Obsah (5)

§ 23§ 15§ 68§ 10§ 269

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 6. augustil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-2262 Haldusasi Politsei- ja Piirivalvea

) § 15 lg 1, § 19 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel 48 tunniks kinni.

1. PPA esitas
2. augustil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X kinni

§ 23

lg 1 p 1 alusel kuni kaheks kuuks, kuna täidetud on

§ 15lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud tingimused.

6.

1. PPA tõi välja, et juba
2. aprillil 2024 ei olnud isik õhtuseks loenduseks Vao majutuskeskuses kohal, kuid
3. aprilliks 2024 oli naasnud.
4. juunil 2024 teavitas Vao majutuskeskus, et X on sealt kadunud.
5. juunil 2024 esitas Soome Migratsiooniamet kiireloomulise tagasivõtu palve, kuna isik oli Soomes kinni peetud ja esitanud seal
6. juunil 2024 rahvusvahelise kaitse taotluse.
7. juulil 2024 anti isik Soome poolt üle PPA-le ja ta selgitas, et ei soovi jätkata rahvusvahelise kaitse taotlemisega. PPA pidas isiku välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 5 alusel 48 tunniks kinni põgenemisohu tõttu. 6.
9. juulil 2024 toimunud küsitlusel selgitas X, et teadis, et ei tohi Eestist lahkuda, kuid ei osanud põhjendada, miks ta seda tegi. Enda sõnul sõitis ta
10. juunil 2024 Vao keskusest Tallinna rongiga, peale seda läks Tallinna sadamasse ja lahkus Eestist üksi laevaga, kusjuures Pakistanis elav sõber Yakoob broneeris laevapileti. Sadamas läbis ta turvaväravad laevapileti QR koodi abil, mis oli tal mobiiltelefonis. Yakoobiga peetud vestluse ta oma sõnul kustutas. Isik viibis Helsingis esialgu 5-6 päeva Kamppi bussijaamas, kuid seejärel sai aru, et tegi Soome minnes suure vea, ja pöördus Soome politsei poole. 6.
11. PPA hinnangul on oht, et puudutatud isik põgeneb (

§ 23

lg 1 p 1).

§ 68

p 9 kohaselt esineb põgenemisoht muu hulgas, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist. Isik lahkus loata Vao majutuskeskusest ja reisis Soome. PPA-l on alust arvata, et vabaduses viibides võib ta taas loata lahkuda talle sobivasse EL liikmesriiki või asuda end riigisiseselt varjama. 6.

1. PPA oli varem isiku suhtes heauskne, suunates ta elama Vao majutuskeskusesse, ent pärast PPA tagasilükkavat otsust ja isiku Soome põgenemist ei pea PPA isikut enam usaldusväärseks. 6.
2. PPA ei pea usutavaks ei isiku ütlusi Eestisse sisenemise ja rahvusvahelise kaitse taotlemise ega Soome põgenemise kohta. Otsing märksõnadega „international protection in Estonia“ annab tulemuseks PPA kodulehe, kus on märgitud, et rahvusvahelise kaitse taotluse saab esitada igas piiripunktis. Isik pole osanud põhjendada oma Soome lahkumist ega sõbraga peetud vestluse kustutamist. Usutav pole, et ta ei tea oma hea sõbra perekonnanime ega sünniaega. 6.
3. Usalduse puudumise tõttu poleks teised järelevalvemeetmed (

§ 10) tõhusad, sest nendega pole võimalik isiku põgenemist ära hoida.

Dokumentideta liikumine pole Schengeni alal raskendatud ning reisidokumendi puudumine ei takistanud isikul varem Soome reisimist.

1. Istungil selgitas PPA, et IOM kaasabil väljasaatmiseks on esmalt vaja Pakistani kinnitust, mis võib aega võtta kuu kuni kaks, sest Pakistan tavaliselt ei pea tähtaegadest kinni. Samas isikul on olemas kehtiv pass, mistõttu ilma IOM kaasabita tõenäoliselt PPA-l ei oleks seda 2 kinnitust vaja ja väljasaatmine toimuks kiiremini. IOM abistab isikut kohapeal taasühiskonnastamisel, rahalise toetusega vm viisil. 7.
2. Puudutatud isik palus jätta taotluse rahuldamata. Kuigi ta lahkus Soome, sai ta aru oma veast, andis ise ennast seal politseile üles ja soovis enda Eestisse tagasisaatmist. Tähtis pole, kes teda piletiostul aitas. Väljasaatmiseks pole vaja isikut kinni pidada. Reisidokumendi olemasolu võimaldab väljasaatmistoiminguid teha väga kiiresti. Isik võib jätkata viibimist Vao keskuses, kus ta saab oodata vajalike dokumentide valmimist. 7.
3. Puudutatud isik tunnistas istungil, et tal tegelikult oligi Soome minnes plaan põgeneda, aga seal sai ta telefonikõne, et tema noorem vend lasti Pakistanis maha ja tema isa on samuti surnud. Ta ei soovigi enam EL-i jääda, sest tahab tagasi koju minna. Sellepärast ta Soomes politseisse läkski. Ta usub, et ka tema tapetakse Pakistanis ära, aga tema perekonnas pole enam kedagi teist. Kinnipidamiskeskuses tema vaimne tervis halveneb. Isik on valmis andma kirjaliku lubaduse, et ta ei põgene. Ta palub lubada ennast Vao majutuskeskusesse. 7.
4. PPA kinnitas, et kinnipidamiskeskuses saab kasutada psühholoogi abi, aga selleks tuleb isikul endal avaldada soovi. PPA lisas, et Vao keskusesse pole isikut võimalik saata, sest see on mõeldud rahvusvahelise kaitse taotlejatele, mitte illegaalidele. Vabastamise korral isikule elukohta ei tagataks. 7.
5. Puudutatud isik seadis kahtluse alla kinnipidamiskeskuse juhataja väite, et ta oli
6. aprillil 2024 ühe öö kadunud. Kinnipidamiskeskuse juhataja oleks siis teavitanud kohe PPA-d, aga ta andis selle info alles pärast Soome põgenemist. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase võib kohtu loal kinnipidamiskeskusesse paigutada, kui leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks seda, et isik õnnestub Eestist välja saata (

§ 23lg 1).

Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb oht, et isik põgeneb (

§ 23

lg 1 p 1).

§ 68

p 9 järgi esine põgenemisoht muu hulgas, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast.

1. Kohtul ei ole kahtlust, et eeltoodud tingimused välismaalase kinnipidamiseks on praegusel juhul täidetud. 9.
2. Põgenemisohu juures ei ole PPA suurt rõhku pannud isiku Vao majutuskeskusest eemalviibimisele
3. aprillil
4. Kohus nendib, et kuigi puudutatud isik seadis selle väite istungil kahtluse alla, on ta samas
5. juuli
6. a küsitluses (asjas nr 3-24-1980 esitatud puudutatud isiku kinnipidamise taotluse lisa, dtl 34 – kohus ei pea vajalikuks võtta asja nr 3-24-1980 materjale praeguse asja toimikusse, sest menetlustes on samad menetlusosalised ja esindajad) tunnistanud, et viibis selle öö Tallinnas Majaka tn hostelis, kuna töötas Bolt Food kullerina ja jäi rongile hiljaks. Enda sõnul oli ta sellest ka kinnipidamiskeskuse töötajat teavitanud. Kohus peab isiku poolt selles küsitluses antud seletust usutavaks, mis põhjendab ühtlasi, miks isiku kinnipidamiskeskusest eemalviibimisest koheselt Politsei- ja Piirivalveametit ei informeeritud. Need asjaolud ei viita samas põgenemisohule. 9.
7. Vaidlust ei ole aga selle üle, et puudutatud isik lahkus juunikuus Vao majutuskeskusest selleks, et reisida edasi Soome. Istungil tunnistas ta, et tema eesmärk oligi põgeneda. Vaatamata isiku väidetule ei nähtu asja materjalidest, et ta oleks pöördunud Soomes politsei poole selleks, et ta saadetaks tagasi Eestisse – ta taotles seal hoopis rahvusvahelist kaitset (asjas nr 3-24-1980 esitatud taotlusele lisatud Soome migratsiooniameti taotlus, dtl 22). X ei ole esitanud tõendeid oma venna ja isa surma kohta, mis teda väidetavalt ajendas varjupaigataotlusest loobuma ja Eestisse naasma, et siit kodumaale sõita. Loogiline ei ole puudutatud isiku poolt varasem Eestis varjupaiga taotlemine selleks, et vältida tagakiusu olukorras, kus ta oli teadlik, et tema noorem vend Pakistanis väidetavalt rööviti ja piinati selleks, et teda kätte saada (PPA
8. detsembri 3
9. a otsus, lk 4), ent pärast seda, kui vend tapeti, soovib ta riiki naasta. Venna väidetavast ohtlikust olukorrast päästa saanuks ta just varasema naasmisega. Välistada ei saa, et Eestisse naasmise ja varjupaigataotlusest loobumiseni viis lihtsalt mõistmine, et tal ei õnnestu oma eesmärke saavutada, sh et Soome ei asu tema varjupaigataotlust ise menetlema, vaid saadab ta nagunii Eestisse tagasi, kus selleks ajaks oli juba tehtud nii PPA otsus tema taotluse rahuldamata jätmise kohta kui ka halduskohtu otsus, millega jäeti PPA otsuse peale esitatud kaebus rahuldamata. Vao majutuskeskusest loata lahkumine selleks, et reisida ilma reisidokumendita Soome, viitab selgelt ohule, et isik võib ka tulevikus sarnaselt põgeneda, et väljasaatmist vältida.
10. Neil asjaoludel ei aitaks isiku väljasaatmise õnnestumist tagada

§ 10lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine.

Soome reisimast ei takistanud puudutatud isikut kindlaksmääratud elukohas (Vao majutuskeskuses) elamine (p 1) ega reisidokumendi puudumine (p 6). PPA on veenvalt põhjendanud usalduse puudumist isiku suhtes. Liiatigi, nagu PPA esindaja istungil õigesti esile tõi, ei näe seadus ette Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase, kes ei ole varjupaigataotleja, majutamise kohustust ning isik ei ole PPA-d ega kohut teavitanud muust võimalikust elukohast. 11. Kinnipidamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. X ei ole kinnipidamiskeskuses viibinud pikaajaliselt, vaid alles umbes kuu aega. Täiendavalt kaheks kuuks loa andmine, mille jooksul on PPA poolt istungil tehtud prognoosist lähtudes lootust isik Pakistani välja saata, ei ole teda ülemääraselt koormav. Kuigi vabaduse piiramine võib olla vaimselt rusuv, on puudutatud isikule kinnipidamiskeskuses tagatud muu hulgas abi vaimse tervise probleemide korral (

§ 269lg 1).

Istungil selgitas PPA esindaja, et psühholoogi abi saamiseks peab isik ise soovi avaldama.

1. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (
2. oktoobrini 2024 k.a).
3. Praeguse määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused tuleb Xi jaoks tõlkida inglise keelde. Määruse avaldamise korral tuleb Xi nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
4. Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas kohtule
5. augustil 2024 riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt tal kulus Xile praeguse asja raames riigi õigusabi osutamiseks aega järgnevalt: taotlusega tutvumine ja istungiks ettevalmistamine 50 minutit (65 eurot) ning istungil huvide esindamine 30 minutit (39 eurot), lisaks käibemaks 22 eurot 88 senti, st kokku 126 eurot 88 senti. Taotlus on põhjendatud ja kohus rahuldab selle täies ulatuses. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 4