) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et
lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kostja poolt esitatud teavet kontrollinud üksnes laenutaotlusel esitatud andmete, pensionikonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal, mida ei saa pidada piisavaks. Konto väljavõtet ei ole krediidiandja kogunud (dtl 81-83). Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kostja sissetulekuks on laenuandja arvutanud 526,47 eurot (dtl 41), samas kui krediidi kogukulu moodustas summas 2472,02 eurot (dtl 36). Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. Asjaolu, et krediidiandja enda sisemistes protseduurides konto väljavõtte kogumist vajalikuks ei pidanud, ei tähenda, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Sellest tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 13.02.2023.a ESTO AS-iga sõlmitud järelmaksulepingust 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.