KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-7309 Kohtua

) § 157 lg 1, § 159 lg 1).

1. 23.04.2023 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse, millega palus lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 008/2013/486, kuivõrd täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud. 09.05.2023 täitemenetluse jätkamise teatega teavitas kohtutäitur menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata. Seetõttu pöördub avaldaja avaldusega kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 alusel. Puudutatud isikute seisukohad
2. Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata. Sissenõudja nõue avaldaja vastu ei ole aegunud. Avaldaja aegumise vastuväide on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna just avaldaja tegevuse tõttu ei ole sissenõudjal seniajani õnnestunud laenulepingust tulenevat nõuet ja laenulepingu tagatisi realiseerida. 4.1.

§ 158

lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kohustuse tunnustamisega on tegemist ka tasaarvestusavalduse esitamisel. Avaldaja on 16.02.2015 esitanud sissenõudjale tasaarvestusavalduse, tasaarvestades sissenõudja nõude oma väidetava nõudega. Seega katkes aegumine ning algas uuesti alates 16.02.

1. Lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 istungil tsiviilasjas nr 2-19-12266 avaldas võlgnik, et „tasaarvestuse tegemine ei ole seniajani õnnestunud“. Seega on võlgnik nõuet tunnustanud lisaks 30.10.2020, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti 30.10.
2. Viimati on võlgnik sissenõudja nõudega nõustunud ja soovinud seda tasaarvestada ning täitemenetluse lõpetada 09.03.
3. 4.
4. Täitmise aegumine on olnud peatunud võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagide menetlemise ajal tsiviilasjades nr 2-13-21550 ja 2-15-
5. Aegumine oli peatunud tsiviilasja nr 2-13-21550 puhul perioodil 07.05.2013 kuni 03.11.2014 ja tsiviilasja nr puhul 2-15-2515 perioodil 17.02.2015 kuni 15.11.
6. 4.
7. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamiste menetlustes on hagi tagamise korras sissenõudja nõuete realiseerimine olnud takistatud. Tsiviilasjas nr 2-13-21550 oli täitemenetlus hagi tagamise tõttu peatatud alates 09.05.2013 kuni 03.11.
8. Tsiviilasjas nr 2-15-5959 oli täitemenetlus osaliselt hagi tagamise tõttu peatatud alates 21.04.2015 kuni 17.04.
9. Tsiviilasjas nr 2-15-7337 oli täitemenetlus hagi tagamise tõttu peatatud alates 25.05.2015 kuni 19.09.
10. Käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-7309 on täitemenetlus olnud peatatud alates 18.05.2023 (esialgse õiguskaitse määruse tegemise kuupäev).
11. Kohtutäitur Mati Kadak teatas, et võlgnik esitas täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 järgi. Täitur edastas selle sissenõudjale, kes esitas vastuväite, mille tõttu ei saa täitur täitemenetlust lõpetada. 2 2-23-7309 Maakohtu määrus ja põhjendused
12. Harju Maakohtu 22.03.2024 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus tühistas 18.05.2023 määrusega seatud esmase õiguskaitse, millega peatati täitemenetluse täiteasjas nr 008/2013/486 kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
13. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud ning täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidavat täitemenetlust käesolevas täiteasjas ei saa TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.
14. Sissenõudja esitas 01.01.2009 laenulepingu ja 16.02.2009 hüpoteegi seadmise lepingu alusel 22.02.2013 avalduse täitemenetluse algatamiseks. Seega on avaldus esmakordselt esitatud kohtutäiturile täitmiseks 22.03.
16. 01.01.2009 laenulepingu p 1.3.1 kohaselt oli avaldaja kohustatud laenusumma tagastama ja intressid tasuma hiljemalt 31.12.
17. Nii algas kohese sundtäitmise kokkuleppega hüpoteegist ehk muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumine 31.12.2012 möödumisest ehk alates 01.01.2013 (

§ 147

lg-d 1 ja 2).

§ 159lg 1 alusel katkes nõude täitmise aegumine ja algas uuesti 22.02.2013.

Nii mööduks vaidlusaluse täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane aegumistähtaeg 22.02.

2. Avaldaja esitas 16.02.2015 tasaarvestusavalduse täitedokumendist tulenevale nõudele ning seega katkes

§ 158

lg-te 1 ja 2 järgi täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane aegumise tähtaeg ja hakkas kulgema uuesti 16.02.2015. Avaldaja on 16.02.2015 avaldusega sissenõudjale, mis on tehtud kohtuväliselt (mitte täitemenetluses ega kohtumenetluses), avaldanud tahet

§ 158

lg 2 tähenduses oma väidetav nõue tasaarvestada täitedokumentist ja laenulepingust tuleneva nõudega. Seega lõpeb vastav 10-aastane aegumise tähtaeg 16.02.2025 eeldusel, et see ei ole vahepeal peatunud ega uuesti katkenud. 11. Kohus leidis, et täitmise aegumine peatus

§ 157

lg 6 ning § 160 lg-te 1 ja 3 järgi järgmiselt: - tsiviilasja nr 2-13-21550 menetluse tõttu alates 07.05.2013 kuni 03.11.2014; - tsiviilasja nr 2-15-2515 menetluse tõttu alates 17.02.2015 kuni 03.11.2016; - tsiviilasja nr 2-15-7337 menetluse tõttu alates 15.05.2015 kuni 19.09.2016; - tsiviilasja nr 2-23-4541 menetluse tõttu alates 23.03.2023 kuni 29.11.

1. 11.
2. Avaldaja esitas 07.05.2013 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/486 (tsiviilasi nr 2-13-21550). Kohtud jätsid hagi rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 otsus jõustus 03.11.
3. Selles asjas esitas avaldaja hagi tagamise avalduse ja kohus peatas 09.05.2013 määrusega täitemenetluse. 11.
4. Avaldaja esitas 17.02.2015 hagi täiteasjas nr 008/2013/486 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-15-2515). 17.10.2026 määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata, määrus jõustus 03.11.
5. 11.
6. Avaldaja esitas 15.05.2015 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/486 (tsiviilasi nr 2-15-7337). Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2016 otsusega rahuldati avaldaja nõue osaliselt (jõustunud 19.09.2016). 3 2-23-7309 11.
7. Avaldaja esitas 23.03.2023 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/486 (tsiviilasi nr 2-23-4541). Kohus lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi 10.11.2023 määrusega menetluse põhjusel, et samade poolte vahel on samadel asjaoludel ja nõudes jõustunud kohtuotsus. Määrus jõustus 29.11.
9. Mainitud tsiviilasjade puhul ei ole tegemist

§ 160

lg-te 1 ja 2 järgi sissenõudja hagidega täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Samas on nende puhul tegemist võlgniku kui õigustatud isiku hagiga sissenõudja vastu eesmärgiga seada kahtluse alla sissenõudja täitedokumendist tulenev nõue, et mitte rahuldada sissenõudja nõuet või seda tunnustada. Tegemist on TMS § 221 lg-test 1 ja 11 tuleneva võlgniku õiguskaitsevahendiga sissenõudja vastu olukorras, kus sissenõudja saab nõuet täita vahetult täitemenetluses ilma, et ta peaks esitama hagi oma nõude tunnustamiseks või nõude rahuldamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse käigus saab selgeks, kas sissenõudjal on nõue võlgniku vastu või ei ja kui suur see nõue on. Tegemist on tagurpidi sissenõudja nõude tunnustamise või rahuldamise või osalise rahuldamisega vastavalt sellele, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jäetakse rahuldamata, rahuldatakse või rahuldatakse osaliselt. Nii on TMS § 221 lg-te 1 ja 11 järgse võlgniku hagi puhul tegemist

§ 160

lg 1 kohase hagiga, mille esitamine peatab

§ 157lg 1 mõtte kohaselt täitmise aegumise.

13. Maakohus ei nõustunud, et täitmise aegumise peatab vaid

§ 157

lg-s 6 nimetatud sissenõudja hagi vara või selle kindlaks tegemise kohta.

§ 157

lg 6 esimeses lauses sätestatud peatumise alust ei saa kitsendavalt tõlgendada nii, et täitedokumendist tulenev nõude aegumine peatuks vaid juhul, kui hagi oleks esitanud sissenõudja. TsMS § 157 lg 6 esimese lause tõlgendus, mille kohaselt ei peata muu isiku hagi (või avaldus) täitmise aegumist, ei tohi kaasa tuua sissenõudja huvide kahjustamist. Juhul kui kolmas isik esitab hagi võlgniku vara või tema vara kindlakstegemise kohta, mille suhtes toimub täitemenetlus, ja selline kohtumenetlus ei peataks aegumist, tekiks olukord, kus sissenõudja (kes esitas täitedokumendi täitmiseks ja täitemenetlus käib) nõue võib aeguda muu isiku esitatud hagiga seotud kohtumenetluse tõttu. Sellises menetluses ei saa sissenõudja mõjutada oma nõude täitmist. Eelmärgitud olukorras oleks oluliselt piiratud sissenõudja õigused ja võimalused enda nõuet täitemenetluses rahuldada. 14. Sissenõudja täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine peatus ka tsiviilasja nr 215-5959 menetluse tõttu

§ 157lg 6 ja § 160 lg 3 järgi 17.04.2015 kuni 17.04.2023.

Asjaolude kohaselt esitas kolmas isik 17.04.2015 võlgniku vastu kaasomandi, mis on kantud registriossa nr 10518701, lõpetamise nõude, mida oli vaja hagi tagamise korras tagada. Seega esitas kolmas isik hagi võlgniku vara kohta, mis puudutas täitemenetlust. Harju Maakohtu määrusega 21.05.2025 asjas nr 2-15-5959 keelati hagi tagamise korras käesolevas täiteasjas võlgnikule kuuluva kaasomandi mõttelise osa võõrandamine täitemenetluses, täitemenetluse lõpetamine ja arestimisakti tühistamine. Seega tagas kohus hagi, mis otseselt mõjutas käesolevat täitemenetlust ja seda kinnistut, millele oli sissenõudja kasuks seatud nõude tagamiseks hüpoteek ja mida ei tohtinud hagi tagamise abinõude rakendamise tõttu realiseerida.

§ 157

lg 6 järgi peatus täitemenetlus eelmärgitud kohtumenetluse (tsiviilasi nr 2-15-5959) ajaks sõltumata nõude esitajast (hagi esitaja ei olnud sissenõudja). Tsiviilasjas nr 2-15-5959 jõustus lõpplahend 17.04.

2. Ülalviidatud aegumise peatumised kattuvad osaliselt teineteisega. Täitmise aegumine peatus kokkuvõtvalt 07.05.2013 kuni 13.11.2014 ja 17.02.2015 kuni 29.11.
3. Aegumine katkes 16.02.2015 (tasaarvestus) ja hakkas otsast peale kulgema. Selle tõttu ei saa arvestada 4 2-23-7309 aegumise peatumise sisse perioodi alates 07.05.2013 kuni 16.02.2015, kuid alates 17.02.2015 kuni 29.11.2023 oli täitmise aegumine peatunud.
4. Hagi esitamine tsiviilasjas nr 2-20-4382 ei peatunud täitmise aegumist

§ 157lg 6 ja § 160 lg 1 järgi, kuna see ei puudutanud vaidlusalust täitemenetlust.

Sissenõudja esitas kohtule Harju Maakohtu otsuse 05.11.2021 asjas nr 2-20-4382, mille kohaselt esitas sissenõudja hagi võlgniku vastu, mis põhines vaidlusalusel laenulepingul. Otsusest nähtub, et hagi oli esitatud kohtule 20.03.

1. Kohtuotsus jõustus 12.09.
2. Ärakuulamisel selgitasid menetlusosalised, et nimetatud lahend põhineb küll vaidlusalusalusel laenulepingul, kuid nõue hõlmas osa, mis ei olnud hüpoteegiga tagatud, st selle nõude osas ei olnud sissenõudjal täitedokumenti.
3. Samuti ei peatanud täitemenetluse aegumist võlgniku 09.03.2023 kirjavahetus täituriga, milles võlgnik soovis kokku leppida täituriga aega, et arutada täiteasjade tasaarvestusi ja neid ületava osa tasumist ja täitemenetluse lõpetamise aspekte. Selline võlgniku käitumine ja tema avaldused täitemenetluses ei peata täitemenetluse aegumist

§ 158lg 3 järgi.

18. Täitemenetluse aegumist ei peatanud 09.05.2023 hagi tagamise määrus asjas nr 2-1321550, kuna täitemenetluse aegumise peatas samas tsiviilasjas esitatud võlgniku sundtäitmise hagi, mille raames kohus hagi tagamise abinõu rakendas (peatas täitemenetluse asjas nr 008/2013/486 kuni kohtulahendi jõustumiseni asjas 2-13-21550). Kohus ei hinnanud sissenõudja muid väiteid selle kohta, kas hagi tagamiste tõttu oli täitemenetlused peatanud, kuna kohus tuvastas eeltoodust tulenevalt juba aegumise peatumise põhjused. Tõendistest ei nähtu, et hagi tagamise avaldused olid esitatud enne hagi esitamist

§ 160lg 2 p 2 järgi, mis peataks aegumise.

19. Sissenõudja vastused 29.03.2023 ja 26.06.2023 võlgniku hagile asjas nr 2-23-4541 ega sissenõudja esitatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohtumäärus 09.01.2015 asjas nr 2-13-21550 ei ole võlgniku tasaarvestusavaldused ega hagid, mis katketaks täitedokumendist tuleneva nõude aegumise

§ 158

lg 1 ja 2 järgi või peatakse täitemenetluse aegumise

§ 160lg 1 ja § 157 lg 6 järgi. 20. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldus jäi rahuldamata (Ts

MS § 172 lg 1). Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega avaldaja avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
2. Maakohus ei eristanud võlaõigusliku nõude esitamise aegumist (

§ 146

) ja täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist (

§ 157

). Samuti ei eristanud maakohus täitedokumendiga tunnustatud nõude täitmise aegumise katkemist ja peatumist. Maakohus on seadust tõlgendanud meelevaldselt laiendavalt võlgniku kahjuks. 23. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et väidetavalt katkestas võlgniku poolt 16.02.2015 esitatud tasaarvestusavaldus

§ 158

lg 1 ja 2 järgi täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10aastase aegumistähtaja kulgemise. Täitemenetluses nõude täitmise aegumise kontekstis ei oma õiguslikku tähendust

§ 158

lg 1, kuna erisättena (erinormina) kohaldub

§ 158lg 3.

Kuivõrd tasaarvestusavalduse tegemine on sisuliselt nõude tunnustamine, st võrdsustatav võlgnetava osalise või täieliku tasumisega, siis on ilmne, et täitedokumendiga tunnustatud 5 2-23-7309 nõude täitmise aegumise kontekstis ei omanud õiguslikku tähendust ega juriidilist tähtsust võlgniku poolt täitemenetluses tasaarvestusavalduse tegemine. Juhul kui nõude rahuldamise või tunnustamise osas on lõppenud kohtuvaidlus ning nõuet on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga, mis on kohtutäiturile täitedokumendiks, või kui tegemist on muu täitedokumendiga, mida saab kohtutäituri poolt pöörata kohesele sundtäitmisele (sh kinnisasja koormava hüpoteegiga, mille osas on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele), siis ei oma täitedokumendiga tunnustatud nõude täitmise aegumise seisukohalt nõude hilisem tunnustamine võlgniku poolt. 24. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja peatumist reguleeriv

§ 157

lg 6 kui erisäte (erinorm) kehtestab selgelt ja ühemõtteliselt, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine peatub üksnes juhul, kui täitemenetluse ajal on hagi esitatud sissenõudja poolt. Vastavalt nimetatud sätte sõnastusele ei peata täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist võlgniku poolt esitatud hagi.

160 ei reguleeri täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist, vaid üksnes nõude esitamise aegumist.

160 ei ole asjas kohaldatav, kuna

§ 160

lg 1 selgesõnalise regulatsiooni kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Täitemenetluses on õigustatud isikuks sissenõudja, mitte võlgnik, samuti ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi samastatav nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks suunatud hagiga. Järelikult ei peatanud

§ 160

lg-te 1 ja 3 kohaselt täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist kohustatud isiku (s.o võlgniku) esitatud hagi, mis ei olnud suunatud nõude rahuldamisele või tunnustamisele. Kuivõrd seadus ei sätesta aegumise katkemise või peatumise alusena võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist või sellise hagi tagamist sundtäitmise peatamise teel, siis ei saa võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine või sellise hagi tagamine olla aluseks ka hea usu põhimõtte alusel aegumise vastuväite arvestamata jätmiseks. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

1. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus §ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldustes õigesti, et ei esine alust täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 järgi, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

§s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses. 29.

§ 157

lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat.

§ 159

lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude 6 2-23-7309 täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Praegusel juhul on täitedokumendiks 16.02.2009 notariaalse ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (TMS § 2 lg 1 p 19). Sissenõudja esitas täitedokumendi täitmiseks 22.02.2013, st täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkes ja algas uuesti 22.02.2013 ning 10-aastane aegumistähtaeg oleks lõppenud 22.02.

2. Praegusel juhul vaidlevad avaldaja ja sissenõudja selle üle, kas nõude täitmise aegumine oli katkenud ja/või peatunud.
3. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse väidete osas, mis puudutavad nõude täitmise aegumise katkemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sissenõudja välja toonud selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks jõuda järeldusele, et nõude täitmise aegumine oleks katkenud

§ 158alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine katkes

§ 158lg-te 1 ja 2 järgi 16.02.2015 tasaarvestusavalduse esitamisega.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. 31.1.

§ 158

lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Aegumist katkestavaks nõude tunnustamiseks võib pidada tasaarvestusavaldust, millega soovitakse nõue lõpetada (RKTKo 16.05.2018, 2-16-11056, p-d 31, 32;

komm

1. peatüki (aegumine)
2. jaos (§ 158 jj) on lisaks nõude aegumistähtaja peatumisele (ja katkemisele) reguleeritud ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja peatumise (ja katkemise) aluseid, kuid konkreetsete normide puhul tuleb siiski hinnata, kas neis reguleeritakse ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumist või katkemist (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.1). 31.
3. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et

§ 158lg-d 1 ja 2 täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumisele ei kohaldu.

Ringkonnakohtu hinnangul kuulub praegusel juhul kohaldamisele

§ 158

lg 3, mille järgi ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Täiteasjas täidetava nõude täitmise aegumine ei saanud katkeda seoses nõude väidetava tunnustamisega. Ringkonnakohus märgib, et nõude tunnustamist täitemenetluses ei loeta täitmise aegumise katkemise aluseks nagu muude nõuete puhul, kuna täitedokumendiga on nõue nagunii juba täitemenetluse jaoks formaalselt tunnustatud. See kehtib nii kohtulike kui ka kohtuväliste täitedokumentide kohta (vt

komm

§ 158

lg 3 võimaldab vältida nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks venimist (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.3). 32. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse väidete osas, mis puudutavad nõude täitmise aegumise peatumist. Ringkonnakohus nõustub lõppjäreldustes maakohtuga, et kuigi täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmisele esitamisest on möödunud

§ 157

lg-s 1 sätestatud tähtaeg, ei saa võlgniku avaldust rahuldada täitmise aegumise peatumise tõttu. Siiski tuleb nõude täitmise aegumise peatumise osas maakohtu määruse põhjendusi muuta. 33. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et nõude täitmise aegumine peatus

§ 157

lg 6 ning § 160 lg-te 1 ja 3 järgi võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagide esitamisega. Samuti ei nõustu ringkonnakohus, et nõude täitmise aegumine peatus

§ 157

7 2-23-7309 lg 6 ja § 160 lg 3 järgi kolmanda isiku poolt võlgniku vastu kaasomandi lõpetamise nõude menetlemise ajaks tsiviilasjas nr 2-15-5959. 33.1. Alates 01.04.2021 kehtiva

§ 157

lg 6 järgi peatub täitmise aegumine lisaks muudele käesolevas seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse

§ 160lg-tes 3 ja 4 sätestatut.

VÕSRS § 9 lg 6 järgi kohaldatakse

§ 157lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut ka enne 2021.

aasta 1. aprilli täitmiseks esitatud nõuetele.

§ 160

lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Erialakirjanduses on selgitatud, et nõude aegumise peatumise toob kaasa üksnes hagi esitamine selleks õigustatud isiku (võlausaldaja) poolt. Õigustamata isiku esitatud hagi nõude aegumist ei peata (

komm

§ 157

lg 6 järgi peatub täitmise aegumine aga sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel toimuva kohtumenetluse ajaks.

§ 160

lg 1 järgi peatab aegumise „õigustatud isiku“ (praegusel juhul sissenõudja) poolt hagi esitamine nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TMS § 221 järgi pöördub võlgnik kohtusse oma õiguste kaitseks ning TMS § 221 kohase hagi esitamine võlgniku poolt ei takista sissenõudjal oma õigusi realiseerida, kuna hagi esitamine veel täitemenetlust ei peata (

komm

§ 157lg 6 ja § 160 lg 1 kohaldamise eeldused.

Tsiviilasjas nr 2-15-5959 hagi esitamine ei ole takistanud sissenõudjal oma õigusi realiseerida.

1. Samas nähtub asja materjalidest, et täitemenetlus asjas nr 008/2013/486 on olnud mitmel korral kohtumääruste alusel peatatud. Sissenõudja on välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-13-21550 oli täitemenetlus hagi tagamise tõttu peatatud alates 09.05.2013 kuni 03.11.2014 (543 päeva). Tsiviilasjas nr 2-15-7337 oli täitemenetlus hagi tagamise tõttu peatatud alates 25.05.2015 kuni 19.09.2016 (483 päeva). Tsiviilasjas nr 2-15-5959 tehtud määruse tõttu oli täitemenetluses teatud toimingute tegemine osaliselt keelatud alates 21.04.2015 kuni 17.04.2023 (2918 päeva). Nimelt Harju Maakohtu 21.04.2015 määrusega asjas nr 2-15-5959 keelati hagi tagamise korras täiteasjas nr 008/2013/486 võlgnikule kuuluva kaasomandi mõttelise osa võõrandamine täitemenetluses, täitemenetluse lõpetamine ja arestimisakti tühistamine. Käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-7309 on täitemenetlus olnud peatatud 18.05.2023 kohtumääruse alusel. Täitemenetluse peatamise tõttu on sissenõudja õiguste teostamine olnud takistatud. 34.
2. Kuivõrd kohtul on võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise korral täitemenetlus hagi tagamise korras vaidluse ajaks ka peatada (TsMS § 378 lg 1 p 6), siis sellisel juhul on sissenõudja õiguste teostamine pärsitud ja erialakirjanduses on märgitud, et õige oleks sellisel juhul lugeda ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine poolte õiguste tasakaalustamiseks peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni (

komm

-s ei ole sätestatud, et aegumine peatub ajaks, mil kohus on hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatanud, on Riigikohus leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, sh täitemenetluse peatanud (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4; TlnRnKm 27.11.2023, 2-23-12819, p 14.1). Erialakirjanduses on peetud võimalikuks, et kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamisel saab analoogia alusel 8 2-23-7309 kohaldada § 160 ja lugeda täitmise aegumine peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni (

komm

§ 168

lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Ringkonnakohus on eelnevalt välja toonud, et 10-aastane aegumistähtaeg oleks lõppenud 22.02.2023. Arvestades aga aega, mil täitemenetlus oli tsiviilasjades nr 2-1321550 ja 2-15-7337 (543+483 päeva) tehtud kohtulahendite alusel peatatud ning on olnud alates 18.05.2023 käesolevas asjas nr 2-23-7309 tehtud kohtumääruse alusel peatatud (mh oli tsiviilasjas nr 2-15-5959 tehtud kohtulahendi alusel täitemenetluses teatud toimingute tegemine osaliselt keelatud 2918 päeva), siis ei saa täitedokumendist tulenev nõue olla

§ 157

lg 1 ja § 168 lg 1 järgi aegunud ning puudub alus võlgniku avalduse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
2. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 23).
3. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3, TMS § 223¹ lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 9