tahtis autost välja hüpata, aga tal oli turvavöö peal, ei saanud. Siis sai ta paugu vastu põsesarna, siis läks pilt eest. T.T ei tea, kuidas maja eest ära saadi, silmad tegi ta lahti, kui oldi Tallinn-Tartu maanteel. Kokku sai ta lööke nii: esimene löök vastu kätt, teine löök vastu kirvest ja siis veel 2-3 lööki. Kui politseiga kokku saadi, ütles T, et talle on kiirabi vaja. Tal oli löökide tõttu tugev valu jalas, põses ja pea piirkonnas. Kiirabi fikseeris vigastused, saatis EMO-sse ja röntgenisse. Käsi pandi tal lahasesse, peaga käis kompuutris. Telefon oli katki. Järgmine päev näitas Ude fotosid K.Vile, T tunneb neid väiksest saati. T.T on veendunud, et lööja oli A.U, ta riietuse järgi, jope varruka järgi arvab nii, lööja nägu ta ei näinud peksmise ajal, tänavavalgustuslamp paistis Tle näkku. T.T annab ütlusi, et ta käis kohe peale sündmust Paides haiglas, järgmine päev helistati, et peab minema Tartusse EMO-sse pea uuringutele. Mõlemas haiglas oli visiiditasu 5 eurot. Telefon läks katki, selle oli naine T.Tle jõuludeks kinkinud, 149 eurot. Kokku kahju 159 eurot, mille ulatuses on kannatanud T.Tesitanud tsiviilhagi. Kannatanu T.T andis kohtuistungil ütlusi ka selle kohta, et esmalt oli tal 11.veebruaril 2016 kokkupuude K.Uga Olerexi tanklas, kus K.U lõi teda jalaga parema põse piirkonda kui T oli eelnevalt taganenud ja kukkunud. See ei olnud midagi hullu ja T kuhugi ei pöördunud, politseisse ei teatanud. Mõni aeg hiljem, kui T.T, K.V, R.L S.Ai autoga Xxxxxxxxxxx ringi sõitsid, nägid nad, et neid jälitavad hele Saab ja tumesinine Volkswagen buss ja veel üks auto. T.T sai aru, et K.U on oma vennad üles ässitanud. S.Ai autoga põgeneti jälitajate eest ja K.V helistas politseisse, palus abi. Enne Jõgevat peeti S.Ai auto politsei poolt kinni, Sile tehti trahvi. Volkswagen bussist tulid K.U ja A.U, K.U oli Saabis ja R.U kolmandas autos. Politseilt tagaajamise eest abi ei saadud. 11) tunnistaja S.A andis umbes tund aega pärast sündmust ütlusi (tl.58-59), et… siis sõitis minu auto taha Volkswagen kaubik, millest väljus mitu inimest. T.T hakkas autost väljuma ja siis keegi kaubikus olnutest lõi teda kurikaga vastu kätt, jalga ja vastu pead. Panin autole käigu sisse ja siis löödi kurikaga vastu auto katust ja vastu tagumist ust… Tl.61-62 S.Ai ütlused… üks neist lõi T.Tile selle metallist esemega pähe, kätte ja jalga, see oli metallist kurikas või kaigas. Siis üks Udest peksis kurikaga vastu mu auto katust 2 korda ja vastu ust ühe korra. 12)Tunnistaja M. T andis kohtuistungil ütlusi (tl11-113), et kui ta abikaasa T.T helistamise peale läks alla trepikotta, siis nägi Si autot sõitvat maja ette, auto tagumisest uksest väljus K.V ja nende auto taha sõitis kohe üks tume buss, …bussis lendas välja A.U, tal oli käes kurikas, läks K.Vi suunas, pani talle kurikaga selga ja V pani jooksu. Siis ta oli juba T.T juures ja tagus teda kurikaga…nägin, kui ta külje poole lõi, siis T kummardus,…siis käis jõhker pauk ja S pani autoga minema. Tunnistaja läks tuppa, et helistada Tule, aga tal oli telefon väljas. Helistas siis Sile, S ütles, et nad lähevad Paidese traumapunkti, et T on täiesti läbi. Kui S.Tu hommikul koju tõi, oli Tul parem käsi kipsis, jalga oli õmmeldud. Tunnistaja annab ütlusi, et T.Tl oli koju tulles telefon kaasas, see oli katki. Tunnistaja oli jõuludeks Tle telefoni kinkinud, hind oli 149 eurot. Tunnistaja kinnitab ütlusi andes, et ta teeb vahet, kes on A.U ja kes on R.U ja kes K.U. Ta on A.Uga olnud ühes seltskonnas, suhelnud tema töökaaslastega, neil on Facebookis olnud kirjavahetust. Kui T.Ti peksis, siis nägi ta A.Ui otse näkku ja selgelt. 13)tunnistaja R.L andis kohtuistungil ütlusi (tl.114-116), et kui nad Tu maja juurde jõudsid, siis … tuli keegi ja lõi kurikaga, Tle löödi vastu kätt, kurika moodi asi oli, autot löödi ka kurikaga, tunnistaja ja S käisid Tuga Paides arstil kus tal pandi käsi kipsi. Kohtuistungil 8 ütluste avaldamisel kinnitab tunnistaja, et ta rääkis uurimisel õigust, kui on ütlused, et „…Ude buss sõitis meie auto kõrvale…üks Udest tuli kurikaga välja, …see U läks T.T juurde ja hakkas seda Ti kurikaga peksma. Löögid tabasid Ti käe piirkonda, sest hiljem pandi T.Tl käsi kipsi“. Tunnistaja R.L andis kohtuistungil ütlusi (tl.113-118) ka selle kohta, et õhtul K.U oli Olerexi tanklas heleda Saabiga ja hiljem Xxxxxxxxxxx linnas hakkasid neid jälitama K.U hele Saab ja VW kaubik. S sõitis eest ära ja siis Si autost nad helistasid politseile, et neid jälitatakse. Õuna ristis pidas politsei Si auto kiiruse ületamise eest kinni, eemal tanklas olid siis ka Ude mõlemad sõidukid. 14)T.T kohta on koostatud kiirabikaart (tl. 38) 12.02.2016 kell 02.27, kus fikseeritud temal vigastused: pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus, pindmine õla- ja õlavarrevigastus, küünarvarrevigastus ja –kontusioon, pindmine randme- ja käevigastus, lahtine säärehaav, sääre muude osade lahtine haav; parem ülajäse õlavarre keskmisest kolmandikust allapoole tugevasti turses, valulik, .. eriti labakäe pind, parema sääre eespinnal 3cm pikkune vertikaalsuunaline haav, mis vajaks sutureerimist, vasaku sarna piirkonna tugev turse, punetus; läheb oma transpordiga traumapunkti. Järvamaa Haiglas on koostatud patsiendikaart (tl.37), millel 12.02.2016 kell 04:05 fikseeritud hematoomid vasakul pool pea piirkonnas silma ja oimuluu piirkonnas, valu ja turse kogu parema käe ulatuses, haav paremal säärel. Patsiendikaardi pöördel märgitud röntgenülesvõtte tulemuse: hernesluu murd vasakus randmes. Raviks kipslahase asetamine randmele, lahtise haava loputus, suturacio. Drenaaž. Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendikaart (tl.36) näitab 12.02.2016 kell 17.10, et tehtud on kompuuteruuring peast, kaebusena, et viga saanud pea, parem ranne, parem säär. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi päeviku kanded (tl.40), kus kirjas muuhulgas, et paremal küünarvarrel ja õlavarrel kipslahas, parema sääre eespinnal õmblused, teostatud kompuutertomograafia. 15) isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt (tl.42-46), milles ekspert on esitanud kokkuvõtte meditsiinidokumentidest, esitanud uuringute kirjelduse. Muuhulgas on ekspert vaadelnud röntgeniülesvõtet paremast labakäest, kus V kämblaluu serva vähese nihkega kildmurd. Ekspert annab arvamuse vastuseks küsimustele, et T.Tl esines parema käe hernesluu (V sõrmepoolselt asetsev randmeluu) murd, ulatuslik pehmete kudede turse paremal ülajäsemel, pehmete kudede turse vasakul pool peapiirkonnas, haav paremal alajäsemel. Vigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale, võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega, ei saa välistada, et kannatanu poolt kirjeldatud kurikataolise esemega. Haav paremal säärel võib olla tekkinud kannatanu kirjeldatud viisil- löögist kirvega selle kukkumisel vastu jalga. Esinevad kehavigastused põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Need uuritud tõendid T.Tle kehavigastuste tekkimise kohta kinnitavad kokkulangevalt temal tekkinud pikaajalist tervisekahjustust, käevigastusi, jalavigastust, peavigastust, ja selle tekkimise viisi- löökidest kurikataolise esemega ja kirve kukkumisest vastu jalga kui ta oli väljumas S.Ai juhitavast autost xxxxxx xxx maja ees xxxxxxxx . Kohus märgib, et kirve olemasolu ka tegelikult T.T valduses S.Ai autos on leidnud kinnitust ka tunnistajate R.Ui ja R.Ui ütlustega. Kohus märgib, et K.Vi ja T.T suhtes vägivalla toimepanemine kurikataolise esemega, aga ka S.Ai auto kahjustamine kurikataolise esemega on tõendatud nii isikuliste tõenditega kui kirjalike tõenditega. Siinjuures on tähelepanuväärne, et esmane märge ründe toimumise kohta just kurikataolise esemega on fikseeritud K.Vi kiirabikaardil (kellaajaliselt esimene). Asjas on tõendatud, et K.V lahkus sündmuskohalt esimesena omil jalul, põgenedes vägivalla 9 eest, otsejoones kiirabisse ja sündmus xxxxxxxx xxxx x maja ees jäi kestma. Seega puudus K.Vil võimalus sündmuse kirjeldust, s.h. ründe toimumist kurikaga teiste autosolnutega kooskõlastada. T.T kiirabikaardil (tl.38) on muuhulgas kirjas, et kannatanu liigub TallinnTartu maanteel, sõites Xxxxxxxxxxx suunas, sõiduk peatatud politsei poolt kell 2.
2. Sama nähtub politsei patrullilehest (tl.31). Kiirabikaartide kannetest, politsei patrullilehest nähtub isikute, s.h. kannatanu T.T liikumine vahetult sündmuse toimumise järgselt minutite jooksul ja olles vahetult kontaktis kiirabi-politseiga, kuni kokkusaamiseni politseipatrulliga TallinnTartu maanteel. Kohus leiab, et sellesse ajalisse järgnevusse ei mahu muid tegevusi, sündmusi ega aktsioone kui süüdistusele vastav sündmus xxxxxxxx xxxx x maja ees kell 1.50 ja seejärel S.Ai juhitud sõiduki peatamine Tallinn- Tartu maanteel politsei poolt umbes kell 2.08-2.10 (kiirabikaardi ja patrullilehe kellaaeg). 16)Tunnistaja K.U andis kohtuistungil (tl.130-133) ütlusi, et 11.02.2016 õhtul kui R Kile helistas, ütles K, et T.T ründas teda. K.U, A.U, R.U otsustasid minna vaatama, kuidas Kil olukord on, K on nende vend. Mindi Volkswagen kaubikuga. Xxxxxxxxxxx nägidki nad musta BMW-d, mida juba varem teadsid. See oli S.Ai juhitud auto. Tunnistaja arvas, et seltskond on BMW-s joobes ja ta otsustas neile järele sõita, R helistas häirekeskusesse, andis sõiduki andmed. Tunnistaja sõnul oli tema VW kaubiku roolis, R pidas häirekeskusega ühendust. Jõgeva lähedal ootas politseipatrull, kellele anti tuledega märku ja piisav vahemaa, et politsei saaks BMW peatada. Tunnistaja sõitis politseiauto juurde, rääkis nendega, K tahtis temale suunatud ründe kohta avaldust teha. BMW juht kutsuti politseiautosse. Tunnistaja annab ütlusi, et seltskond BMW-st käis Jõgeval tanklas ka sõidukist väljas, T.T ähvardas valjuhäälselt, et lööb Uid kirvega maha ja näitas kirvest. Tunnistaja arvab, et seda ähvardust pidi ka politseipatrull kuulma. Kui BMW juhiga oli ära tegeletud, siis tunnistaja vestles politseipatrulliga, tunnistaja arvab, et ta ütles politseipatrullile, et T ähvardas kirvega. Seejärel lahkuti, Uid sõitsid oma koju, kell oli pool kaks-kaks öösel. A ja R. U võtsid paar kotti kütteklotse ja sõitsid neid xxxxxxxx viima, tunnistaja jäi koju magama. 17)Tunnistaja K.U andis kohtuistungil ütlusi (tl.133-137), et 11.02.2016 õhtul Olerexi tanklas ründas T.T teda rusikahoopidega ja peksis autot jalaga ja rusikaga. Tunnistaja helistas häirekeskusesse, ta kardab oma turvalisuse pärast. Tunnistaja arvab, et T.T oli alkoholi ja narkootikume tarvitanud, ta pilk oli hullunud ja kõne imelik. Tunnistaja ütles oma vennale Rle telefonis, mis oli juhtunud. K, R ja A.U tulid xxxxxxxx. Nad nägid, et BMW sõidab, teeb kahtlaseid manöövreid ja K soovitas, et sõidame järele, teavitame politseid. Tunnistaja sõitis oma Saabiga ja teised VW bussiga BMW-le järele. Enne Jõgevat tankla juures peeti BMW kinni. Juhiga tegeles politsei, aga teised BMW olijad rüselesid, urineerisid, ähvardasid, et Uid lüüakse maha. Politseinikud ei teinud sellest väljagi. Politsei laskis BMW seltskonnal edasi sõita, tunnistaja läks xxxxxxxx kiirabisse, et oma vigastusi fikseerida. K, R ja A läksid koju. Kui tunnistaja oli kiirabis ära käinud, helistas Rle ja kuulis, et Kuuse tänaval oli nende pihta rünnak toimunud, T oma seltskonnaga ründas. Öösel A oigas, tal kõht valutas ja ta läks hommikul arstile. Tunnistaja esitas avalduse selle kohta, et T.T teda ründas, avaldust ei võetud vastu. Lõpuks sai tunnistaja avalduse Jõgevale esitada, selle kohta tehti kriminaalasja lõpetamise määrus. 18)tunnistaja R.U andis kohtuistungil ütlusi (tl.139-142), et 11.02.2016 õhtul ta helistas Kile, kes ütles, et T ründas teda Xxxxxxxxxxx tanklas. Koos K ja Aiga sõitsid nad xxxxxxx , et vaadata, mis vigastused Kil on. Xxxxxxxxxxx nägid nad sõidukit, millega sõitsid need, kes Kit ründasid. See oli BMW. Sõiduk liikus ebamääraselt ja tunnistaja võttis häirekeskusele kõne, häirekeskusest anti juhised ja õde-vennad Uid otsustasid oma VW bussiga sõidukile järele sõita. Nad hoidsid eessõitva BMW-ga pikivahet ja Jõgevale jõudes pidas politsei BMW kinni. Politsei toimetas BMW juhiga, T.T jooksis edasi-tagasi, nad rüselesid omavahel, T lubas kõik Uid kirvega maha lüüa. Seda kuulis ka politseinik. Kui politseiga oli räägitud, 10 sõitis K.U kiirabisse xxxxxxxxx , A., K ja R.U läksid koju. Tunnistaja ja vend A võtsid kütteklotse peale ja sõitis VW bussiga xxxxxxxxxx. Tunnistaja läks xxxxxx tn korterisse üles uksi avama ja kui tagasi alla tuli, nägi T.Ti jooksvat BMW poole, A oli auto taga pikali maas ja ütles, et teda rünnati kirvega. Tunnistaja võttis maast kirve, tõstis bussi ja helistas uuesti politseisse. Siis sõitsid nad sõidukile järgi kuni Adavere alevikuni, politsei ei soovitanud enam edasi sõita. Järgmisel päeval tõid kirve politseisse ja tegid avalduse. 19)tunnistaja T.V andis kohtuistungil ütlusi (tl.137- 139) andis ütlusi, et ööl vastu 12.veebruari 2016 oli tema oma ametikorteris xxxxxxxtänavas ja kuulis kedagi korteri ust lahti tegemas. Ukse taga polnud kedagi, läks aknast vaatama. Nägi A.Ui sinise VW bussi juures kägaras maas, hoidis kõhtu kinni, majauksest tuli R.U . Mingi meesterahvas läks bussi juurest, istus ühte autosse ja sõitis minema. See oli tume auto ja tumedas riides meesterahvas. A istus siis bussi, R võttis maast kirve, pani bussi ja nad sõitsid ära. Järgmine päev R rääkis, et Ait rünnati. Tunnistaja sõnul oli see aknast vaatamine ja Ai nägemine 10 minutit enne või 10 minutit pärast kella kahte öösel. 20) süüdistatav A.U andis kohtuistungil ütlusi (tl.142-145), et 11.02.2016 õhtul helistas ta vennale Kile, kes ütles, et T.T ründas teha Olerexi tanklas. Õe K ja venna Rga mindi Ki olukorda vaatama Põltsamaale. VW bussiga, K juhtis, said Kiga Xxxxxxxxxxx kokku. K näitas vigastusi, rääkis, mis juhtus ja siis nähti sama BMW-d tiirutamas. Sõidustiil oli vingerdav, Uid kahtlustasid, et juht on alkoholijoobes ja nad järgnesid autole Jõgevani. R helistas politseile. Linna sissesõidul tankla juures peatati BMW, politsei tegeles nendega, T.T käis ja karjus, et tapab kõik Uid kirvega ära, viibutas käes midagi. Kilt politseipatrull avaldust vastu ei võtnud. Siis sõitsid R, A ja K Ulp koju ja K xxxxxxxx kiirabisse. R ja A.U arutasid, et viivad kütteklotsid Põltsamaale, võtsid kotid peale ja sõitsid xxxxxxxxx Kuuse tänava maja juures R läks üles ust lukust lahti tegema, A.U jäi alla kui seesama BMW peatus kõrvaltänaval, välja tuli T.T, kirves käes, suundus A Ui poole, kirves ülestõstetud käes. A.U sai aru, et teda rünnatakse, ta lõi kütteklotside kotiga kirve Tindil käest, kirves lendas eemale, T lõi A.Ui jalaga kõhtu, siis jõudis R alla ja T jooksis ära. R U võttis maast kirve ja A.U helistas häirekeskusesse. Häirekeskusega oldi kogu aeg ühenduses, BMW läks Adavere poole, süüdistatav ja R U VW bussiga järel, häirekeskus soovitas Adaveres mitte enam järgi sõita. A.U annab ütlusi, et tal oli kõhuvalu, aga mitte väljakannatamatu. Kui kõhuvalu üle ei läinud, pöördus ta 13.veebruaril Jõgeva haiglasse, soovitati pöörduda Tartu EMO-sse. 13.15.veebruar oli A.U haiglas Tartus, oli pimesoole diagnoos. Kui haiglast välja sai, tegi avalduse politseile Ti ründe kohta ja tõi kirve politseile. Kriminaalasjad nii Olerexi tanklas Ki ründamise kohta kui Kxxxxx tänavas ründamise kohta lõpetati. A.Ui sõnul ei ole ta K.Vit löönud, ei ole BMW-d kurkaga ega muu esemega peksnud, ei ole T.Ti löönud. Kuuse tänaval lõi Til kotiga kirve käest. Xxxxxxxxx xxxx x toimunud sündmusest ei tea süüdistatav midagi ja nii ütles ka uurijale. A.U on arvamusel, et xxxxxxxx xxx x sündmuse kirjeldus on vastulöök T.T poolt, kuna A.U tegi Ti kohta politseile avalduse. Tunnistaja S.A on andnud ütlusi (tl.62), et tema ei ole oma autoga ööl vastu
3. veebruari 2016 käinud Xxxxxxxxxxx xxxxx x maja juures ega ole andnud oma autot ka kellelegi teisele sõita. Puutuvalt K.Vi, T.T ja S.Aile kuuluva sõiduki suhtes teo toimepanija isikusse leiab kohus, et uuritud tõendid tõendavad süüteo toimepanemist A Ui poolt. Kõigist uuritud tõenditest nähtub üheselt, et kannatanud V ja T istusid S.Ai juhitavas ja temale kuuluvas autos BMW 525 registreerimisnumbriga xxx xxx . Auto kuulus S.Aile (tl.54-57), kes suri 28.05.2016, tema isa on J.A kes käesolevas asjas on üles astunud kannatanuna. Uuritud tõendid tõendavad ka, et S.Ai juhitavat autot ajas taga sinine Volkswagen kaubik. Et S.Ai juhitav auto oli põgeneja rollis ja sinine VW kaubik tagaajaja kuni S.Ai juhitava auto kokkusaamiseni politseiga 11 Tallinn- Tartu maanteel, tuleneb tunnistajate S.Ai, R.L, kannatanute V ja Ti ütlustest, aga ka patrullilehes kirjapandust (tl.31). Tunnistajad K U, R U, K.U, aga ka süüdistatava A.U annavad ütlusi, et nemad pidasid vajalikuks jälitada BMW-d. Kannatanutele K.Vile ja T.Tile kehavigastuste tekitamine on eespool tõendatud, vigastused tekitati isiku poolt, kes tuli välja VW kaubikust. Selle kohta on tunnistajate Ai, L, kannatanu Vi ütlused, aga ka tunnistaja M.Tija kannatanu T.T ütlused. Kohtule ei ole esitatud mingeid andmeid ega viiteid selle kohta, et tunnistajate S.Ai, R.L või kannatanu K.Vi ütlustes tuleks kahelda või nende usaldusväärsust kahtluse alla seada. Kohus on eespool analüüsinud ja hinnanud nende isikute ütlusi, kõrvutades neid nii ajaliselt kui meditsiinidokumentides kajastatuga. Seetõttu leiab kohus, et kindlat tõendamist on leidnud, et vigastuste tekitaja oli sinisest VW kaubikust väljunud isik. Kohus märgib, et S.Ai juhitavas autos olnud isikud Vr, L ja T ei eita, et nad kõik olid alkoholi tarvitanud, mistõttu nii üks kui teine ei märganud kõike või ei mäleta kõike. Kohus on antud ütlusi hinnanud võrdluses muude tõenditega ja loeb tõendatuks need asjaolud, mis on leidnud kinnitust mitme kokkulangeva tõendiga. Tõendite uurimise tulemusena on tõendamist leidnud, et esmalt viibisid sinises VW kaubikus K.U, R.U ja A.U, pärast Jõgeval käimist ja koju Pajusisse sõitmist lahkusid sinise kaubikuga xxxxxxxxxx R.U ja A.U. Kannatanu K.V andis ütlusi, et teda lõi kurikaga A.U, tunnistaja M.T andis ütlusi, et VW bussist väljus A.U, kurikas käes, millega ta lõi K.Vit selga ja T.Ti mitu korda. Kannatanu K.V küsimustele vastates põhjendas, mille järgi ta teab, et teda lõi just A.U- ta nägi selle isiku nägu ja hiljem pildilt tundis ära. Ka kohtuistungil kinnitab kannatanu, et teda löönud isik on saalis ja see on A.U. Kohus kordab veelkord, et kannatanu K.Vi ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks alust ei ole. M. T andis ütlusi, kirjeldades A.Ui tegevust ja kirjeldades R.U tegevust. Küsimustele vastates põhjendas tunnistaja, kuidas ja millega seoses ta tunneb A.Ui ja teeb vahet vendade vahel. Kohtuistungi küsitleti tunnistajat M. T, kannatanut K.V tunnuste kohta, mille alusel nad tundsid ära või väidavad, et kannatanute lööjaks oli A.U, samuti küsitleti isikuid (R, K, A.U) riietuse kohta, mis neil sündmuse toimumise ajal seljas oli. Kohus on seisukohal, et erinevused kasutatud väljendites selle kohta, missugune oli isiku soeng (siilisoeng, kiilakas, pikki juukseid polnud) või mis oli kellelgi seljas, ei anna alust lugeda, et lööja puhul oli tegemist tundmatu isikuga. Puutuvalt kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsusesse ja kaitseversiooni väitesse, et ütluste sisu on isikute vahel kooskõlastatud, märgib kohus, et kannatanu T.T ei nimeta selgelt ja nimeliselt oma lööja nime ja ütleb hoopis, et ta lööja nägu ei näinud, kuna prožektor pimestas. Seega ei saa alust olla väitel, et lööja nimi oli T.T poolt ette öeldud. Kohus kuulas, kaalus ja hindas tunnistajate K.U, R.U , K.U ja T.V ütlusi tegevuste, liikumiste kohta 11.-
4. veebruaril 2016.a. Nende ütluste hulgas ei ole selliseid, mis välistaksid xxxxxxxx xxx x maja ees toimunu, nende tunnistajate ütlustes sisalduv ei lükka ümber K.Vile ja T.Tile vigastuste tekkimist ega vigastuste tekkimise viisi. Kohtule on esitatud erinevates kriminaal- ja väärteoasjades koostatud menetlusdokumente: A.U vastulause väärteoasjas (tl.127), väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl.160-161), kaebuse lahendamise määrus väärteoasjas nr . 2490,16,000613 (tl.162-163), kohtu määrus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamiseks (tl.164- 167), mille sisuks on väärteomenetluse lõpetamine asjas, milles A.Ule heideti ette S.Ai sõiduauto mõlkilöömist 12.02.2016 kell 1.
5. Väärteoasjas lõpetati menetlus põhjusel, et teos esinevad kuriteotunnused. Tegemist on juhtumiga, mis on käesoleva kriminaalasja sisuks. Kohtule on esitatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl. 152-155), millise kriminaalasja raames on kogutud tõendeid ja uuritud 11.02.2016 õhtul Olerexi tanklas aset leidnud juhtumit, kus kannatanu K.U ja kahtlustatav T.T. 12 Sama kriminaalasja raames koguti tõendeid ja uuriti ka 11.02.2016 kella 23-st kuni 12.02.2016 kell 3.25 aset leidnud juhtumit, kus T.T pai toime avaliku korra raske rikkumise xxxxxxx xx x maja juures xxxxxxxxxxxx , püüdes lüüa A.Ui esmalt kirvega ja seejärel lõi talle mitmel korral jalaga alakõhtu. Selle kriminaalasja uurimise raames on teostatud A.Ule kohtuarstlik ekspertiis ja eksperdiarvamusest nähtub, et A.Ul ei esinenud kehavigastusi, tal diagnoositi haigus. Kriminaalmenetlus mõlemas episoodis on lõpetatud kriminaalmenetluse aluse, s.o. kuriteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtule on esitatud Tartu Maakohtu otsus 7.11.2017 (tl.156-158), millega on K.U süüdi tunnistatud KarS § 263 lg.1 p.1 järgi, K.Ule etteheidetud teo sisuks on avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, mille käigus K.U kasutas vägivalda T.T suhtes ja tekitas talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kohtuotsus jõustunud Riigikohtu määrusega 9.04.
6. Need tõendid tõendavad, et õiguskaitseorganid on menetlenud erinevaid süüteoasju, mille raames on käsitletud nii T.T suhtes toime pandud vägivalda kui ka T.T poolt toime pandud vägivalda, süütegude teiseks pooleks on kõigil neil juhtumitel olnud isik perekonnanimega U (K.U või A.U). Tehtud lahendid on jõustunud ja käesolevas asjas puudub vajadus hinnata uuesti neis lahendites käsitletud sündmusi. Samas ei toeta need lahendid süüdistatava A.Ui ja tunnistajate K,R ja K.Ui i väiteid selle kohta, et T.T valetab ja süüstab alusetult vastaspoolt. Kohus märgib, et süüdistatava A.Ui ja tunnistajate K,R ja K.Ui ütlused selle kohta, et kogu asja uurimine on toimunud T.T ja tema kamba huvides ja Ue kompromiteerides ja nende positsioone kahjustades, ei ole kooskõlas uuritud tõenditest nähtuvaga. Pigem nähtub vastupidine. Tõenditest nähtub, et 11.-12.02.2016 toimunud sündmuste käigus on politsei tegutsenud (R) Ui poolt tehtud telefonikõne alusel, K.Ui juhitud VW buss asus omaalgatuslikult jälitama S.Ai juhitavat autot ja S.Ait trahviti. Ehkki ka S.Ai autost helistati politseile ja paluti abi, sellele politsei ei reageerinud. A.Ui kaitsja kaitseversioon, et süüteo toimepanija ei saanud olla süüdistatav, kuna ta oli samal ajal kusagil mujal, ei leia uuritud tõenditest kinnitust. Kui kaitse tunnistaja T.V andis ütlusi, et 12.02.2016 ajavahemikus 1.50-2.10 (tunnistaja sõnul: kümme enne kahte või kümme peale kahte) oli A.U kägaras xxxxxxxxx xx x maja ees, A.Ui sõnul ründas teda seal T.T kirvega ja R.U kinnitab sama, siis kirjalikud tõendid, s.h. objektiivsed meditsiinidokumendid ja seal kajastatud kellaajad ja tekst kinnitavad, et just sel ajavahemikul olid kannatanud, s.h. T.T juba ründe osalisteks saanud, selle kohta teate edastanud ja liikusid juba mujal. Just sellel kellaajal oli kannatanu K.V ise oma vigastusega juba kiirabis kohal. See tähendab, et samal ajal ei saanud S.Ai juhitav auto ega T.T olla xxxxxx xx x maja juures. See tähendab omakorda, et T.V, A.Ui ja R.Ui poolt antud ütlused ei vasta tegelikkusele. Kaitseversiooni osaks on ka väide, et T.T on ähvardanud Ue kirvega maha lüüa. Seda versiooni (xxxxx maja juures toimunu) on käsitletud uurimisdokumentides ja kriminaalmenetlus on lõpetatud. Samas ei lükka selline võimalik versioon ümber tõendeid kannatanutele V, T ja S.Ai auto suhtes toime pandu kohta. Uuritud tõendid tõendavad nii sündmuse toimumise aega, kohta kui teo toimepanija isikut. Sündmus leidis aset avalikus kohas- xxxxxxxxx xxxxxx x maja ees xxxxxxxxx xxxxxxxx . Sündmuse pealtnägijaks sattus M. T, kelles tekitas see hirmu, ta tundis ennast šokis olevana, ta ei julgenud välja minna ega sekkuda. Tegemist on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega ehk Korrakaitseseaduse § 54 ja § 55 nõuete rikkumisega. Korrakaitseseaduse § 54 järgi Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. 13 Korrakaitseseaduse § 55 sätestab: Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: 1) teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; 2) teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada; Vägivald kannatanute Vi ja Ti suhtes toimus kurikataolise esemega ehk relvana kasutatava muu esemega KarS § 263 lg.1 p.2 tähenduses. K.Vi suhtes toime pandud vägivald vastab vähemalt KarS § 121 lg.1 tunnustele, T.T suhtes toime pandud vägivald vastab KarS § 121 lg.p.2 tunnustele. Süüdistuses kirjeldatud teo, KarS § 263 lg.1 p.1,2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine A.Ui poolt on tõendatud. Seega A.U pannes toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, kasutades relvana kasutatavat muud eset, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus on kaalunud A.Uile etteheidetava teo kvalifikatsiooni ja leiab, et süütegu tuleb kvalifitseerida avaliku korra raske rikkumisena, kuna sellega on kahjustatud lisaks T.T tervisele ka kannatanu K.Vi tervist ja S.Ai vara. Kui T.T puhul võiks kaalumisele tulla kehaline väärkohtlemine tulenevalt isikutevahelistest suhetest, siis teiste kannatanute puhul sellist olukorda ei esine. Kohus leiab, et A.U on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes. KarS § 16 lg. 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asjas uuritud tõendid kinnitavad, et A.U läks lööma mõlemat kannatanut, väljudes oma sõidukist ja minnes selge suunaga kannatanute (auto) suunas, tal oli kaasas löömiseks kasutatav ese - kurikataoline ese. Selline on tahtlik läbimõeldud tegevus. A.U tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista karistus. A.Ui käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagid T.T tsiviilhagi Kannatanu T.T on esitanud süüdistatava A.Ui vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 159 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõi süüdistatav 12.02.
7. a xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xx x 1 maja ees relvataolise esemega vastu tema kätt ja pead ning põsesarna, milliste löökide eest enda kaitsmiseks haaras kannatanu kirve, mis relvataolise esemega löögist kukkus talle vastu jalga. Peksmisega tekitati kannatanule tervisekahjustusi ning lõhuti tema käes olnud mobiiltelefon SAMSUNG nr SM-G361F, väärtusega 149 eurot. Seoses tervisekahjustustega pöördus kannatanu 12.02.
8. a Järvamaa Haiglasse, kus tasus visiiditasu 5 eurot. 12.02.
9. a pöördus kannatanu täiendavalt ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti vastuvõtule, kus tasus visiiditasu 5 eurot. Kannatanu nõuab süüdistatavalt lõhutud telefoni väärtuse hüvitamist summas 149 eurot ja tervisekahjustustega seoses tasutud arsti visiiditasude hüvitamist summas 10 eurot. Süüdistatav tsiviilhagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kohus leiab, et kannatanu T.T tsiviilhagi on põhjendatud. Töötava telefoni olemasolu T.Tl 11.veebruaril ja veel 12.veebruaril 2016 oma kodumaja xxxxxxxx xxx x juurde jõudmisel 14 on tõendatud kannatanute K.Vi, T.T, tunnistaja M.Ti ütlustega selle kohta, et T.T helistas autost korduvalt, telefoni Samsung kinkis T.Tle jõuludeks (2015 detsembris) tema abikaasa. Telefon kukkus T.Tl käest ja purunes kui A.U lõi kurikaga vastu T.T kätt, milles oli telefon. Kohus märgib siinkohal, et telefoni purunemine käe pihta saadud kurikalöögi tagajärjel on kooskõlas T.Ti kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvaga, et T.Tl on parema käe hernesluu (V sõrmepoolselt asetsev randmeluu) murd. Telefon on uurijale üle antud menetlustoimingul, tunnistatud asitõendiks ja vaadeldud (tl.50-53). Telefoni esiklaas on purunenud täies ulatuses (ämblikuvõrk), telefon antud Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumi. Kannatanu on tsiviilhagis nimetanud telefoni maksumuseks 149 eurot, selle kohta väljatrükk teenusepakkuja lehelt (tl.92-93), tunnistaja M.Ti ja kannatanu T.T ütlused. Kuivõrd

seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. Deliktilise vastutuse üldpõhimõtte sätestab VÕS § 1043, mille kohaselt peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule (kannatanule) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eespool luges kohus tõendatuks, et 12.02.

1. a lõi süüdistatav A.U T.Tle kurika taolise esemega vastu kätt, mille tagajärjel kukkus maha T.T käes olnud mobiiltelefon Samsung, mudel SM-G361F, ja purunes. A.U jätkas T.T peksmist kurika taolise esemega, mille järel tekkisid viimasel tervisekahjustused. A.Ui tegu on kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kuriteona ja kohus mõistis A.Ui süüdi. Tõendamist leidnud kuriteo tehiolud vastavad kannatanu tsiviilhagi aluseks olevale kahju tekitanud teole. Seega on täidetud VÕS §-s 1043 sätestatud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Kahjuhüvitise eesmärki ja ulatust reguleerib VÕS § 127 lg 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kriminaalasjas tõendiks olev asitõendi vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fotomaterjal (tl 5052) tõendab, et kannatanu mobiiltelefoni Samsung, mudel SM-G361F, esiklaas purunes täielikult (ämblikuvõrk). Arvestades kahjustuse ulatust võib järeldada, et mobiiltelefon ei olnud tekkinud kahjustuse tõttu enam kasutuskõlbulik. Seega leiab kohus, et VÕS § 132 lg 1 alusel on põhjendatud kahjuhüvitisena maksta hüvitis, mis vastaks uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kannatanu T.T andis kohtuistungil (tl 106) ütlusi selle kohta, et mobiiltelefoni Samsung, mis süüdistatava teo tagajärjel purunes, kingiti temale
2. a lõpus ja telefoni soetamisväärtus oli 149 eurot. Puuduvad tõendid selle kohta, et mobiiltelefoni väärtus oleks selle kahjustumise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud. Seetõttu leiab kohus, et tsiviilhagis esitatud nõue mobiiltelefoni kahjustumisega tekkinud kahju hüvitamiseks summas 149 eurot. Kriminaalasjas tõendiks olev kiirabikaart (tl 34-35) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum patsiendikaart ja haigusjuht (tl 36-41) tõendavad, et kannatanu T.T pöördus temale tekitatud tervisekahjustuste tõttu 12.02.
3. a vastuvõtule esmalt Järvamaa Haigla SA EMO-sse ja 15 seejärel SA Tartu Ülikooli Kliinikum EMO-sse. Kannatanu väitel maksis ta nii Järvamaa Haigla SA-s kui ka SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum visiiditasu summas 5 eurot. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 70 lg 1 kohaselt on ambulatoorse eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist ja sama seaduse § 72 lg-ga 1 on kehtestatud ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks 5 eurot. Süüdistatav ei ole visiiditasu maksmist ega selle suurust vaidlustanud. Seega loeb kohus põhjendatuks tsiviilhagis nõutava kahjuhüvitise tasutud visiiditasude ulatuses summas 10 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanu T.T tsiviilhagi ja mõistab süüdistatavalt A.Ult kannatanu kahjuks välja kuriteoga tekitatud kahju kokku summas 159 eurot. J.Ai tsiviilhagi J.A on esitanud süüdistatava A.Ui vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 799 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitas süüdistatav kurikataolise esemega peksmisega S.Aile kuulunud sõiduauto BMW 525, registreerimisnumbriga xxx xxx , tagumisele uksele ja katusele mõlgi, mille taastamisväärtus on 799 eurot. Kannatanu S.A suri 28.05.
4. a. Hageja J.A on kannatanu isa. J.Ai sõnul ostis ta kahjustatud sõiduauto BMW oma pojalt enne tema surma ära. Auto müügihind oli 550 eurot. Hageja nõuab süüdistatavalt kahjuna sõiduauto kahjustuste taastamise väärtust summas 799 eurot. Süüdistatav tsiviilhagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Süüdistatav leiab, et tõendatud ei ole J.Ail kahju tekkimine ja kahju tekkimise põhjuslik seos süüdistatava tegevusega. Kohus leiab, et 12.02.2016 S.Aile kuulunud sõiduauto BMW 525 TDS registrinumbriga xxx xxx kahjustamine 12.02.2016 A.Ui kurikalöökide tagajärjel on tõendamist leidnud S.Ai ütlustega, tunnistaja R.L ütlustega, kannatanute K.Vi ja T.T ütlustega. Politsei patrullilehelt tl.31 nähtub, et vahetult pärast sündmuse toimumist on S.A näidanud ette tema autole tekitatud kahjustused, andnud selle kohta ütlusi, tehtud fotod. Tl. 63-64 on fotod, mis on tehtud 12.02.2016 kell 02.30 Xxxxxxxxxxx vallas Tallinn- Tartu –Luhamaa mnt 124 kilomeetril sõiduauto BMW reg.nr.xxx xxx vaatluse käigus. On fikseeritud ja fotografeeritud, et sõiduki katusel parempoolse piida juures mõlk, parempoolsel tagauksel kahjustatud värvkate ja liistud. S.A anis 12.04.2016 ütlusi (tl.60-61), et ta tegi tema auto lõhkumise kohta politseile avalduse. Tunnistaja K.K andis kohtuistungil (tl.129-130) ütlusi, et tema koostas kliendi palvel kalkulatsiooni ühe vana ja peetud auto remondikulu kohta, kliendi sõnul oli kalkulatsiooni vaja politseile esitamiseks ja tunnistaja edastaski kalkulatsiooni otse politseile. Esimese küsimise peale ta kalkulatsiooni ära ei saatnud, kuna arvestades auto vanust, turuväärtust ja remonditöö maksumust, ei oleks seda autot tõenäoliselt remontima hakatud. Tunnistaja autost fotosid ei teinud, kuna need olevat politsei poolt juba tehtud. Kalkulatsiooni sooviti just nende konkreetsete vigastuste remondi kohta. Kalkulatsioonis esitatud hinna eest oleks need remonditööd tehtud saanud. Tl. 67-68 on kalkulatsiooon Kuldar Auto OÜ-lt BMW reg.nr. xxx xxx katuse ja parema tagumise ukse remonditöö kohta maksumusega 799 eurot. Kalkulatsioon koostatud 11.08.2016 ja saadetud Politsei- ja Piirivalveametile. 11.07.2016 on sõiduki omanikuks vormistatud J.A (tl.66). Kannatanu J.A andis kohtuistungil ütlusi (tl.110-111), et tema poeg S. suri 28.05.
5. Varem olid nad teinud pojaga omavahel BMW ostu-müügi lepingu, et ta ostab selle vana BMW pojalt ära 550 euroga. Auto oli siis ja on praegu remontimata-sellel on katuse- ja uksemõlgid, taastamisväärtus 799 eurot. Si seletuse järgi autot rünnati, löödi katuse- ja uksemõlk. J.Alt soovib süüdlaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et J.Ai tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. 16

§ 381

lg 6 kohaselt lähtutakse samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 381

lg 1 kohaselt on kannatanul õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Vastavalt

§ 37

lg-le 1 on kannatanu füüsiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud.

§ 371

lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust kannatanu sureb või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb pärast tsiviilhagi esitamist, kuid enne selle kohta tehtava lahendi jõustumist, lubab menetleja kolmanda isikuna menetlusse astuda kannatanu üldõigusjärglasel. Eespool luges kohus tõendatuks, et 12.02.

1. a lõi süüdistatav A.U samaaegselt T.T peksmisega kurikataolise esemega vastu S.Aile kuulunud sõiduautot BMW 525, registreerimisnumbriga xxx xxx , tekitades sõiduauto paremale poole tagumisele uksele mõlgi ning mõlgi katusele, pannes toime KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga ja relvana kasutatava esemega. Vaidlust ei ole selle üle, et kuriteo toimepanemise ajal kuulus kahjustada saanud sõiduauto BMW 525 S.Aile. Kohtule esitatust nähtub, et S.A suri 28.05.
2. a (tl 54-55). Tsiviilhagi kuriteoga sõiduautole tekitatud kahjustuste hüvitamiseks esitas J.A, kes on S.Ai isa (tl 56). J.A ei ole tõendanud, et tema õigushüve oleks tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud. Seetõttu ei saa J.At käsitleda

§ 37

lg 1 mõistes kannatanuna, kellel

§ 381

lg 1 alusel on õigus esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud hüveolukorra taastamiseks. Kohtule ei ole teada, kes on S.Ai, s.o isiku, kelle varalisi huve kuriteoga kahjustati, üldõigusjärglased. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 järgi võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-le 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Tsiviilhagi esitanud J.A ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on S.Ai pärandi vastu võtnud ja sellega omandanud pärija õigused ja kohustused ehk saanud tema üldõigusjärglaseks. Vastupidi- J.A andis kohtuistungil ütlusi, et pärimismenetlust ei ole algatatud. Kohus leiab, et antud juhul ei oma ka õiguslikku tähendust, kas J.A on kannatanu üldõigusjärglane või mitte. Tulenevalt

§ 371

lg-st 1 võib lubada kriminaalmenetlusse astuda kannatanu üldõigusjärglasel vaid juhul, kui kannatanu on esitanud tsiviilhagi, kuid sureb pärast tsiviilhagi esitamist, kuid enne selle kohta tehtava lahendi jõustumist. Käesoleval juhul S.A, s.o isik, kelle varalisi huve kuriteoga kahjustati, suri enne tsiviilhagi esitamist. Sellisel juhul ei näe seadus ette õigusjärglasele kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamise õiguse andmist. Kannatanu õigusjärglasel on võimalik oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. J.Ai väitel omandas ta enne tsiviilhagi esitamist S.Ailt ostu-müügi lepingu alusel kuriteoga kahjustatud sõiduauto ja on selle omanik. Kohtule on tõendina esitatud 11.07.2016. a 17 väljastatud sõiduki registreerimistunnistus (tl 66), mille kohaselt on sõiduauto BMW 525TDS, registreerimismärgiga xxx xxx omanik J.A .J.Ai ütluste kohaselt registreeris ta ennast sõiduki omanikuks S.Aiga sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel. Kohus leiab, et asjaolu, et J.A on omandanud kuriteoga kahjustatud sõiduki, ei anna temale õigust kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamiseks. Tulenevalt

§ 381

lg-st 1 on vastav õigus üksnes kannatanul, s.o isikul, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga on vahetult kahjustatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et J.Al ei ole võimalik kriminaalmenetluses tsiviilhagiga taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu jätab kohus

§ 381lg 6, § 310 lg.1 ja Ts

MS § 423 lg 2 p 2 alusel tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 2631

lg.2 järgi tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. KARISTUSE KOHALDAMINE A.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg.1 p.1, p.2 järgi ja mõista karistus vastavalt süüdistatava süüle, mille hulgas kohus arvestab ka toime pandud kuriteo raskust, laadi ja vastavalt võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus A.Ui käitumises ei tuvastanud. Karistamise aluseks on süü KarS § 56 järgi. Karistuse valikul arvestatakse. 1)kergendavaidraskendavaid asjaolusid 2)võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest 3)õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotles karistuseks mõista vangistuse 1 aasta. Prokuröri hinnangul on süüdistatava süü väga suur, tegu pandud toime katseajal. Liitkaristuseks KarS § 65 lg.2 alusel koos eelmise karisega mõista 1 aasta 3 kuud vangistust. A.U ja tema kaitsja palusid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kannatanud karistuse kohta arvamust ei avaldanud. Kohus leiab, et A.Ui süü toimepandud teos on pigem suur. Ta sooritas kaks rünnet, kummagi ründe erineva isiku suhtes ja kahjustas kolmanda isiku vara. Oluline on, et kannatanuid ründama minnes võttis süüdistatav kaasa ründerelvana kasutamiseks tugeva eseme, mis näis kurikana ja millega jagas korduvaid ja tugevaid lööke kahele isikule. Süüdistatava suurt süüd ilmestab ka sündmustiku olustik- kogu sündmustik toimus nii, et seltskond S.Ai juhitavas autos, s.h. kannatanud V ja T olid tagaaetavad ja süüdistatav ja tema kaaslased olid tagaajajad, jälitajad. Süüdistatav ründas kannatanuid ootamatult ja nii, et kannatanute poolt puudus igasugune vastutegevus, s.h. kannatanu T.T oli olukorras, kus tal puudus võimalus varjuda või põgeneda- ta oli autos turvavööga kinni. T.Tl oli võimalus ennast kaitsta üksnes kätt ette tõstes (mille tõttu sai ta randmeluu murru), seejärel sai istme alt kätte kirve. Kõik need süüteoga seonduvad asjaolud tähendavad, et A.Ui süü on keskmisest suurem. A.U on teo toimepanemise ajaks 12.02.2016 karistatud kriminaalkorras Tartu Maakohtu 30.04.2014.a otsusega KarS § 263 p.1,4 alusel tingimuslikult 3-kuulise vangistusega katseajaga kolm aastat allutamiseta käitumiskontrollile (tl.77-78). Varasemad väärteokaristused on mõistetud kõik liiklussüütegude eest (tl.69-71). Tartu Maakohtu 3.10.2012.a otsusest (tl.72-76) nähtub, et septembris 2009 toime pandud teo eest on A.Ui suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 202

lg.1, 4 alusel ja teda on kohustatud tegema maksed riigi tuludesse ja kannatanu kahju katteks. A.U ei täitnud temale pandud kohustusi (nähtub Tartu Ringkonnakohtu 3.09.2014.a otsusest tl.79-84), mistõttu menetlus uuendati 18 juunis

1. Tartu Maakohtu 30.04.2014.a otsusega mõisteti A.U süüdi. Tema katseaeg kestis veel 2017.aastal. Käesolevas asjas käsitletava süüteo toimepanemisele eelneval aastal 2015 A.Ul sissetulek puudus (tl.89, 90). Kohtuistungil avaldas A.U enda kohta, et nüüd ta paar aastat töötab, sissetulek 400-500 eurot kuus. Varem ei saanud töötada, kuna pidi kodu valvama T.T ähvarduste tõttu. Hinnates võimalust mõjutada A.Ui edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest märgib kohus, et aastal 2012 pidas kohus võimalikuks loobuda A.U i karistamisest, lõpetada kriminaalmenetlus ja A.Ui kohustati tegema makse riigile ja kannatanule. See oli esimese võimaluse andmine A.Ule avaliku korra rikkumise eest- vabaneda karistusest. A.U seda võimalust ei kasutanud, rahalisi makseid ei tasunud, mistõttu kriminaalmenetlus uuendati. Kohus märgib siinjuures, et käesoleval kohtuistungil (tl.145) andis A.U ütlusi, et tookord tal ei olnudki mingit süüd. Selline olukord näitab, et A.Uil puudub käesoleva ajani kriitika oma tookordse käitumise suhtes. Teine võimalus anti A.Ule Tartu Maakohtu poolt 30.aprilli 2014 kohtuotsusega, kui teda karistati tingimuslikult, rakendamata käitumiskontrolli nõudeid. Katseaeg algas 30.04.2014 ja kestis 29.aprillini
2. A.U pani uue samalaadilise teo toime 12.veebruaril 2016, s.t. katseajal. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks minna tagasi kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse juurde ja leiab, et A.Ule tuleb valida karistuseks vangistus. Vangistuse kestuse üle otsustades võtab kohus arvesse, et rünne on sooritatud kahe isiku suhtes, neist ühele tekitati pikaajaline tervisekahjustus. See on ohtlik tegu ja raske tagajärg. Karistused peavad olema võrreldavad, näiteks ka varasemalt temale mõistetud karistusega, mistõttu kohus mõistab käesolevas asjas käsitletava süüteo eest karistuseks 8 kuud vangistust. Varem kandmata karistus kuulub liitmisele KarS § 65 lg.2 alusel. Tõkendit varasemalt kohaldatud ei ole ja selle kohaldamist ei taotletud ka nüüd. Kohtuotsuse täitmisele pööramisel saadetakse süüdimõistetule

§ 414lg.1 alusel teatis vanglasse ilmumise kohta.

Asitõendite suhtes võetavad meetmed Asjas on asitõendiks mobiiltelefon SAMSUNG SM-G361F, mis on kohtuistungil vaadeldud ja kohtule üle antud. Prokuröri poolt on tehtud ettepanek jätta telefon kuni otsuse jõustumiseni asja juurde. Tegemist on väärtusetuks muutunud esemega, mis kohtuotsuse jõustumisel hävitada (

§ 126lg.3 p.4).

Asitõend asub menetleja (kohus) valduses. Sõiduk BMW 525 registreerimisnumbriga xxx xxx on hoiul J.Ai valduses, kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendi staatusest (

§ 126lg.3 p.2) ja jääb omanikule.

Menetluskulude jaotus

§ 180lg.

1 sätestab: süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse

§ 175lg.

1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 2 alusel 750 eurot. Tunnistajatele ja kannatanule on hüvitatud kokku 277,83 eurot (R.U 100,34 eurot, J.A 110,92 eurot, K.U 58,94 eurot, K.U 7,63 eurot), mis kuuluvad väljamõistmisele

§ 175lg.1 p.2, § 178 lg.1 p.1, 3 alusel.

Kohtuarstliku ekspertiisi kulu on 61 eurot (tl.47), mis kuulub väljamõistmisele

§ 175lg.1 p.3 alusel.

Kokku on kohtuotsuse kuulutamise päeva 21.05.2018.a. seisuga teadaolevad menetluskulud 1088,83 eurot, mis kuuluvad süüdimõistetul hüvitamisele

§ 180lg.1 alusel.

19 Koos kohtulahendiga antakse A.Ule maksedokument

§ 159lg.3, lg.4 alusel, mis sisaldab maksete tegemiseks vajalikke andmeid.

Menetluskulude riigi tuludesse vabatahtliku tasumise tähtaeg (

§ 417lg.2) on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 20