Obsah (12)

§ 442§ 633§ 394§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 173§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-5265 Tsiviilasi osaühing Ehitust

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu üürilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 5202,84 euro, kõrvalkulude 1595,61 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 685,82 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja ja kostjate vahel sõlmiti 08.11.2019 Xxxxxxxxxxx linn eluruumi üürileping tähtajaga üks aasta, kuid tähtaja lõppemisel muutus üürileping tähtajatuks. Üürilepingu punktide 3.2.
2. ja 3.
3. kohaselt pidi kostja tasuma üüri jooksva kuu eest ette ja kõrvalkulusid eelmise kuu eest vastavalt arvele jooksva kuu 10.-ks kuupäevaks. Hageja arvestuse kohaselt on kostjate võlgnevus üüri eest käesoleva hagi esitamise ajaks (s.o. seisuga 02.04.2024) kokku summas 5202,84 eurot, kõrvalkulude võlgnevus on käesolevaks ajaks kokku summas 1595,61 eurot. Üürilepingu punkti 3.
4. järgi tuli üüri tasumisega viivitamise korral kostjatel tasuda hagejast üürileandjale viivist 0,05% viivitatud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist kokku summas 685,82 eurot. Kostjad jätsid arved tasumata ning hageja on arvestanud võlga alates arvest nr 1784, mis on 2 2-24-5265 esitatud 31.10.
5. Hageja saatis kostjatele sms-sõnumid üürilepingute erakorralise ülesütlemise kohta 02.04.2024, mille kohaselt on üürileping lõppenud alates 02.04.
7. 05.04.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja 05.04.2024 kohtumääruse kostjatele kätte e-postiga 26.04.

1. Kostjad esitasid 16.05.2024 taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 16.06.
2. Kohus rahuldas kostjate taotluse osaliselt ning pikendas hagivastuse tähtaega kuni 27.05.
3. Kostjad hagile vastust esitanud ei ole.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. 7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 8.

§ 162sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9. Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda (

§ 162lg 1 ja lg 4).

1. Hageja esitas 22.05.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 966 eurot (6,9h * 140 eurot/tunnis). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 3 2-24-5265 asjaoludega tutvumine ning kliendiga nõupidamine 2h; hagiavalduse koostamine 4,5h; tagaseljaotsuse taotlemine 0,2h; menetluskulude nimekirja koostamine 0,2h.
2. Kohus küsis kostjatelt seisukohta hageja menetluskulude osas 29.05.
3. Kostjad kohtule seisukohta esitanud ei ole.
4. Kohtu hinnangul on hageja esindaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seega tuleb kostjatel solidaarselt hagejale tasuda menetluskulud summas 1666 eurot (700+966).
5. Kohus rahuldab hageja taotluse

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Kostjad ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Kostjate võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. 15.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 4