KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-2609 Kohtuasi KK avaldus al

) § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse 4 2-24-2609 teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Otsustusõiguse saamiseks (

§ 119

) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada (vt RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 16). Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (

§ 119

) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (

§ 137) kaudu (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 14).

17.

§ 119

kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine

§ 137

alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt ka RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708/82, p 16 ja seal viidatud lahendid) (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).

1. Kolleegium märgib esmalt, et TsMS § 651 lg 1 järgi tuleb jätta tähelepanuta lapse ema menetluslik taotlus anda talle lapse kooli valiku ainuotsustusõigus, sest selle taotluse esitas esitas ta alles ringkonnakohtu menetluses. Küll saab kolleegium anda hinnangu lapse ema sisulistele väidetele. Kolleegiumi hinnangul lähtus maakohus asja lahendamisel lapse huvidest, arvestades otsustuse tegemisel, et lapsele on määratud vahelduv elukoht, lapsel on lähedased suhted mõlema vanemaga ning lapse isa lähtub lapse koolivaliku tegemisel lapse huvidest. Maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud, tuvastanud avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning neid nõuetekohaselt kaalunud. Kolleegium ei nõustu lapse ema etteheidetega, et maakohus ei ole arvestanud lapse arvamust, jättis lapse huvid arvestamata ning jättis lapse ema esiletoodud asjaoludele ja tõenditele hinnangu andmata.
2. Vastuseks lapse ema määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 19.
3. Lapse ema väitel jättis maakohus tähelepanuta, et lapse elukohajärgseks kooliks määrati Yyyyyyyyy Gümnaasium. Ema väitel ei rikkunud ta üksi koolivaliku avaldust esitades ühtegi seadust, kuna teise vanema nõusolek ei olnud avalduse esitamisel vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei oma see asjaolu tähtsust, kuna lapsele määrati elukohajärgseks kooliks Yyyyyyyyy Gümnaasium seetõttu, et lapse esmaseks elukohaks on rahvastikuregistris märgitud ema elukoht. Kuna lapse isa ema sellise valikuga ei nõustunud, siis pidi maakohus hindama, kas see vastab lapse huvidele. Maakohus leidis õigesti, et kuna lapsel on vahelduv elukoht, tuleb koolivaliku tegemisel arvestada lapse koolitee pikkust ja lihtsust ning seda, kui mugav tal on ühistranspordiga mõlema vanema elukohtade vahel liikuda. Isa väljapakutud kooli asukoht arvestas neid asjaolusid paremini ning seega vastas paremini ka lapse huvidele. 19.
4. Kolleegium ei nõustu lapse ema seisukohaga, et maakohus ei arvestanud asja lahendamisel lapse arvamusega. Ema hinnangul on laps selgelt väljendanud, millisesse kooli ta soovib õppima minna. Toimiku materjalid ema seisukohti ei kinnita. Maakohus kuulas lapse ära. Lapse ärakuulamise protokollist (dtl 164), Mustamäe Linnaosa esindaja seisukohast (dtl 136-137) ja lapse esindaja seisukohast (dtl 196) nähtub, et laps ei soovinud kooli teemal arvamust avaldada ning tal polnud enda seisukohta, kuhu kooli ta sooviks minna. 19.
5. Maakohus ei pidanud määrust tehes uuesti hindama, kas lapse huvides on suhelda kummagi vanemaga võrdsete ajavahemike kaupa. Maakohus võttis otsuse tegemisel õigesti aluseks hetkel kehtiva suhtluskorra. 19.
6. Kokkuvõttes on maakohus teinud asjas lapse huve ja kehtivat suhtluskorda arvestava lahendi, mistõttu tuleb lapse ema määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata jätta. 5 2-24-2609
7. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6