TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1928 Määruse kuupäev 4. juuli 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) esialgse õiguskaitse taotlus seoses 24. juunil 2024 esitat
) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
§ 249
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.
§ 249
lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega peab selleks, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, olema esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses pooleli põhivaidlus, st vaide- või kohtumenetlus.
- Asja materjalidest nähtub, et taotleja on Viru Vanglale esitanud
- juunil 2024 pöördumise, mille vangla registreeris
- juunil 2024 kahjunõudena nr 6-16/24/99-
- Tegemist ei ole vaidega. Pöördumisest nähtub üheselt, et taotleja nõuab vanglalt kahju hüvitamist 10 000 euro ulatuses. Pöördumises on J. Reinomägi viidanud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 ja § 9 lg-le 1, mis sätestavad mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.
- Vangla on kohut teavitanud, et kahjunõue on alles menetluses. RVastS § 18 lg 1 kohaselt tuleb vanglal kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vanglal pole veel möödunud RVastS § 18 lg-s 1 ette nähtud tähtaeg kaebaja kahjunõude lahendamiseks. Niisiis ei ole taotleja veel läbinud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Taotleja on esialgset õiguskaitset taotlenud seoses tema kahjunõudega, kuid väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset õiguskaitset taotleda kahju hüvitamise asjades.
- Et eeltoodust tulenevalt puudub pooleliolev vaidemenetlus, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral ei ole vaja lahendada J. Reinomäe taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
- J. Reinomägi on taotlenud ka riigi õigusabi korras esindajat. Kuigi riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 8.
§ 110
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. 2
- RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib J. Reinomägi riigi õigusabi selleks, et nõuda Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Seega ei ole käesoleval juhul taotlejale riigi õigusabi andmine lubatud.
- Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on J. Reinomägi võimeline ise oma õigusi kaitsma nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses. Ta on koostanud kohtule taotluse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Ta on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et J. Reinomägi ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Haldusmenetluses osalemine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Ka halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on halduskohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses või halduskohtumenetluses ei ole lubatud, vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3