Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2107 Määruse kuupäev 15. august 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks vaadata tema 3.

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. mail 2024 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) taotluse, milles palus algatada menetlus abipolitseiniku suhtes. Abipolitseinik sai töö käigus ligi kaebaja isikuandmetele, sh terviseandmetele, ning jagas andmeid oma tuttavatele, kes omakorda suhtlusportaalis Facebook kaebajat mõnitasid. Kaebaja esitas selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ka kuriteoteate, kuid PPA jättis menetluse alustamata ning kedagi ametist ei vabastanud.
3. AKI palus kaebajal
4. mai
5. a kirjaga järelevalve algatamise vajalikkuse hindamiseks täpsustada oma nõuet ning esitada tõendid, kust nähtuks kaebaja isikuandmete töötlemine, sh lingid sotsiaalmeedia postitustele.
6. Kaebaja esitas
7. mail 2024 AKI-le puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustab, et esitab kaebuse abipolitseiniku peale, kes tema andmeid lekitas. Abipolitseinik sai andmed PPA andmebaasist ja sihtasutusest Tartu Ülikooli Kliinikum. Abipolitseinik jagas teavet oma tuttavale, kes kaebajat suhtlusportaalis Facebook mõnitas ja solvas, kasutades infot, mida 3-24-2107 abipolitseinik talle jagas. Suhtlusportaalis Facebook on vastav
8. septembri
9. a postitus ning
10. septembri
11. a video, milles kajastub sündmus abipolitseinikuga.
12. AKI lõpetas
13. juuli
14. a teatega nr 2.1-1/24/556-1367-4 järelevalvemenetluse, kuna puuduvad tõendid, et kaebaja õigusi oleks rikutud. Tutvudes kaebaja Facebooki kontol olevate postitustega selgub, et kaebaja on ise filminud ja avaldanud
15. septembri
16. a video. Videos ei ole näha ega kuulda, et abipolitseinik oleks avaldanud kaebaja isikuandmeid või kaebajat kuidagi kommenteerinud. Kaebajal on võimalik video ise eemaldada.
17. septembrist 2023 on nähtav kaebaja enda avaldatud postitus, mille kohaselt sisekontrolli büroo ametnik ütles, et abipolitseinik pole võimu kuritarvitanud. Seda, et kaebaja isikuandmeid oleks
18. ja
19. septembri
20. a postitustes avaldatud, sealt ei nähtu. Kaebaja ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis annaks alust kahtlustada abipolitseinikku kaebaja isikuandmete ebaseaduslikus saamises ja valdamises.
21. Kaebaja esitas
22. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse AKI kohustamiseks vaadata tema kaebus uuesti läbi. Kaebaja põhjendab, et tal oli
23. mail ja
24. septembril 2023 abipolitseinikuga konflikt. PPA tuvastas, et abipolitseinik rikkus korrakaitseseadust, kuid teatas kaebajale, et tööpostil teada saadud andmete ja nende tutvusringkonnale lekitamisega seoses tuleb kaebajal pöörduda AKI poole. AKI hinnangul on tuvastamata, et abipolitseinik on kellelegi kaebaja andmeid lekitanud. Kaebaja eeltooduga ei nõustu ning leiab, et tema isikuandmeid, sh terviseandmeid, on õigusvastaselt kõrvalistele isikutele avalikustatud. Suhtlusportaalis Facebook kommenteeris kõrvaline isik kaebaja postitust abipolitseinikult saadud teabele tuginedes. Kaebaja taotleb menetlusabi.
25. AKI esitas kohtule
26. juulil 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab

§ 37lg 2 p 2 alusel AKI kohustamist vaadata tema 3.

mai 2024. a taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi. Samuti taotleb kaebaja menetlusabi, mida kohus mõistab kui riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. 8.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Paljudel juhtudel võib isikuandmete ebaseaduslik töötlemine füüsilise isiku õigusi intensiivselt riivata. Eelkõige, kui tegemist on eriliiki isikuandmetega, sh terviseandmetega. Praegu ei ole aga kaebuse asjaolusid arvestades tegemist sellise olukorraga. Kaebaja on esitanud paljasõnalised ja abstraktsed väited oma õiguste rikkumise ning andmete kõrvalistele isikutele avaldamise kohta. Samuti ei ilmne tõenditest vastavate andmete kaebaja vastu kasutamine. Kaebaja on ise suhtlusportaalis Facebook avaldanud videosalvestise tema ja abipolitseiniku vahel toimunud intsidendist ning seega on ta selles osas ise enda ja abipolitseiniku isikuandmeid teistele isikutele avalikustanud. Samuti ei ole väidetavast andmete avaldamisest saabunud kaebajale tegelikke ja olulisi negatiivseid tagajärgi. Kohus mõistab, et kaebaja heaolu võis langeda, kuid tegemist ei saa olla intensiivsete kannatustega. 2 3-24-2107
2. AKI teostab riiklikku järelevalvet isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle ning võib isiku kaebuse alusel või omal algatusel algatada järelevalvemenetluse (isikuandmete kaitse seaduse § 51, § 56 lg 1 ja lg 3 p 8). Isikul puudub aga subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Eeltoodust tulenevalt on kohtul võimalik üksnes kontrollida, kas AKI on järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel pidanud kinni kaalutlusreeglitest. Kohtule ei ilmne, et AKI oleks kaalutlusvigu teinud. AKI on
5. juuli
6. a teates nr 2.1-1/24/556-1367-4 käsitlenud kaebaja avaldusi ja seal tehtud etteheiteid, tutvunud avaldustes viidatud suhtlusportaali Facebook postitustega ning asunud õigustatult seisukohale, et puuduvad tõendid kaebaja õiguste rikkumise kohta. AKI ei tuvastanud suhtlusportaalis ühtki postitust, mis sisaldaks võimalikke abipolitseinikult saadud andmeid ja kajastaks nende põhjal kaebaja mõnitamist või solvamist. Samuti ei ole abipolitseinik kaebaja postitusi kommenteerinud ega oma kontol kaebajat puudutavaid andmeid avaldanud. Ka kohus, olles asjakohaste tõenditega tutvunud, ei tuvasta, et AKI oleks oma otsuse tegemisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Kohus nõustub AKI-ga, et järelevalvemenetluse algatamine ei olnud põhjendatud. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3