← Eesti

3-21-706/23

Obsah (4)§ 3§ 5§ 2§ 4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-706 Määruse kuupäev 9. märts 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi P V S GRUPP OÜ kaebus Põllumajanduse Registrit

) ja

  1. aprilli
  2. a määrust nr 53 „mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (edaspidi määrus nr 53) vääralt 3 3-21-706 kohaldanud. PRIA ei ole arvesse võtnud toetuste eesmärke ja toetuse üldpõhimõtteid. Tingimused, mida PRIA on kohaldanud toetuse saamise eeldustena, lähevad toetusi reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktidega vastuollu. EL õiguse järgi ei ole toetuse saamine toodanguga seotud, tootmise toetamiselt on üle mindud tootjate toetamisele. Need toetused, mis on seotud ka toodetava kogusega on eraldi reguleeritud (nt tärklisekartuli, puuvilla tootmise toetus). Ühtse pindalatoetuse, kliima ja keskkonnatoetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise eelduseks ei ole see, et toetustaotluses märgitud kasvatatavad põllukultuurid peavad olema põllul valdavad. Asjakohastes õigusaktides ei ole toetuse saamise eelduseks seatud ka kindla saagikuse saavutamist. Põllukultuuride kasvamist mõjutavad ilmastikuolud ning osad põllud ei annagi igal aastal head saaki. Seades toetuse saamise eeltingimuseks selle, et külvatud põllukultuur peab olema põllul enamuses, on PRIA kogu põllumajandusliku tegevusega seotud riski jätnud kaebaja kanda. Õigusaktid reguleerivad põllukultuuride kasvatamist, mitte kasvamist. Määrus nr 53 reguleerib põllukultuuride kasvatamist, määruse nr 32 järgi on oluline aga põllumajandusmaa heas korras hoidmine. Nimetatud määrused ei sea taimede kasvatamisele mingisuguseid nõudeid. PRIA ei ole pealegi arvestanud, mida taotleja põllukultuuride kasvatamisel üldse teha saab. Põllukultuuri kasvatamine seisnebki just peamiselt põllu külviks ette valmistamises ja kultuuride külvamises, vajadusel ka allakülvi tegemises. Mahepõllumajanduses ei tohi kasutada keemilisi umbrohu ja kahjurite tõrjevahendeid, seega pole midagi võimalik teha, kui umbrohi vaatamata allakülvi tegemisele põllul kasvama hakkab. Asjaolust, et põllukultuur ei ole konkreetsel põllul enamuses, ei saa järeldada, et taotleja pole kasutanud õigeid agrotehnilisi võtteid või pole põllukultuure nõuetekohaselt kasvatanud. Toetuste eesmärgiks on taotleja kindla sissetuleku tagamine ja riskide maandamine. PRIA tõlgendused ja tegevus selle eesmärgiga ei ühti. 17.
  3. Põllumajandusmaa, millel tegeletakse määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega (põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras), vastab

§ 3

lg 2 ja § 4 lg-s 4 sätestatud nõuetele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Niide, välja arvatud hekseldatud rohi peab olema kokku kogutud hiljemalt

  1. augustiks. Niitmisega sarnane tulemus ei tähenda, et tulemus peab olema visuaalselt niitmisega sarnane. Piisab kui hooldusmeede tagab põllumajandusmaa heas korras olemise. Randaalimine ehk ketasadraga kündmine on asjakohane hooldamisviis, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse saavutamise. Seda kinnitab ka maaeluministri
  2. jaanuari
  3. a kirjas väljendatud seisukohad. Rohumaa, mida on randaalimisega hooldatud, ei pruugi peale seda enam olla rohumaana kasutatav, kuid see on endiselt kasutatav põllumajandusmaana. Kaebaja ongi randaalimisega hooldanud selliseid rohumaid, mida soovis järgmisel kasvuperioodil kasutusse võtta tootmismaana. 17.
  4. Põldude üles kündmine külvile eelneval aastal on käsitletav põllumajandusliku tootmisena ning selliselt ettevalmistatud põldude eest on taotlejal õigus saada ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust. Samuti on põllule põllukultuuride külvamine põllumajandustoodete kasvatamine. Põldu, millel tegeletakse põllumajandusliku tootmisega ei pea samal aastal täiendavalt hooldama (

§ 5lg 2).

Põlde, mis sügisel üles küntakse või millele kevadel põllukultuuri külvatakse, ei pea niitma. Selline põld on toetusõiguslik.

  1. augustiks ei ole muu hulgas vaja niita ka taotluse esitamise aastal rajatud rohumaad, lühiajalist rohumaad haljasväetise sissekünni aastal ega põllumajandusmaad, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks. Seega kui põlde kasutatakse põllumajanduslikuks tootmiseks ei laiene nendele põldudele samal aastal täiendavalt niitmise kaudu hooldamise kohustust. 17.
  2. PRIA ei ole teinud ühtegi konkreetset ega tõendatud etteheidet, mida kaebaja täpselt valesti teinud on. Konkreetsete agrotehniliste võtete valik on jäetud taotleja otsustada, kuid see aga ei tähenda, et kui külvatud kultuurid ei kasva hästi, siis on selle põhjuseks valede 4 3-21-706 agrotehniliste võtete valik. Kuna umbrohu tõrjumiseks külvab kaebaja koos söödakultuuriga ka lutserni ja/või ristikut, siis võibki suvel jääda visuaalselt mulje, et tegemist on rohumaaga. Kaebaja esitatud
  3. aasta video kinnitab, et saagi kasvamine sõltub paljuski ilmastikutingimustest ning PRIA kontrolli ajal ei olnud põllukultuurid saavutanud veel täielikku kasvu, mistõttu võiski asjatundmatule isikule jääda põldudest mulje kui rohumaast. Ilmastiku paranemisel võib ka algselt rohumaale sarnanevast põllust saada hea saagiga põld. Videolt nähtub analoogne olukord sellega, mis toimus kaebaja vaidlusalustel põldudel
  4. aastal ja seda tuleks asja lahendamisel arvesse võtta. 17.
  5. PRIA otsused nr 12-6/20/1058 ja 12-6/20/1099 on vaidlustatud osas õigusvastased ning tuleb vaidlustatud osas tühistada. 17.5.
  6. PRIA ei sea kahtluse alla, et põldudele nr 206, 207, 212, 215, 224, 225 ja 256 (ühtne pindalatoetus ning kliima- ja keskkonnatoetus) oli
  7. a kevadel erinevaid söödakultuure külvatud. Ebaõige on PRIA seisukoht, et kui nendel põldudel ei ole külvatud põllukultuurid hästi kasvama läinud, siis ei saa nende põldude eest määruse nr 32 alusel ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust maksta. 17.5.1.1 PRIA on hakanud kohaldama mahepõllumajandusega jätkamise toetuse nõudeid ja eesmärke ühtsele pindalatoetusele ning kliima- ja keskkonnatoetusele. Ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust ei maksta mitte kultuuride kasvatamise eest, vaid selle eest, et põllumajandusmaa oleks kasutuses ja see ei võsastuks ega mattuks umbrohu alla (kultuuride kasvatamise eest makstakse mahepõllumajanduse toetust). Selliseid probleeme põldudel nr 206, 207, 212, 215, 224, 225 ja 256 ei esinenud. PRIA seisukoht, et kui kultuuride kasvatamine ei õnnestunud, siis oleks tulnud nimetatud põlde hooldada kui rohumaid ja sellest PRIA-t teavitada ning taotlust korrigeerida, ei ole kooskõlas määruse nr 32 tingimustega. Tegemist ei olnud rohumaadega, sest need põllud olid kasutusele võetud põllukultuuride kasvatamiseks. Kui põld on üles küntud ning sinna on külvatud söödakultuure, siis ei muutu see põld keset aastat ei õiguslikult ega faktiliselt tagasi rohumaaks, sõltumata sellest, kas ja kui hästi külvatud kultuur põllul kasvab. Pärast saagi koristamist
  8. aasta lõpuks olid põllud heas seisukorras, välistatud oli nendel põldudel ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning neid põlde on võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Toetuse eesmärgid on täidetud sõltumata sellest, kui hästi või halvasti külvatud kultuur põldudel kasvama läks. Toetuse eesmärgiga ei ole kooskõlas sundida kaebajat tegema selliseid tegevusi, mis tema põllumajanduslikku tootmist kahjustaksid. Absurdne on vastustaja seisukohtadest tulenev järeldus, et kaebaja oleks toetuse saamiseks pidanud loobuma väärtuslikust loomasöödast, mida tal õnnestus oktoobris põldudelt koristada ning oleks selle asemel pidanud 2 kuud varem alles kasvama hakkava põllukultuuri maha niitma. Enne põllukultuuride külvamist künti need põllud nii
  9. aastal kui ka
  10. a kevadel ülesse.
  11. aastal tegeleti nendel põldudel seega põllumajandusliku tegevusega ning need põllud olid ka niitmiseta toetusõiguslikud. Põllukultuuride kasvamist tuleks pealegi kontrollida kultuurile omasel ajal. PRIA kontrollis põlde suvel ehk liiga vara. 17.5.1.
  12. PRIA viited kohtuasjale 3-20-770 on asjakohatud, kuna selles kohtuasjas ei käinud vaidlus mitte ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse üle, vaid mahepõllumajandusega jätkamise toetuse üle. PRIA väide, et kaebaja oleks pidanud saagi koristama hiljemalt
  13. septembriks, on õigusliku aluseta. Sellist nõuet määrusest nr 32 ei tulene. Kaebaja ei kasvatanud nimetatud põldudel mitte heintaimi, vaid söödakultuure, mille lõpliku valmimise ja koristamise aeg on alles oktoobris (mõnel aastal isegi novembris). 17.5.1.
  14. Vastustaja esitatud fotod teiste toetusetaotleja põldudest tuleb jätta tõenditena arvestamata, sest ei ole teada, kus need fotod tehtud on. Pealegi ei ole tegemist mahepõldudega. Umbrohu leviku osas ei ole tavapõllud ja mahepõllud võrreldavad, sest nendel kasutada lubatud taimekaitsevahendid on erinevad. PRIA väide ebavõrdsest kohtlemisest on sisutühi, sest PRIA ei ole selgitanud, milles see väidetav ebavõrdsus üldse seisneb. Kaebaja on kulutused teinud, 5 3-21-706 kuid on ilmastiku- ja keskkonnaolude tõttu jäänud saagist ilma ning nüüd karistatakse teda veel ka toetusest ilma jätmisega. 17.5.
  15. Põllud nr 249, 250, 251, 252 ja 254 (ühtne pindalatoetus ning kliima- ja keskkonnatoetus) olid
  16. augustiks 2020 randaalitud. PRIA lähtub ebaõigest eeldusest, justkui peaks hooldamise tulemusena rohumaa säilima. Asjaolu, et kaebaja tegi taotlusel nende põldude kohta veerus 9 märke HM (haljalt koristatavad taimed haljasmassi saamiseks) ei tähenda, et ühtegi muud tegevust ei tohi nendel põldudel teha. 17.5.2.1 Põldudel nr 249, 250, 251, 252 ja 254 tegeleti põllumajandusliku tegevusega viisil, mille tulemusel oli välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad on võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Randaalimist on võimalik käsitleda põllumajandusliku tootmise tegevusena määruse nr 32 § 4 lõike 1 ja § 5 lõike 2 tähenduses ning seetõttu olid põllud toetusõiguslikud. Määruse nr 32 tähenduses on ka põllu külviks ette valmistamine ehk põllu sügisel üles kündmine põllumajandusliku tootmise tegevus. Määrus nimetab küll konkreetselt vaid lühiajalise rohumaa üles kündmist, kuid sellest ei saa ühelgi juhul järeldada, et pikaajalise rohumaa sügisel üles kündmine ei oleks samuti määruse nr 32 § 5 lõikega 2 hõlmatud. Määruse nr 32 § 5 lg 2 loetelu on lahtine. Põllu sügisel üles kündmine on esimene samm põllumajandustoodete kasvatamisel ehk põllumajanduslik tootmine. Samuti tagab pikaajalise rohumaa kündmine selle vastavuse määruse nr 32 § 3 lg 2 nõuetele. Lühiajalist rohumaad haljasväetise sissekünni (põllumajandusliku tootmise tegevus) aastal ei ole vaja niita. Ka pikaajalist rohumaad saab põllumajanduslikuks tootmiseks kasutusele võtta. Seega ei ole vajadust eristada selles osas lühiajalise rohumaa ja pikaajalise rohumaa sissekündi. Haljasmassi sissekündmine on põllu väetamise seisukohast kasulikum, kui selle haljasmassi esmalt ära koristamine ja alles seejärel põllu üles kündmine ilma haljasmassita. PRIA ei ole ka tuvastanud põllul taimede koosseisu ehk ei ole teada, kui palju oli küntud põldudel tegelikult liblikõielisi. 17.5.2.
  17. Püsirohumaale ei kohaldata haljasväetise sissekünni aastal määruse nr 32 § 4 lõikes 4 sätestatud nõudeid (niitmine). Püsirohumaa heas korras hoidmise ainsaks viisiks ei ole seega niitmine. Ebasoovitava taimestiku leviku piiramiseks ja maa heas seisukorras hoidmiseks piisab sellest, kui põllumajandusmaad ühe korra aastas hooldatakse. Määruse nr 32 eesmärgid on saavutatavad ka siis, kui sellist sügisel üles küntavat põldu eelnevalt ei niideta. Kuna kaebaja otsustas, et ta soovib need põllud kasutusele võtta põllukultuuride kasvatamiseks, siis võis kaebaja valida niitmise asemel ka muu sobiva põldude hooldamise viisi. Rohumaa hooldamine võib seisneda ka selle üles kündmises (sh randaalimises). Randaalimine on käsitletav muul viisil hooldamisena määruse nr 32 § 4 lg-te 2 ja 4 mõttes. Kaebaja ei soovinudki rohumaad säilitada, vaid soovis need põllud võtta kasutusele põllukultuuride kasvatamiseks. Randaalimise tulemusena on põllumajandusmaa heas korras, sellel ei levi ebasoovitav taimestik ega võsa. Randaalimine vähendab iga korraga mättaid ja teeb põllu siledamaks. 17.5.2.
  18. Kaebaja palub jätta PRIA
  19. aprilli
  20. a lisad 10 ja 11 tõenditena arvestamata, sest nendes dokumentides käsitletakse rohumaade niitmist loomasööda varumise eesmärgil. Kaebaja ei varunud loomasöödaks mitte rohttaimi, vaid söödakultuure. Söödakultuuride niitmise aeg sõltub konkreetse põllukultuuri valmimise ajast. Samuti ei ole lisa 10 allkirjastatud. 17.
  21. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust puudutavad põllud nr 205, 206, 207, 208, 209, 212, 244 olid nõuetekohased. PRIA on õigusvastaselt küsinud nendele põldudele
  22. aasta eest määratud toetuse tagasi. 17.6.
  23. Kaebaja on toetusest ilma jäetud sellise kohustuse rikkumise eest (põllukultuuri ülekaaluka kasvu tagamine), mida õigusaktides sõnaselgelt mitte kuskil ei mainita ning mis on kaebajale tuletatud tõlgendamise kaudu. Toetuse eesmärkidega ei ole kooskõlas see, kui saagi ikaldumise või ebaõnnestumise tagajärjel kehva olukorda sattunud põllumajandustootjalt veel lisaks jooksva aasta toetus ära võtta ning tagasi nõuda ka kolme eelneva aasta eest makstud toetus. 6 3-21-706 17.6.
  24. Sisuliselt käib vaidlus selle üle, kas need põllud olid
  25. aastal endiselt rohumaad või oli nendele külvatud muud põllukultuuri ning rohumaa oli lõpetatud. Kaebaja kasutas neid põlde põllukultuuride kasvatamiseks, mitte püsirohumaana. Kaebusele lisatud tõendid kinnitavad, et söödakultuure põldudel kasvatati. Kui konkreetne põllumajandusmaa on juba üles küntud ja sinna on põllukultuure külvatud (st tegemist on õiguslikus mõttes põllumaaga), siis ei saa see maa muutuda ei faktiliselt ega õiguslikult rohumaaks sõltumata sellest, kas ja kui hästi külvatud põllukultuur sellel põllul kasvama läheb. Kaebaja on tegelenud nendel põldudel põllumajandusliku tegevusega määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c alapunktis i tähenduses. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad, et ta on kõiki oma ja oma teiste ettevõtete põlde samamoodi harinud ja hooldanud. PRIA otsusest ja vaideotsusest ei selgu, mis on need toimingud, mida kaebaja oleks veel pidanud söödakultuuride kasvatamiseks tegema ning mille tegemata jätmist talle saaks faktiliselt ja õiguslikult ette heita. Asjaolu, et osadel põldudel läks külvatud kultuur kehvasti kasvama või ikaldus kahjurite tõttu, ei muuda
  26. aastal üles haritud põlde tagasi rohumaaks. Asjaolu, et põldudel kasvas umbrohi, ei saa kaebajale ette heita. Mahepõllumajanduses on umbrohi mingil määral paratamatus, sest mahepõllumajanduses ei tohi kasutada keemilisi umbrohutõrje vahendeid. PRIA järeldus, et need põllud oli
  27. ja
  28. aastal endiselt rohumaad on seega ebaõige. 17.6.
  29. Põldudel nr 205, 206, 207, 208, 209, 212, 244 ei kasvatatud heintaimi määruses nr 53 sätestatust kauem ning seetõttu on PRIA otsus nr 12-6/22/4 õigusvastane ja see tuleb tühistada. PRIA on õigusvastaselt küsinud tagasi ka nendele põldudele
  30. aasta eest määratud lühiajalise rohumaa toetuse. Rohumaa vanuse määramisel omab õiguslikku tähendust põllu üles kündmine ja põllukultuuride külvamine, mitte see, kui hästi külvatud põllukultuurid lõpuks kasvama läksid või mis põllul lisaks külvatud kultuurile veel kasvas. Kuna
  31. aastal on põldudel toimunud külv, siis on tegemist rohumaa vanuse arvestuses nullaastaga. Rohumaade üles kündmine ning nendele kultuuride külvamine katkestab rohumaa vanuse ning vanuse arvestamine algas otsast peale. Põld nr 209 ei olnud
  32. aastal rohumaa, vaid tegemist oli põllukultuuride kasvatamiseks kasutatava põlluga.
  33. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 18.
  34. PRIA ei ole samastanud ühtse pindalatoetuse ja mahepõllumajanduse toetuse nõudeid. Ühtse pindalatoetuse ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamise eelduseks on samuti põllukultuuride kasvatamine. Määruse nr 32 kohaselt peab ühtse pindalatoetuse saamiseks olema välistatud põhikultuuride sees ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik.

ei tee mahetootjatele otsetoetuse taotlemise tingimustes erandit (

§ 2

). Maa loetakse toetusõiguslikuks, kui sellel ei levi ulatuslikult ebasoovitav taimestik ning maad saab kasutada järgmisel kasvuperioodil ilma lisakuludeta. Kui toetustaotlusel märgitud põllukultuurid asjakohastel põldudel ei domineeri ning on segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, siis ei ole toetuse määramine nende põllukultuuride osas õigustatud ning põllud kvalifitseeruvad rohumaadeks, mis peavad olema ka vastavalt rohumaadele ette nähtud nõuetele hooldatud (

§ 4lg 4).

Kui taotlusel deklareeritud põllukultuuri kasvatamine ei õnnestu, siis tuleb taotlust kultuuri osas muuta enne kontrolli toimumist. Taotleja kanda jääb risk, kas ta on võimeline nõuetekohaselt valitud kultuuri olemasolevates tingimustes kasvatama. Kui PRIA arvestaks kaebaja söödakultuuride põllud, mis näevad välja rohumaad, abikõlblikuks, siis toimuks ebavõrdne kohtlemine ja teiste taotlejate ebavõrdsesse olukorda panemine. Samuti ei piisa mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks põllukultuuri külvamisest. Kui toetuse saamiseks piisaks üksnes seemne ostu tõendamisest ja külvamisest

  1. juuniks, siis ei oleks PRIA-l vajadust ka kohapealseid kontrolle läbi viia, et kultuuride kasvatamist ja ebasoovitava taimestiku levikut kontrollida. Ka 7 3-21-706 kohtupraktikas on rõhutatud, et kui põllumajanduskultuur võrreldes teiste heintaimedega valdavalt ei domineeri, siis ei ole põld toetusõiguslik. 18.
  2. PRIA vähendas kohapealse kontrolli tulemusel kaebaja taotletud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust põldude nr 206, 207, 212, 215, 224, 225, 249, 250, 251, 252, 254, 256 eest, mis olid tähtajaks, s.o
  3. augustiks hooldamata. Viis eelnevalt nimetatud põldu (249, 250, 251, 252 ja 254) olid küll randaalitud, kuid see ei ole sobiv hooldamise viis. Teised rohumaade põllud olid tähtajaks hooldamata, s.t niitmata. Kohapealses kontrollis leiti kaebaja pindalatoetuste taotlusel deklareeritud põldudel põllukultuuride erinevused, s.t kultuuride asemel tuvastati heintaimed, mistõttu olid põllud rohumaad. Taotletud ja kindlaksmääratud kultuuride erinevuse tõttu arvestas PRIA põllud abikõlbmatuteks, sest põllud olid tähtajaks nõuete kohaselt hooldamata. Asjaolu, et loetletud põldudel kasvasid kõrged hooldamata heintaimed kinnitavad ka nimetatud põldudest PRIA tehtud fotod. Taotlusel deklareeritud toetusõigusliku kultuuri kasvatamist nimetatud põldudel ei tuvastatud ning ka rohumaadele ette nähtud hooldamist (niitmist) ei olnud kõnealustel põldudel tehtud. Kaebaja vaidlusalused põllud ei olnud taotluse esitamise aastal rajatud rohumaad ega nn null aasta põllud, millele oleks kehtinud hooldamisest vabastus. Vaidlusalused randaalitud põllud olid olemuselt püsirohumaad. Ka põllukultuuride põldudele kehtis hooldamise kohustus. Kaebaja oli hooldamise nõuetest ja vajadusest teadlik, sest PRIA saatis talle sellekohase meeldetuletuse. Kuna kaebaja PRIA teatele ei reageerinud, siis võttis ta endale teadlikult riski, et hooldamata põldude eest talle toetust ei määrata. PRIA vähendas põhjendatult taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevuse tõttu kaebaja
  4. aastal taotletud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ja rakendas lisakaristust. 18.
  5. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei lükka ümber PRIA kontrollis kindlaks tehtud asjaolu, et põllud vastasid rohumaa tunnustele. Asja materjalide juurde lisatud kaebaja video ei ole asjakohane tõend ja tuleks jätta tähelepanuta, kuna see ei ole tehtud
  6. aastal ega näita vaidlusaluste põldude seisukorda. Kaebaja esitatud pildid ei kinnita põldude toetusõiguslikkust. Põldude kontrollimine augustis oli põhjendatud. Kaebaja põldudel on rohttaimede rohkus deklareeritud põllukultuuridega võrreldes tuvastatud ka 2019 ja
  7. aastal. Praktikas on teiste taotlejate puhul küllaldaselt näiteid sellest, kuidas augustikuus on deklareeritud põllukultuurid põldudel valdavad ning põllud ei näe välja kui rohumaad. Seega ei ole mingit alust pidada augustis põldude kontrollimist liiga varajaseks ajaks. 18.
  8. Kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtetena mõistetakse kohalike põllumajandustootjate poolt tavapäraselt konkreetse põllukultuuri kasvatamiseks tehtavaid tegevusi ja võtteid. Asjakohased agrotehnilised võtted ei ole õigusaktides täpselt kindlaks määratud. Kuna põllumajanduslik tootmistegevus on seotud taimede kasvuga, mis omakorda sõltub klimaatilistest oludest konkreetsel aastal, geograafilisest asukohast, mullastikust, maa ettevalmistuse ja harimise viisist, kultuuri külvamise või istutamise ajast jms, siis ei saa PRIA ühelgi juhul taotlejale ette kirjutada, kuidas toetusõiguslikku kultuuri kasvatada, kuid toetusõiguslik on selline kultuur, mis ei ole üleni umbrohtunud ja kasvab valdavas enamuses. Kohtupraktikas on rõhutatud, et asjakohaste agrotehniliste võtete valik on jäetud põllumaa harija otsustada. 18.
  9. Abikõlblikele kultuuridele ei kehti otsetoetuste puhul kultuuride koristamise nõuet, kuid PRIA ei tuvastanud piisavalt abikõlblikke kultuure vaidlusalustel põldudel. Selleks, et PRIA-l oleks võimalik kõik vajalikud toimingud toetuse määramise ajaks ära teha, on rohumaadel tootmistegevuse korral põldude hooldamiseks ette nähtud tähtaeg
  10. september. Selle tähtaja määramisel on lähtutud ka Maaeluministeeriumi tellitud Maaülikooli eksperthinnangust. Sellele tähtajale on ka PRIA kodulehelt leitavalt teabematerjalis „abiks taotlejale“ viidatud. Kui mingisugust põllumajanduslikku tegevust (hooldamist
  11. augusti või tootmist
  12. septembri seisuga) rohumaal ei ole võimalik kohapealses kontrollis tuvastada, siis peab taotleja 8 3-21-706 põhjendama ja tõendama, et maad kasutatakse erandjuhul hiljem põllumajanduslikuks tootmiseks, mida PRIA hiljem kontrollib. Kui ka hilisemal kontrollimisel selgub, et rohumaal pole mingisugust põllumajanduslikku tegevust toimunud, siis loetakse selline maa mittetoetusõiguslikuks. PRIA ei tuvastanud ka
  13. septembril 2020 vaidlusalustel rohumaadeks kvalifitseerunud põldudel põllumajandusliku tegevuse jälgi. Kaebaja põllud olid visuaalse vaatluse põhjal rohumaad ning seda kinnitavad kontrollis tehtud fotod vaidlusalustest põldudest. 18.
  14. Püsirohumaid tuleb toetuse saamiseks hooldada niitmise või karjatamise teel ja seda ka juhul, kui kaebaja soovib järgmisel aastal püsirohumaa põllumaaks muuta ja seal kultuure kasvatada. Põllud nr 206, 207, 212, 215, 224, 225 ja 256, millele taotleti
  15. aastal ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust ei olnud toetusõiguslikud, sest seal ei kasvanud valdavalt deklareeritud kultuurid. Kuna PRIA kohapealne kontroll tegi kindlaks, et põllud olid rohumaad, sest taotletud kultuure neil valdavas ulatuses ei kasvanud, siis kohaldus vaidlusalustele põldudele toetuse saamiseks rohumaadele ettenähtud hooldamise tähtaeg ja hooldamise nõue ehk niitmisega sarnase tulemuse saavutamine. Rohumaadeks kvalifitseerunud põllud olid hooldamata (niitmata või karjatamata). Seega ei olnud otsuses kajastatud asjakohased deklareeritud söödakultuuride põllud abikõlblikud. 18.
  16. Kaebaja viidatud määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 ei ole kohaldatav, sest tegemist ei olnud lühiajalise rohumaaga haljasväetise sissekünni aastal. Sellise lühiajalise rohumaa hooldamise tähtpäeva, mille taimik küntakse taotluse esitamise aastal sisse, ei ole kehtestatud, kuna seda niidetakse vastavalt vajadusele ja piisaval ajal enne sissekündi. Seega püsirohumaadele see erisus ei kohaldu. Ühtse pindalatoetuse saamiseks peab olema püsirohumaa enne mulda viimist tähtajaks hooldatud. Kaebaja lasi põldudel lihtsalt rohttaimedel kasvada ja septembris randaalis korra, et hakata maad ette valmistama järgmisel aastal kultuuride külvamiseks. Kaebaja taotlusel on püsirohumaa põldude kohta veerus 9 märked (HM) ehk haljalt koristatavad taimed haljasmassi saamiseks. Haljalt koristatavad taimed haljasmassi saamiseks märgitakse taotlusele juhul, kui rohumaalt koristatud hein viiakse loomadele ette või tehakse see siloks või heinaks. Kaebaja on põllud aga randaalinud, mitte niitnud. Püsirohumaid tuleb toetuse saamiseks hooldada niitmise või karjatamise teel ja seda ka juhul, kui taotleja soovib püsirohumaa muuta järgmisel aastal põllumaaks ja seal põllukultuure kasvatada. Seetõttu lühiajalistele rohumaadele kehtestatud erandit püsirohumaadele ei ole kehtestatud. Lühiajaline rohumaa on hõlmatud külvikorraga ja see tähendab, et haljasväetiskultuure kasvatatakse teatud aja järel igal külvikorras oleval põllul (parandades külvikorra põldude mullaviljakust). 18.
  17. Põldudel nr 249, 250, 251, 252 ja 254, millele kaebaja taotles
  18. a ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust, kasutas kaebaja randaalimist. Püsirohumaal randaalimine, mille käigus rohukamar lõhutakse ja tekivad mättad, ei ole tootmistegevus määruse nr 32 § 4 lõike 1 ja määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkt c alapunkti i mõttes. Tootmistegev rohumaal on näiteks rohumassi loomasöödaks varumine või karjatamine. Kaebaja tegevus oli suunatud järgmiseks aastaks põllumaa ettevalmistamisele põllukultuuride külvamiseks. Seega valmistas kaebaja maad ette järgmiseks aastaks, kuid vaidlusalusel aastal lasi püsirohumaal lihtsalt rohttaimedel kasvada ja septembris randaalis korra. Randaalimist ei ole alust käsitleda ka määruse nr 32 § 4 lg 4 kohase hooldamisviisina. Rohumaa muul viisil hooldamine peab andma niitmisega sarnase tulemuse, muu hooldamine on hekseldamine. Randaalimise tulemusena ei teki biomassi ega muud sarnast, mida oleks võimalik kokku koguda. Vaatamata sellele, et saavutatud on madal tulemus, on rohukamar lõhutud ja põllu ulatuses on näha mullaga segunenud ebaühtlased mättad, mida ei saa arvestada niitmisega sarnaseks tulemuseks. Selline tegevus ei ole rohumaa hooldamine ühtse pindalatoetuse mõistes. Ka Maaeluministeeriumi seisukohad ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Randaalimine ei anna niitmisega sarnast tulemust, kuid ühtset pindalatoetust antakse rohumaadele just rohumaade hooldamise 9 3-21-706 eest. Randaalimine ei ole seega otsetoetuste mõistes abikõlblik rohumaade hooldamise viis. Senine kohtupraktika kinnitab vastustaja seisukohtade õigsust (haldusasi nr 3-20-703). 18.
  19. Mahepõllumajandusega jätkamise toetusega seoses tuleb silmas pidada järgmist. 18.9.
  20. PRIA otsusega nr 12-6/21/233 muudeti varasemat otsust 12-6/20/
  22. jaanuaril 2022 tunnistati otsusega nr 12-6/22/4 omakorda kehtetuks otsus nr 12-6/21/233 ja tehti uus otsus, millega lisandus varasemalt tuvastatud rikkumistele ka põllul nr 209 tuvastatud puudused. See põld arvestati rohumaa madalamasse ühikumääragruppi. Lisaks muutus taotlejale varasemalt mullaproovide võtmisega seotud nõuete rikkumisest tingitud toetussumma vähendus. PRIA erinevaid mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohta tehtud otsuseid tuleb mõista selliselt, et iga konkreetse taotleja osas otsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel jääb kehtima selle asemele koostatud uus otsus. Kui ei ole tegemist vaide (osalise) rahuldamise alusel uue otsuse tegemisega, jäävad eelnevad otsusel toodud rikkumised samaks ning uue otsusega lisatakse täiendavalt uued rikkumised, mille tõttu võib muutuda ka toetussumma. 18.9.
  23. Põllud nr 205, 206, 207, 208, 209, 212, 244, millele kaebaja taotles
  24. a mahepõllumajanduse toetust, ei olnud toetusõiguslikud. PRIA tuvastas kaebaja
  25. aasta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse menetlemisel halduskontrolli raames, et
  26. aasta toetustaotlusel deklareeritud põldudel nr 205, 206, 207, 208, 212 ja 244 on kaebaja kasvatanud heintaimi kauem kui kolm aastat. Põllu nr 209 puhul selgus sama nõude rikkumine
  27. aastal. Kontrollide tulemusena tuvastati põldudel kasvamas heintaimed ja põllud olid seetõttu jätkuvalt rohumaad. Kui rohumaal ei kasvatata hiljemalt määruse nr 53 § 8 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtajaks muud põllumajanduskultuuri, nõutakse eelmistel aastatel selle rohumaa eest makstud toetus tagasi. Nimetatud põldudel taotlusel deklareeritud põllukultuure ei kasvanud. Toetuse tagasinõudmise vältimiseks oleks kaebaja pidanud nendel põldudel vastavalt
  28. ja
  29. aastal (põld nr 209) deklareeritud põllukultuure nõuetekohaselt hooldama ja kasvatama. Seda kaebaja ei teinud. Kui põllult põhikultuuri enamuses ei leita, siis kvalifitseeruvad põllud rohumaadeks ja mahepõllumajanduse jätkamise toetuse taotlemisel esineb määruse nr 53 § 8 lg 1 p 5 rikkumine, mistõttu selline põld ei katkesta rohumaade vanust ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse kuni 3-aastaste rohumaade nõude rikkumise tõttu tagasi, sest mahepõllumajanduse toetus on kohustusega seotud toetus. 18.9.
  30. Ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, võetakse arvesse kohustuseperioodile vahetult eelnenud iga aasta, millal seal kasvatati järjestikku heintaimi ning nullaastaks loetakse heintaimede allakülvi aasta. Rohumaade vanust arvestatakse külvi hetkest alates, heintaimede allakülvi aasta loetakse heintaimede vanuse arvestamise juures nullaastaks. Heintaimede kasvatamiseks kasutatud põllumaa vanust arvestatakse seega tagasiulatuvalt ning uuendamine ilma vahekultuurita ei katkesta selle vanust. Kuigi kaebaja deklareeris
  31. a taotlusel, et põldudel kasvab rühvelkultuur, siis kontrolli tulemusena tuvastati põldudel kasvamas heintaimed ja põllud olid seetõttu rohumaad, mistõttu ei saa määruse nr 53 § 8 lg 1 p 5 külvikorra tingimust lugeda täidetuks. 18.
  32. Määruse nr 640/2014 art 19 ja 19 a kehtestatud halduskaristused on imperatiivsed ehk PRIA-l puudub pindalade erinevuse korral halduskaristuse kohaldamisega kaasneva toetuse vähendamisel kaalutlusruum. määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 19 ja art 19a ei jäta PRIA-le võimalust erinevate õiguslike tagajärgede vahel valida. Proportsionaalsusega on arvestatud normi kehtestamisel. KOHTU SEISUKOHT
  33. Vaidluse all on PRIA kolme otsuse õiguspärasus, millega lahendati kaebaja taotlused ühtse pindalatoetuse (otsus nr 12-6/20/1058), kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade 10 3-21-706 toetuse (otsus nr 12-6/20/1099) ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (otsus nr 126/22/4) saamiseks. Samuti on kaebaja vaidlustanud
  34. veebruari
  35. a vaideotsuse nr 121/21/123-2 osas, millega vaie jäeti rahuldamata. Kaebaja palub nimetatud otsused teda negatiivselt puudutavas osas tühistada ja kohustada PRIA-t toetuse maksimaalses ulatuses määrama ja välja maksma. Kaebaja on seisukohal, et otsuses kajastatud põllud vastasid nõuetele ning PRIA otsuses võetud seisukohtadest tulenevate negatiivseteks tagajärgedeks ei ole alust. Kaebaja hinnangul oleks PRIA tema toetustaotlused pidanud rahuldama täies ulatuses, mitte osaliselt. I
  36. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et PRIA
  37. jaanuari
  38. a otsuse nr 12-6/22/4 , mis puudutab
  39. a mahepõllumajandusega jätkamise toetust, vormistus on raskesti mõistetav.
  40. a mahepõllumajandusega jätkamise toetustaotluse kohta on tehtud erinevatel aegadel mitmeid otsuseid, mistõttu on PRIA järelduste jälgimine raskendatud. 20.
  41. Esmalt tegi PRIA
  42. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas otsuse
  43. jaanuaril
  44. Tegemist oli massotsusega ehk sama otsusega lahendati mitmete taotlejate toetustaotlused. PRIA määras
  45. jaanuari
  46. a otsusega nr 12-6/20/92 kaebajale
  47. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaliselt. Nimetatud otsusega jäeti osades toetusmääragruppides (nt kaunviljad ja rühvelkultuurid) toetus määramata, kuni kolmeaastases külvikorras olevate rohumaade eest määrati kaebajale toetus summas 4537 eurot 60 senti. Nimetatud haldusakti õiguspärasust kontrolliti rühvelkultuuri toetusmääragruppides haldusasjas nr 3-20-770, mille tulemusena jäi kaebaja kaebus rahuldamata ning PRIA otsus oli vaidlustatud ulatuses õiguspärane. 20.
  48. PRIA tunnistas seejärel
  49. detsembri
  50. a otsusega nr 12-6/20/1229 eelnimetatud otsuse P V S Grupp OÜ osas osaliselt kehtetuks (resolutsiooni p 1). Otsus nr 12-6/20/92 tunnistati kehtetuks osas, millega määrati taotlejale P V S Grupp OÜ
  51. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust põldudel nr 205, 206, 207, 208, 212 ja 244 kuni kolmeaastase külvikorras olevate rohumaade grupis. Sama otsusega määrati uueks toetussummaks 1141 eurot ja 54 senti ning nõuti toetussumma 3396 euro ja 6 sendi ulatuses tagasi (resolutsiooni punktid 2 ja 3). Selle otsuse peale esitatud vaide lahendamise tulemusena otsustas PRIA
  52. detsembri
  53. a otsuse nr 12-6/20/1299 kehtetuks tunnistada ja teha vaidemenetluse tulemusi aluseks võttes (enamuses ulatuses jäi vaie rahuldamata, vaie rahuldati ühe kaebajale etteheidetud rikkumise osas) uue otsuse. 20.
  54. PRIA andis
  55. märtsil 2021 välja otsuse nr 12-6/21/233, millega tunnistas otsuse nr 126/20/1299 kehtetuks, sh tagasinõude osas (resolutsiooni punkt 1) ning määras mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 1141 eurot 54 senti ning nõudis toetussumma 3396 euro 6 sendi ulatuses tagasi (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Selle otsuse resolutsioonis ei ole selgesõnaliselt märgitud, mis ulatuses algne
  56. jaanuari
  57. a otsus nr 12-6/20/92 kehtetuks tunnistatakse. 20.
  58. PRIA tunnistas
  59. jaanuari
  60. a otsusega nr 12-6/22/4 omakorda kehtetuks eelnimetatud
  61. märtsi
  62. a otsuse nr 12-6/21/233 ja määras uuesti mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ning tagasinõutava summa suuruse (toetuse suuruseks 918 eurot 19 senti ning tagasinõude suuruseks 3 619 eurot 41 senti). Sarnaselt kehtetuks tunnistatud
  63. märtsi
  64. a otsuse nr 12-6/21/233 resolutsiooniga ei ole ka selle otsuse resolutsioonis võetud selget 11 3-21-706 seisukohta algse PRIA
  65. jaanuari
  66. a otsuse nr 12-6/20/92 kohta. Uue otsusega on PRIA soovinud täiendada varasemate rikkumiste loetelu põldu nr 209 puudutavas osas. Otsuses on samuti välja toodud arvutuskäik tabeli kujul, mis kinnitab, et vastustaja soovis tugineda ka varasemas otsuses viidatud puudustele ja põhjendustele ning
  67. veebruari
  68. a vaideotsuse nr 12-1/21/123-2 esitatud põhjendustele ning lisada uue tuvastatud rikkumise. 20.
  69. Kohus mõistab vastustaja tahet nii, et vastustaja on soovinud jätkuvalt algset
  70. jaanuari
  71. a otsust nr 12-6/20/92 muuta ja teha selles osas uue otsuse osas, mis puudutab P V S Grupp OÜ
  72. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust kuni kolmeaastase külvikorras olevate rohumaade eest (põllud nr 205, 206, 207, 208, 212 ja 244) ning rohumaa kindlaksmääratud ja taotletud pindala ulatust. Sellele viitab ka PRIA otsuses kajastatud selgitus, et kuni kolmeaastase külvikorras olevate rohumaid puudutavas osas varasemate otsuste muutmise vajadus ei mõjuta teisi vähendusi, väljaarvamisi ja toetuse tagasinõudmisi, mis on juba kindlaks määratud taotluse esialgse menetlemise tulemusena
  73. a osas antud otsuses. Kuigi vastustaja ei ole esmast
  74. jaanuari
  75. a otsust nr 12-6/20/92 selles osas resolutsioonis otsesõnu kehtetuks tunnistanud, on uue otsuse andmisega eelnimetatud haldusakti õiguslik mõju ammendunud. Pooled on sellisena ka otsust mõistnud. 20.
  76. Kohus peab siiski vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et kui haldusorgan tunnistab hilisemas menetluses algset otsust osaliselt muutva teise otsuse kehtetuks tervikuna ja teeb uue otsuse, siis peaks ka uue otsuse resolutsioonis selgesõnaliselt algse otsuse muutmine ja selle ulatus kajastuma (antud juhul siis PRIA esimesena tehtud
  77. jaanuari
  78. a otsuse nr 12-6/20/92 kehtetuks tunnistamise ulatus). II
  79. Kaebaja taotles
  80. aastal ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust. Asjas on vaidluse all, kas kaebaja toetustaotluses märgitud põllud vastasid põllumajandusmaa tingimustele ning kas kaebaja täitis nendel nõutaval määral seatud kohustusi.
  81. Kaebaja üheks põhiseisukohaks on, et toetuste saamise eelduseks ei ole deklareeritud põllukultuuride kasvatamine ja saagikuse tagamine. Tema hinnangul on PRIA tuletanud Euroopa Liidu õigusaktidest ning määruste nr 53 ja 32 regulatsioonist ebakohasel viisil põllukultuuride kasvatamisega seoses põldudel deklareeritud põllukultuuride valdavuse nõude, mis ei ühti toetuse eesmärgiga ja seab taotlejale ebaproportsionaalses ulatuses tingimusi, sh riski loodustingimustest sõltuvalt. Kaebaja hinnangul seab PRIA toetuse saamise sõltuvusse saagikusest, mis ei ühti kuidagi Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse eesmärgiga.
  82. Otsetoetusi anti toetuse taotlemise hetkel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest (ELÜPS § 11 lg 1,

), mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust anti aga „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme raames. Ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse puhul on toetusõigusliku põllumajandusmaa nõuded kehtestatud määruses nr 32 ning mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul määruses nr

  2. Ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (kliima- ja keskkonnatoetus) puhul on oluline, millise põllumajandusliku tegevusega taotleja tegeleb. Määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkt c kohaselt jaguneb põllumajanduslik tegevus 12 3-21-706 sisuliselt kaheks tegevuseks: põllumajanduslik kasvatamine ja tootmine (määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkt i) ning põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras (määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkt ii). Määruse nr 32 § 10 lg 2 järgi võib ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust taotleda põllumajandusmaa kohta, mis vastab sama määruse §-s 3 sätestatud nõuetele ning kus täidetakse §-des 4-7 sätestatud nõudeid. Määruse nr 32 § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse määrus nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta
  3. juuni seisuga ning põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit. Põllumajandusliku tegevusega peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Põllumajandusmaa vastab määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkt c alapunktis i nimetatud põllumajandusliku tegevusega, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid (

§ 4lg 1).

Põllumajandusmaa, millel tegeletakse määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, vastab § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse (

§ 4

lg 2).

ei tee mahetootjatele otsetoetuse taotlemise tingimustes erandit (

§ 2). 25.

Ühtse pindalatoetus ning kliima- ja keskkonnatoetuse puhul tuleb seega silmas pidada, milline on taotleja tegevuse iseloom ja saavutatud lõpptulemus. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kui põld on üles küntud ning sinna on külvatud söödakultuure, siis ei muutu see põld keset aastat ei õiguslikult ega faktiliselt tagasi rohumaaks, sõltumata sellest, kas ja kui hästi külvatud kultuur põllul kasvab. Kui toetuse taotleja külvab põllukultuurid, kuid kontrollimisel selgub, et põllud vastavad rohumaa tunnustele, siis ei ole toetuse määramisel põhjendatud lähtuda taotleja kavatsusest, vaid põllu tegelikust olukorrast. Teisisõnu, kui olenemata taotleja püüdlustest näeb algselt põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud maa kontrollimisel jätkuvalt välja rohumaana, kus valdavalt on esindatud rohttaimed ning külvatud põllukultuurid on selges vähemuses või puuduvad sootuks, siis tuleb toetuste määramisel seda arvestada ja kohaldada sellisele maa-alale asjakohaseid nõudeid. Sellisel juhul ei saa otsetoetuste puhul lähtuda mitte määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunktis i märgitud tegevustele ettenähtud nõuetest, vaid kontrollida tuleb, kas taotleja täitis määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunktis ii sätestatud tegevusele ettenähtud nõudeid. Seega ei oma taotleja algne tahe ning tehtud toiminguid ainumääravat tähendust. Kui kaebaja põldudel deklareeritud põllukultuure ei kasvatanud või need olid teiste rohttaimedega võrreldes selges vähemuses, siis ei ole sellist põldu põhjendatud käsitleda tootmiseks kasutatava maana, vaid lähtuvalt selle tegelikkust seisukorrast rohumaana. Rohumaale laieneb niitmise või muul viisil hooldamise kohustus lähtuvalt määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkt c alapunktist ii ja määruse nr 32 § 4 lg-st

  2. Mahepõllumajandusega jätkamise toetus omakorda on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Mahepõllumajanduse toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 11 „Mahepõllumajandus“ tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks“ raames mahepõllumajandusega jätkamiseks. Arengukavas rõhutatakse, et meetme eesmärgiks on mahepõllumajandust arendada ning selle konkurentsivõimet tugevdada. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal 13 3-21-706 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Toetuse eesmärgiks on hüvitada tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud tootja vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal. Määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkt b alapunkt i kohaselt käsitatakse põllumajandusliku tegevusena muu hulgas ka põllumajandustoodete kasvatamist. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse täpsemad nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta on reguleeritud määruses nr
  3. Määruse nr 53 § 12 lg 1 p 1 kohaselt tagab taotleja, et põllumajanduskultuurid on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta
  4. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga mustkesas või söötis. Toetusõiguslik maa on määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 järgi põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi koos põllukultuur), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Samuti on toetusõiguslik maa, millel kasvatakse heintaimi või mis on määruse nr 53 § 8 lg 1 p-des 2 ja 5 nimetamata rohumaa (määrus nr 53 § 8 lg 1 p-d 2, 5, 6). Toetuse ühikumäärad on sätestatud määruse nr 53 §-s 4, mis oluliselt erinevad lähtuvalt sellest, millist põhikultuuri kasvatatakse.
  5. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Euroopa Liidu õigusaktides ei ole tõepoolest seatud toetuse saamiseks kindlaid piirmäärasid saagikusele ehk toetuse saamine ei ole seatud sõltuvusse kindlast lõpptoodangu hulgast (nt hektari kohta lõpptoodangu saamisele ei ole seatud minimaalmäära), kuid see ei tähenda, et põllukultuuri kasvatamine ning maa harimise suunitlus deklareeritud põllukultuuri lõpptoodangu saamisele on väheoluline. Toetuse saamiseks ei ole piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllukultuuride nõuetekohane kasvatamine. Toetuse saamiseks peab taotleja olema võimeline põllumajanduskultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama. Vastupidisel juhul ei oleks toetuse eesmärk saavutatav, sest toetuse saamiseks piisaks vaid põllukultuuride külvamisest ning hilisem tegevus kultuuride kasvatamisel ning põllumaade hooldamisel muutuks ebaoluliseks. Kui põllul ei ole valdavaks ja domineerivaks toetustaotlusel märgitud põllukultuurid, siis ei saa sellist põllukultuuri käsitleda põhikultuurina, mille kasvatamiseks otsetoetust taotletakse. Taotlejal on võimalik valida, millist konkreetset põllukultuuri ta kasvatab ning millistes tingimustes ta seda teeb. Taotleja peab asjakohased põllukultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllukultuuride valdav osakaal põllul. Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud puudujäägid põlluharimises tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllukultuur ei ole valdav ning see on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik olenemata sellest, et põldudel võib olla ka toetustaotluses märgitud põllukultuure. Mahepõllumajandusega tegelemisel ei saa kulude tekkimist põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud põllul. Saamata jäänud tulu hüvitamise tingimus viitab sellele, et mahepõllumajandusliku tegevuse tulemusena on lõpptoodangu saamine tavapärase põlluharimisega võrreldes raskendatud. Kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada ka kultuuriks, millele toetust taotletakse ja antakse (vt Tartu Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 3-20-770 (p 12); Tartu Halduskohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus asjas nr 3-20-769 (p-d 31-32), Tartu Halduskohtu
  10. augusti
  11. a otsus asjas nr 3-22-869 (p 26); Tartu Halduskohtu
  12. oktoobri
  13. a otsus haldusasjas nr 3-21-1011 (p-d 18-26); Tartu Ringkonnakohtu
  14. septembri
  15. a otsus asjas 3-20-770 ja
  16. mai
  17. a otsus asjas nr 320-703). Kohtu hinnangul on eeltoodud ulatuslikus kohtupraktikas võetud selge seisukoht, mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks peab taotleja olema võimeline 14 3-21-706 põllumajanduskultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama ja deklareeritud põllukultuur olema põllul valdav. Kohus lähtub seetõttu senisest kohtupraktikast.
  18. Eelnevast tulenevalt on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul määruse oluline, millised põllumajanduskultuurid kasvavad toetustaotluses märgitud alal ja millises ulatuses, sest toetuse määramisel lähtutakse olenevalt kasvatatavatest põllumajanduskultuurist erinevatest ühikumääradest ning toetuse eesmärgiks olevate kulude hüvitamise kontekstis ei ole põhjendatud toetuse määramine põldude eest, millel kasvatatav põllumajanduskultuur ei ole valdav. Kultuuride kasvatamise ulatusest ja põllu seisundist sõltub lisaks see, kas põldu tuleb käsitleda rohumaana või mitte. Ühtse pindalatoetuse ja kliima- ja keskkonnatoetuse puhul oleneb põldude seisundist, sh põllukultuuride kasvatamise tulemusest, kas neid põlde saab käsitleda aktiivses põllumajanduslikus tootmises olevate kultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana või tuleb neid pidada põllumajandusmaaks, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Sellest omakorda sõltub, millised tingimused tuleb taotlejal toetuse saamiseks täita. Seega on kaebaja taotletud toetuste puhul oluline põllukultuuride domineerivus ning põldude seisukord.
  19. Kohus ei nõustu kaebaja kriitikaga asjakohaste agrotehniliste vahendite kohta. Kaebaja rõhub sellele, et PRIA ei ole välja toonud, milliseid agrotehnilisi võtteid oleks toetuse taotleja pidanud kasutama. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ei saa tekkida, kui kasutatakse õigeid agrotehnilisi võtteid. Põllukultuuri kasvatamine eeldab teatud agrotehnilisi võtteid umbrohu tõrjumiseks ning põllukultuuri kasvu soodustamiseks. Ebasoovitava taimestiku ulatuslik kasv annab erandlike asjaolude puudumisel eelduse arvata, et nõuetekohaseid agrotehnilisi võtteid ei kasutatud. Lisaks tuleb arvestada, et PRIA-l ei ole igal üksikjuhtumil võimalik ette kirjutada, milliseid konkreetseid hooldusvõtteid tuleks põldude harimisel kasutada, küll aga on tal võimalik kontrollida lõpptulemust ehk seda, kas kasutatud agrotehniliste võtetega saavutati piisav tulemus. Asjakohaste agrotehniliste võtete valik on jäetud põllumaa harija otsustada. Samuti on kohtupraktikas lisaks rõhutatud, et ei tohi tekkida olukorda, kus kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtete kasutamine toob kaasa ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku. Kuna nõuete põhieesmärk on ebasoovitava taimestiku levikut vältida, oleks selline tõlgendus nõuete põhieesmärgiga vastuolus. Põllumajandusmaa ei ole heas korras, kui see on võsastunud või seal kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed. Vastupidisel juhul võib järeldada, et nõutavaid agrotehnilisi võtteid ei kasutatud või ei kasutatud neid piisavalt efektiivselt. Sellest omakorda järeldub, et kui kasvatatav põllukultuur ei ole põllul enamuses ning ülekaalu on saanud teised rohttaimed, ei saa rääkida ka põllukultuuri nõuetekohasest kasvatamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu
  20. mai
  21. a otsus asjas nr 3-20-703, p-d 24-27). Nimetatud seisukohtadest saab lähtuda ka selle asja lahendamisel. III
  22. Kaebaja ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetustaotlused jäeti rahuldamata osaliselt, täpsemalt 12 põllu osas. PRIA asus kohapealse kontrolli tulemusel seisukohale, et põldudel nr 206, 207, 212, 215, 224, 225, 249, 250, 251, 252, 254, 256 ei kasvatatud kas üldse või vähemalt mitte valdavalt deklareeritud põllukultuure ning need põllud olid
  23. augustiks hooldamata (niitmata või muul viisil hooldamata). Põldudel nr 249, 250, 251, 252 ja 254 oli kaebaja kasutanud randaalimist, mida ei saa PRIA hinnangul asjakohase hooldamisviisina käsitleda. Kuna need põllud olid asjakohasel viisil hooldamata, ei ole toetuse määramine selles osas PRIA hinnangul lubatav. 15 3-21-706
  24. Poolte vahel on vaidlus selles, kas põldudel nr 206, 207, 212, 215, 224, 225 ja 226 on kasvatatud nõuetekohaselt deklareeritud põllukultuure ning kas nende põldude käsitlemine rohumaana oli õigustatud ning kui on, siis kas neile laienes hooldamiskohustus niitmise või muu sarnase meetme abil ning kas seda on nõuetekohaselt tehtud. Põldude nr 249, 250, 251, 252 ja 254 puhul on vaidlus lisaks ka selles, kas randaalimist saab käsitleda põldude nõuetekohase hooldamisena või tootmistegevust kinnitava tegevusena.
  25. PRIA tugineb oma järeldustes ajavahemikul
  26. kuni
  27. augustini 2020 toimunud kohapealses kontrollis ning ajavahemikul
  28. september kuni
  29. september 2020 toimunud täiendavas kohapealses kontrollis rohumaade hooldamise nõuete täitmise kohta tuvastatule (kontrollaruanne nr 200070-001 – dtl-d 257-334).
  30. Kaebaja on seadnud kahtluse alla esmalt kohapealse kontrolli tegemise aja asjakohasuse ja on seisukohal, et kontrollimine toimus liiga vara. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohapealse kontrolli tegemist reguleeris toetuse taotlemise aastal Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega. Määruse art 26 lg 3 järgi kontrollitakse kohapealsete kontrollide käigus, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused selliste toetuskavade puhul, mille raames toetusesaaja on kooskõlas artikliga 34 välja valitud. Kui teatavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi või muid kohustusi saab kontrollida üksnes kindlal ajavahemikul, võib kohapealse kontrolli raames tekkida vajadus teha täiendavaid kontrollkäike hilisemal kuupäeval. Sellisel juhul peavad kohapealsed kontrollid olema korraldatud nii, et kontrollkäikude arv ja nende kestus piirdub vajaliku miinimumiga. Vajaduse korral võib selliseid kontrollkäike teha kaugseire teel kooskõlas artikliga 40 (määrus nr 809/2014 art 26 p 4). Eelnevast tulenevat ei ole kindlaks määratud kohapealse kontrolli tegemiseks konkreetset ajavahemikku ning PRIA-l on kohapealse kontrolli tegemise läbiviimise osas lai kaalumisruum. Kohtu hinnangul ei saa augusti- ja septembrikuus põllukultuuride tärkamise ja põldude olukorra hindamiseks kohapealse kontrolli tegemist pidada ebakohaseks. Kontrolli tegemise ajaks olid põllukultuurid saanud piisavalt kasvada, et võimaldada hinnata põldudel valitsenud olukorda, mh seda, kas põllukultuurid on põldudel valdavad või mitte. Kohapealses kontrollis tehtud fotodelt nähtuvalt oli taimede, sh deklareeritud põllukultuuride, kasv piisavalt ulatuslik, et võimaldas põldude olukorda hinnata. Seega ei ole vastustajale etteheidetav, et ta ei teostanud põldude kohapealset kontrolli kaebaja soovitud ajal. Eesti kliimaolusid arvestades on põllumajandusmaade seisundi (sh tootmiseks kasutamine ja hooldamisnõuete täitmine) hindamine hiljemalt septembrikuus põhjendatud.
  31. Määruse nr 32 § 4 lg 7 kohaselt peab põllumajandusmaa vastavus § 3 lg‑s 2 sätestatud nõudele olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hoolduskohustuse täitmine tuleb välja selgitada eelkõige visuaalse vaatluse käigus, mille tulemusi kinnitavad kohapeal tehtud fotod. Põlluraamatu kannete abil saab tõendada eelkõige põllutööde tegemist, mitte hilisemat hooldustulemust. Põlluraamatu kande ja kohapealse kontrolli käigus visuaalselt tuvastatud asjaolude vastuolu korral on kaalukamaks tõendiks visuaalse kontrolli vaatlustulemused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  32. veebruari
  33. a otsus asjas nr 3-20-1058, p 23). Seega on põldude seisundi hindamine visuaalselt lubatav ja asjakohane.
  34. Vastustaja esitatud kohapealses kontrollis tehtud pildimaterjal kinnitab veenvalt, et asjakohased põllud olid rohumaale omase taimestikuga. Ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja 16 3-21-706 keskkonda säästvate põllumajandustavade toetustaotluste aluseks olnud asjakohased põllud ei olnud sellises seisundis, et deklareeritud põllukultuurid oleksid olnud domineerivad. Kohus ei pea vajalikuks iga põllu seisukorda eraldi otsuses kirjeldada. Kohus tutvus PRIA esitatud fotomaterjaliga ning see kinnitab PRIA järelduste õigsust. PRIA esitatud fotodelt (dtl-d 286334) on selgelt näha, et asjakohased põllud vastavad rohumaa tunnustele. Vastustaja kontrolli käigus tehtud fotod on varustatud nende tegemise kuupäeva ja kellaajaga ning kaebaja pole seadnud kahtluse alla, et need pildid on tehtud asjakohastest põldudest. Esitatud fotod kajastavad adekvaatselt põldude seisundit. Nendelt fotodelt on selgelt tuvastatav, et asjakohastel põldudel olid valdavad mitte toetustaotluses märgitud söödakultuurid, vaid muud rohttaimed. Seega ei oma määravat tähtsust asjaolu, et kaebaja väidetavalt osadel põldudel söödakultuure kasvatada üritas, sest toetustaotluste lahendamisel pidi PRIA lähtuma põldude tegelikust seisukorrast. Kaebaja esitatud tõendid ei lükka PRIA järeldusi ümber. Kohtul ei ole alust kahelda kaebaja seisukoha õigsuses, et tema esitatud fotod on tehtud tema põldudest, kuid esitatud materjal ei võimalda asuda seisukohale, et tegemist pole rohumaadega. Kontrollaruanne nr 200070-001 oli kontrolliesemeks ka haldusasjas nr 3-21-1011 ning kohus asus
  35. oktoobri
  36. a otsuses seisukohale, et kontrollitud põllud oli asjakohases ulatuses käsitatavad rohumaadena, millel ei domineerinud deklareeritud põllukultuurid. Kuigi nimetatud asjas anti hinnang kontrollaruandele
  37. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kontekstis, on esitatud seisukohad asjakohased ka selles asjas, sest kontrollaruandes hinnati põldude seisundit ka ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetustaotluste osas. Kaebaja tõendusmaterjalina esitatud videosalvestised ning põldude 206 ning 256 kohta esitatud pildimaterjal on haldusasjas nr 321-1011 esitatuga suuresti kattuv. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks korrata põldude nr 206 ja 256 kohta esitatud pildimaterjali ja videosalvestise analüüsi ning tugineb Tartu Halduskohtu
  38. oktoobri
  39. a otsuse punktides 34–41 tuvastatule. Nimetatud tõendid ei lükka ümber PRIA kontrollaruandes tehtud järeldusi ja pildimaterjalidest nähtuvat, et põllud ei olnud käsitletavad nõuetekohaste deklareeritud põllukultuuri (söödakultuurid) põldudena ja neid tuleb käsitleda rohumaadena. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kaebaja esitatud foto nr 5 (dtl 95) ei ole selle asja lahendamisel asjakohane, sest nimetatud foto on tehtud põllust nr 211, mis loeti toetusõiguslikuks.
  40. Kaebaja on viidanud asjaolule, et saagikust ning põldude seisukorda mõjutavad ilmastikuolud, kahjurite levik, mullastik. Kohus ei sea kahtluse alla seda, et need asjaolud võivad esinemise korral põllu seisukorda ning põhikultuuri kasvatamise tingimusi iseenesest mõjutada, kuid vastustaja seisukohtade ja kohapealses kontrollis tuvastatu ümberlükkamiseks ei piisa üksnes üldsõnalise viite tegemisest. Toetustaotluses märgitud põllukultuuride kasvatamist väidetavalt pärssivalt mõjutanud asjaolude esinemist kinnitavaid veenvaid tõendeid ei ole kaebaja PRIA-le ega kohtule esitanud. Kaebaja
  41. aastal tehtud videoga ei saa tõendada
  42. aastal esinenud tingimusi. Puudub alus eelduseks, et videost nähtuvad tingimused esinesid ka
  43. aastal. Komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 artikkel 4 võimaldab arvestada toetuse määramisel küll vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega, kuid seda saab teha juhul, kui toetusesaaja teavitab vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest viieteistkümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik, ja esitab nõutavad asjakohased tõendid. Kaebaja ei ole sellist teavitust PRIA-le enne asjakohaste põldude kontrollimist esitanud.
  44. Kuna kaebaja põldudel deklareeritud põllukultuure ei kasvatanud või need olid rohttaimedega võrreldes selges vähemuses, siis ei ole sellist põldu põhjendatud käsitleda tootmiseks kasutatava maana, vaid lähtuvalt selle tegelikkust seisukorrast rohumaana. Ka osade põldude hilisem randaalimine (põllud nr 249, 250, 251, 252 ja 254) ei ole käsitletav 17 3-21-706 tootmistegevusena konkreetsel aastal, sest selline tegevus oli suunatud järgmiseks aastaks maa ettevalmistamisele. Vastustaja esitatud fotomaterjalist lähtuvalt ei olnud ka randaalitud põllud sellises seisukorras, mis võimaldaks neid järgmisel aastal lisakulutusi tegemata põllukultuuride kasvatamiseks kasutada. Seega ei ole osade põldude randaalimine pärast esimese kohapealse kontrolli tegemist piisav, et käsitleda neid põlde teisiti kui rohumaadena. Kuna tegemist oli rohumaadega, siis ei saa põllul toimunud tegevusi käsitleda määruse nr 32 § 5 lg 2 mõttes selliste põllumajanduslike tegevustena, mis välistasid määruse nr 32 § 4 lg-s 4 sätestatud hooldamiskohustuse. Seega ei oma asjaolu, et määruse nr 32 § 5 lg-s 2 sätestatud loetelu on lahtine, määravat tähendust. Kaebaja viidatud määruse nr 32 § 5 lg 2 p-s 3 lähtumine ei ole samuti võimalik, kuna tegemist ei olnud põldude seisundist ja varasemast kasutusest lähtuvalt lühiajaliste rohumaadega, vaid püsirohumaadega. Eeltoodust tulenevalt on PRIA lähtuvalt põldude seisukorrast põhjendatult käsitlenud asjakohaseid põlde (206, 207, 212, 215, 224, 225, 249, 250, 251, 252, 254, 256) ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osas rohumaadena ning kontrollinud seejärel rohumaa hooldamise nõuete täitmist.
  45. Kaebaja hinnangul tuleb PRIA esitatud maaeluministeeriumi tellimusel koostatud Eesti Maaülikooli ekspertarvamus ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi töötaja eksperthinnang otsetoetuste tootmismaa ja hooldatava rohumaa niitmise kohta Eestis (dtl-d 509-513) jätta asja lahendamisel tähelepanuta, sest eksperthinnang pole allkirjastatud ning seda ei saa seetõttu pidada usaldusväärseks. Nimetatud eksperthinnang ei ole koostatud selle asja kohta, vaid selles on antud laiem hinnang, milline võiks olla Eesti oludes mõistlik aeg esmakordse niitmise korraldamiseks rohumaal kvaliteetse rohusööda saamiseks. PRIA esitatud eksperthinnangul puudub tõepoolest allkiri, kuid kohtul puudub alus kahelda selle dokumendi asjakohasuses ning tegelikus koostamises hinnangu andjana märgitud Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlase poolt. Nimetatud dokumendid ei ole ka oma sisult asjassepuutumatud, sest käsitlevad niitmiskohustust ja niitmiseks sobilikku aeg puudutavaid küsimusi. Seetõttu ei pea kohus neid tõendeid lubamatuks ning ei jäta asja lahendamisel tähelepanuta.
  46. Pooled on erineval seisukohal selles, mis ajaks oleks kaebaja pidanud põldudelt saagi, sh niite koristama, et põlde saaks käsitleda põllumajanduslikuks tootmistegevuseks kasutatavate rohumaadena, mitte rohumaana, mida tuleb hooldada määruse nr 32 § 4 l-s 4 sätestatud tähtajaks. Sellise tegevuse puhul ei ole lõpptoodangu koristamise tähtaega õigusaktides sätestatud, kuid arvestades ühelt poolt rohumaa hooldamise tähtaega (niide peab olema koristatud hiljemalt
  47. augustiks) ning kontrollide läbiviimise aega ning eelviidatud arvamuses ja eksperthinnangus väljendatud seisukohti, ei ole alust pidada PRIA kohaldatavat tähtaega (septembri algus) meelevaldseks. Kuna kaebaja põllud nr 206, 207, 212, 215, 224, 225 ja 226 olid ka täiendava kohapealse kontrolli tegemise ajal 21.-
  48. september 2020) niitmata ning nendel põldudel ei esinenud põllumajandusliku tootmistegevusele iseloomulikku seisundit, siis ei saa neid põlde käsitleda abikõlblike põldudena.
  49. Põllumajandusmaa, millel tegeletakse määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, on määruse nr § 3 lg 2 ja § 4 lg-s 4 sätestatud nõuetele vastav, kui seda maad niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse ning niide, välja arvatud hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt
  50. augustiks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja
  51. augustiks ega kohapealse kontrolli toimumise ajaks septembris 2020 põlde nr 206, 207, 212, 215, 224, 225 ja 226 ei niitnud ega hekseldanud. Seega ei ole nende põldude eest otsetoetuste määramine lubatav. 18 3-21-706
  52. Põldude nr 249, 250, 251, 252 ja 254 puhul on kaebaja seisukohal, et ta on põldude hooldamiskohustuse täitnud nende randaalimise teel. Kohtu hinnangul ei saa rohumaade randaalimist käsitleda rohumaa nõuetekohase hooldamisena. Randaalimine on mullaharimisviis, mille käigus tükeldatakse randaaliga rohttaimed ja rohukamar. Randaalimine ei anna niitmisega sarnast tulemust, sest sellega võidakse hoopis soodustada umbrohu ja heintaimede levikut, kuna maa randaalimisel taimed tükeldatakse ning saadu segatakse mullastikuga (vt Tartu Halduskohtu
  53. novembri
  54. a otsus asjas nr 3-18-496, p 18.4.). Tegemist on peaasjalikult rohttaimede kasvatamise lõpetamisele suunatud tegevusega, mitte rohumaa hooldamisega. Samuti on kohtupraktikas leitud, et pika heintaimestiku pikali sõitmine ning juhuslik segamine mullastikuga ei ole määruse nr 32 § 4 lõigetega 2 ja 4 kooskõlas olev rohumaade hooldusvõte, kuivõrd see ei anna niitmisega sarnast tulemust (Tartu Ringkonnakohtu
  55. mai
  56. a otsus asjas nr 3-20-703, p 33). Vastustaja esitatud pildimaterjal (dtl-d 317-330) kinnitab, et põldude nr 249, 250, 251, 252 ja 254 puhul ei ole saavutatud niitmisele sarnast tulemust. Samuti ei nähtu fotodelt, et randaalitud põllud oleksid sellises seisukorras, mis võimaldaks neid maid järgmisel kasvuperioodil kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Põllud on jätkuvalt rohumaale omase taimestikuga ja nendel ei ole saavutatud niitmisele sarnast tulemust. Asjakohaste põldude pinnad on kasutatud hooldamisviisi tõttu ebatasased, mis raskendavad järgmisel aastal nende kasutamist (vt dtl-d 317-318, 320-321, 325, 327-329, 334). Ka kaebaja esitatud foto nr 1 nähtuv põllu seisukord (dtl 91) kinnitab seda. Kaebaja esitatud foto nr 2 (dtl 92) puudutab aga põldu nr 253, mis on loetud toetusõiguslikuks pärast hekseldamist
  57. augustil 2020 (dtl 279), mistõttu ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Kaebaja rõhub sellele, et ta ei soovinudki neid põlde järgmisel aastal rohumaadena kasutada, kuid ka sellisel juhul ei ole saadud tulemus kaebaja eesmärgile vastav, sest ilmselgelt vajaks selliste põldude järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks kasutamine lisakulude tegemist, sest saavutatud tulemus ei võimalda kaebaja väidetavalt soovitud viisil koheselt kasutada. Arvestades fotodelt nähtuvat põldude seisukorda, eeldab sellisele maale ka järgmisel aastal külvamine ja põllukultuuride kasvatamine oluliste lisakulude kandmist. Samuti kaasneks nende põldude rohumaana kasutamise korral põldude ebatasust ja esinevat taimestikku arvestades lisakulud. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei ole nimetatud põldudel saavutanud piisavalt niitmisele sarnast tulemust ning nendele põldudele toetuse määramata jätmine oli õiguspärane. Seda järeldus ei muuda ka kaebaja viidatud maaeluministeeriumi
  58. jaanuari
  59. a kirjas esitatud seisukohad. Ka nimetatud kirjas on rõhutatud, et kuigi hooldamisviis on taotleja valida, on oluline saavutada niitmisega sarnane tulemus. Kohtu hinnangul kaebaja nendel põldudel sellist tulemust ei saavutanud. Kohtu hinnangut ei muuda ka kaebaja viide silo tegemisele ja haljasmassi sissekündmisele. Randaalimise tulemusel ei saavutatud niitmisele sarnast tulemust, mistõttu ei ole antud juhul kaebaja tegevus käsitatav asjakohase muu hooldamise viisina.
  60. Nõustuda saab kaebaja seisukohaga, et toetuste eesmärgiga ei oleks kooskõlas PRIA tegevus, mis on suunatud taotleja põllumajandusliku tootmise kahjustamisele. Sellise olukorraga ei ole aga selles asjas tegemist. Silmas tuleb pidada, et kui taotleja ei saavuta soovitud tulemust põllukultuuride kasvatamisel ja põllud on käsitletavad rohumaana, siis on tema enda valida, kas ta täidab rohumaade hooldamiskohustust ja saavutab seeläbi toetuse määramise rohumaade eest või jätkab põldude kasutamist senisel viisil. Kohtu hinnangul ei olnud PRIA tegevus toetustaotluste menetlemisel kaebaja tegevuse põhjendamatule takistamisele suunatud. Kaebaja viide PRIA kiusavale käitumisele on paljasõnaline ning kohtule esitatud materjalid selle tõelevastavust ei kinnita. Vastustaja on hinnanud põldude seisukorda asjakohasel ajal ning lähtunud toetustaotluste lahendamisel tuvastatud asjaoludest. Kuigi kaebaja ei pruugi nõustuda vastustaja seisukohtade ja menetlustoimingutega ei anna see alust käsitleda vastustaja tegevust kuidagi pahatahtliku ja kaebajat põhjendamatult 19 3-21-706 koormavana. Toetuse saamiseks tuleb taotlejal täita õigusaktides sätestatud nõuded ning nende nõuete täitmise kontrollimine on PRIA igapäevane tegevus.
  61. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA
  62. detsembri
  63. a otsus nr 126/20/1058 ja
  64. detsembri
  65. a otsus nr 12-6/20/1099 on õiguspärased. Vastustaja on õigesti hinnanud asjakohaste põldude seisundit ning võtnud saadud tulemused kindlaksmääratud pindala arvestamisel arvesse ja teinud sellest tulenevalt asjakohased vähendused. IV
  66. Kaebaja on seadnud kahtluse alla ka
  67. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse muutmise otsuse nr 12-6/22/4 õiguspärasuse. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta tegeles mahepõllumajandusega jätkamise toetustaotluses märgitud põldudel
  68. ja
  69. aastal tootmistegevusega ning põllukultuuride domineeriv seisund põllul ei ole tema hinnangul asjakohane, siis olid põllud nr 205, 206, 207, 208, 209, 212, 244 nõuetekohased ja nende käsitlemine rohumaadena ebaõige. Seetõttu on tema hinnangul PRIA ebaõigesti küsinud tagasi nendele põldudele
  70. aasta eest määratud toetuse, sest
  71. aastal toimus nendel põldudel külv, mis katkestas rohumaa vanuse arvestuse ning nendel põldudel ei kasvatatud seega heintaimi määruses nr 53 sätestatust kauem. Kohus nende seisukohtadega ei nõustu.
  72. PRIA tuvastas kaebaja
  73. aasta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse menetlemisel halduskontrolli raames, et
  74. aasta toetustaotlusel deklareeritud põldudel nr 205, 206, 207, 208, 212 ja 244 on kaebaja
  75. aastal kasvatanud heintaimi kauem kui kolm aastat. PRIA asus kontrollaruandes nr 200070-001 seisukohale, et
  76. aastal ei vastanud kaebaja osad deklareeritud põllud, sh eelnimetatud põllud nr 205, 206, 207, 208, 212 ja 244 nõuetele. Seetõttu jättis PRIA kaebajale
  77. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse põldude nr 205, 206, 207, 208, 209, 212, 215, 224, 225, 244, 255 ja 256 eest rühvelkultuuride (söödakultuurid) kasvatamise eest määramata, sest tuvastas põldude kontrollimisel taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluvad põllukultuurid. Põldude visuaalsel vaatlemisel nähtus, et põllud olid enam rohumaale omase taimestikuga, toetustaotluses märgitud põllukultuurid ei olnud valdavad, söödakultuurid esinesid põldudel paiguti või polnud need üldse tuvastatavad. Lisaks tuvastas PRIA
  78. a kontrollis, et kaebaja kasvatas põllul nr 209 heintaimini määrus nr 53 § 8 lg 1 p-s 5 sätestatust kauem ja muutis seetõttu
  79. a toetusotsust. Nimetatud
  80. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsuse vaidlustas kaebaja haldusasjas nr 3-21-
  81. Tartu Halduskohus jättis
  82. oktoobri
  83. a otsusega kaebuse täies ulatuse rahuldamata nõustudes PRIA-ga, et
  84. aastal ei olnud nimetatud põllud abikõlblikud, sest põldude seisund oli omane rohumaale ning deklareeritud põllukultuure nendel põldudel ei domineerinud ehk need ei olnud valdavad (nimetatud otsus ei ole jõustunud, kohtumenetlus jätkub Tartu Ringkonnakohtus).
  85. Praeguses asjas omab
  86. a kontrollitulemused tähtsust seeläbi, et need mõjutavad
  87. a eest makstud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse tagasinõudmist. Kuna PRIA tuvastas, et
  88. aastal olid põllud nr 205, 206, 207, 208, 212 ja 244 rohumaad ja
  89. aastal kasvatas kaebaja põllul nr 209 heintaimini määrus nr 53 § 8 lg 1 p-s 5 sätestatust kauem, siis on vastavalt muudetud
  90. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse suurust ning kaebajale on tehtud tagasinõue ebaõigesti väljamakstud toetuse tagastamiseks.
  91. Kohus jääb
  92. oktoobri
  93. a otsuses haldusasjas nr 3-21-1011 võetud seisukohtade juurde ja ei pea nende detailselt refereerimist vajalikuks. Kohtul puudub alus PRIA kohapealse kontrolli tulemustes ning vaidlustatud otsuses kajastatud mahepõllumajandusliku tegevusega 20 3-21-706 jätkamise toetuse vähendamise tinginud põldude seisukorra kohta tehtud järelduste õigsuses kahelda. Kohtule esitatud PRIA pildimaterjal kinnitab, et nendel asjakohastel mahepõllumajandusega jätkamise toetust puudutavatel põldudel ei esinenud ka
  94. aastal valdava kultuurina toetustaotluses märgitud põllukultuure ja põllud nägid välja rohumaale iseloomuliku taimestikuga. Toetustaotluses märgitud rühvelkultuurid olid asjakohastel põldudel ulatuslikult teiste rohttaimedega segamini ja tavapärastele põldudele omast korrastatust ning erinevate põllukultuuride eristatavust ei olnud tagatud. Ka selles asjas esitatud kaebaja pildi- ja videomaterjal ei kinnita PRIA järelduste ebaõigsust. Kaebaja tõendusmaterjalina esitatud videosalvestised ning põldude kohta esitatud pildimaterjal on haldusasjas nr 3-21-1011 esitatuga suuresti kattuv. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks korrata põldude kohta esitatud pildimaterjali ja videosalvestise analüüsi ning tugineb Tartu Halduskohtu
  95. oktoobri
  96. a otsuse punktides 34–41 tuvastatule. PRIA esitatud fotodelt on selgelt tuvastatav, et asjakohastel põldudel olid valdavad mitte toetustaotluses märgitud söödakultuurid, vaid muud rohttaimed ning neid põlde on põhjendatult käsitletud rohumaadena. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja tuvastatu õigsuses, et ka põllul nr 209 ei kasvatanud
  97. aastal deklareeritud põllukultuuri nõutavas ulatuses ning ka see põld oli
  98. aastal rohumaa. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis kinnitaks, et põldudel nr 205, 206, 207, 208, 209, 212, 244 kasvasid deklareeritud põllukultuurid ning nende rohumaadena käsitlemine on ebaõige. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja positsiooniga, et üksnes kaebaja tahe kasvatada põldudel deklareeritud põllukultuure ja selleks teatud toimingute tegemine on piisav ning ülesküntud maa ei muutu rohumaaks sõltumata sellest, kas ja kui hästi külvatud põllukultuur sellel põllul kasvama läheb. Kuna hoolimata kaebaja tegevusest olid need põllud kontrolli tegemise hetkel rohumaale omase taimestikuga, siis on vastustaja toetuse määramisel õigesti lähtunud põllu seisundist ning kvalifitseerinud põllud rohumaaks ning arvestanud sellega
  99. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse tagasinõudmisel.
  100. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta PRIA
  101. juuli
  102. a seisukohaga esitatud fotod, millel on kujutatud kolmanda isiku kasutuses olevaid põlde ning neil kasvavaid kultuure (dtl-d 561-564). Kohus mõistab, et need on esitatud näitliku materjalina, kuid kuna need pildid ei iseloomusta kaebaja põldude seisukorda, siis ei ole tegemist selle asja lahendamisel tähtsust omavate tõenditega. Kohus ei nõustu siiski kaebaja hinnanguga, et seeläbi on vastustaja üritanud kohut eksitada. Võrdluseks teise äriühingu põldudest piltide esitamine ei anna selliseks hinnanguks alust.
  103. Määrus nr 53 § 8 lg 1 p 5 kohaselt on toetusõiguslik maa, millel kasvatatakse kuni kolmel järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise kolmandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal punktis 1 või 4 nimetatud põllumajanduskultuuri. Rohumaa vanust arvestatakse külvi hetkest ning heintaimede allakülvi aasta loetakse nullaastaks (määrus nr 53 § 8 lg 6). Kuigi kaebaja deklareeris
  104. a taotlusel, et põldudel nr 205, 206, 207, 208, 212 ja 244 kasvab rühvelkultuur, siis tuvastati kohapealses kontrollis nendel põldudel kasvamas heintaimed ja põllud olid jätkuvalt rohumaad. Vastustaja
  105. aprilli
  106. a ja
  107. juuli
  108. a täiendavatest seisukohtadest nähtuvalt olid asjakohased põllud vähemalt
  109. aastast rohumaad. Kaebaja tugineb sellele, et ta kündis
  110. aastal põllud ülesse ning külvas põllukultuure. Nimetatud asjaolu ei ole rohumaa vanuse arvestamisel oluline. Kuna kohapealses kontrollis
  111. aastal nendel põldudel deklareeritud põllukultuure valdavalt ei kasvatatud ning põldude seisund oli omane rohumaadele, siis tuleb need põllud lugeda ka
  112. aastal rohumaadeks, millel kasvasid heintaimed. Need põllud olid kaebaja esialgsest tahtest ja tehtud toimingutest hoolimata lõpptulemusena rohumaad. Sama rikkumine esines ka PRIA otsusega nr 12-6/22/4 lisandunud põllu nr 209 puhul
  113. aastal. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud põldu nr 209 puudutanud muudatuse tegemise vajadust ja alust 21 3-21-706 ning see põld arvestati põhjendatult rohumaa madalamasse ühikumääragruppi. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega rohumaa vanuse arvestamise kohta ega pea vajalikuks neid otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Nendel põldudel põllukultuuride deklareerimine ja väidetav kasvatamine
  114. ja
  115. ei katkestanud rohumaa vanust, sest põllud olid nende seisundit arvestades jätkuvalt rohumaad. Seega ei olnud nende põldude puhul toetusnõuded täidetud, sest nendel põldudel kasvatati heintaimi lubatust kauem. Kuna kaebaja eelnimetatud põllud olid jätkuvalt rohumaad, siis ei saanud ka heintaimede allakülv rohumaa vanuse arvestust katkestada. Kuna tegemist oli toetusõiguslikkuse tingimuse rikkumisega, siis esines alus varasemalt nende põldude eest määratud toetuse tagasinõudmiseks (määrus nr 1306/2013 art-d 54 ja 63 ning määrus nr 640/2014 art 35). Kohtul ei ole alust kahelda tagasinõude arvutuskäigu õiguspärasuses. Seetõttu jätab kohus P V S Grupp OÜ kaebuse rahuldamata ka PRIA
  116. jaanuari
  117. a otsust nr 12-6/22/4 puudutavas osas. V
  118. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PRIA on toetuste osalisel määramisel lähtunud asjakohastest õigusnormidest ning vaidlustatud PRIA otsused nr 12-6/20/1058, 12-6/20/1099 ja 12-6/22/4 on sisuliselt õiguspärased ning nende tühistamiseks kaebaja soovitud ulatuses puudub alus. Sellest tulenevalt ei ole alust ka kaebaja kohustamisnõude ning vaideotsuse osalise tühistamise nõude rahuldamiseks. Kohus jätab P V S GRUPP OÜ kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.