Obsah (10)

§ 663§ 651§ 456§ 463§ 667§ 654§ 172§ 163§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-16598 Kohtu

) § 172 lg 1). Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-41-08, p 18). Seejuures tuleb arvestada ka kohtusse pöördumise põhjendatust ning avalduse rahuldamise ulatust (RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21). Hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlusi peetakse lapse huvides ning praktikas jäetakse sellistes vaidlustes menetlusosaliste menetluskulud enamasti nende endi kanda, sõltumata sellest, mis ulatuses avaldus rahuldatakse. Kohus arvestas menetluskulude jaotuse määramisel siiski, et kohtuvaidluse on põhjustanud puudutatud isik oma hooldusõigust kuritarvitava käitumisega, seejuures on ta korduvalt ise soovitanud avaldajal kohtusse pöörduda. Seetõttu ei pidanud kohus praegusel juhul määravaks seda, et avaldus on rahuldatud osaliselt. Selles osas, milles avaldus jääb rahuldamata, on avalduse esitamise tinginud suuresti puudutatud isiku kohatu käitumine ja nõudmised/keelud. Oma käitumise ekslikkust selles osas tunnistas puudutatud isik ka ärakuulamisel. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 5022 eurot (lepingulise esindaja kulu 5000 eurot + riigilõiv 10 eurot + parkimiskulu 12 eurot). Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha asjas uus määrus, millega jätta lapse ema menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik palus jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
2. Maakohus on rikkunud määruse põhjendamise kohustust ja kaalutlusõigust. Maakohus jättis arvestamata, et puudutatud isik soovitas emal kohtusse pöörduda vaid nõusoleku saamiseks lapse rahvastikuregistri aadressi muutmisel. Asjaolu, et puudutatud isik ei andnud piisavalt kiiresti avaldajale nõusolekut psühhiaatri juurde minekuks, mistõttu tühistas avaldaja psühhiaatri aja ära, ei anna alust asuda seisukohale, et puudutatud isiku käitumine oli aluseks avaldaja poolt täiendavate nõuete kohtusse esitamisel. Õiglane ei ole jätta avaldaja menetluskulusid puudutatud isiku kanda olukorras, kus puudutatud isik ei ole täiendatud avalduse esitamiseks põhjendatud alust andnud. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks jättis ta avaldaja menetluskulud sisuliselt täies ulatuses puudutatud isiku kanda olukorras, kus esitatud avaldus rahuldati kohtu poolt vaid ca 20% ulatuses. Sellises olukorras oleks olnud põhjendatud jätta avaldaja kulud puudutatud isiku kanda vajalikus ja põhjendatud määras ja mitte suuremas ulatuses kui 20%. Igal juhul on avaldaja menetluskulud põhjendamatult suured. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega ületanud menetluskulude kindlaksmääramise osas diskretsioonipiire. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. 7 2-23-16598 17.
4. Avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku pahatahtlikust käitumisest. Puudutatud isikul puudusid küsitud nõusolekute andmiseks tegelikud põhjused. Tõele ei vasta väide, et puudutatud isik soovitas emal kohtusse pöörduda vaid nõusoleku saamiseks lapse rahvastikuregistri aadressi muutmisel. Lapse reisimise nõusoleku küsimisele vastas puudutatud isik e-kirja teel, et „Nagu ma varem olen kirjutanud, kui sulle midagi ei sobi, pöördu kohtusse“. Eelnevalt nimetatud „pöördu kohtusse“ vastuse sai avaldaja ka siis, kui puudutatud isik oli psühhiaatri vastuvõtule nõusoleku andmisest keeldunud. Selle peale küsis avaldaja, et kas tõesti puudutatud isik tunneb, et see, et tema eest on midagi varjatud, kaalub üle lapse vaimse tervise. Selliste e-kirjade kaudu andis puudutatud isik väga selgelt mõista, et ükskõik millises last puudutavas küsimuses on avaldajal vaja saada puudutatud isiku nõusolek ning see on eluliselt võimalik ainult kohtu kaudu. 17.
5. Tõele ei vasta väide nagu avaldaja oleks ennatlikult avalduse esitanud, kuivõrd puudutatud isik ei jõudnud „piisavalt kiiresti“ avaldajale nõusolekut psühhiaatri juurde minekuks anda. Puudutatud isik on 12.10.2023 e-kirjas üheselt keeldunud psühhiaatri vastuvõtule minemiseks nõusoleku andmisest. Seejuures vastas puudutatud isik avaldaja 12.10.2023 e-kirjale soovitusega kohtusse pöörduda (13.10.2023 e-kiri), mitte ei palunud vastuvõttude tühistamisega oodata, kuni ta otsustab, kas anda nõusolek või mitte. Isegi kui pidada visiitide tühistamist ennatlikuks, arvestades, et esimese visiidini oli jäänud enam kui 10 päeva, siis puudutatud isiku vastusest nähtus, et ainuke viis nõusoleku saamiseks on kohtusse pöördumine. 17.
6. Kuivõrd üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ning kohus on tuvastanud, et puudutatud isik on hooldusõigust kuritarvitanud, millest tulenevalt oli avaldaja sunnitud kohtusse pöörduma, on kohus õigesti leidnud, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21).
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19. Kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6). Muus osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas

§ 667

lg 2 esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada. 21. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 22.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud 8 2-23-16598 kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 23.

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Seejuures tuleb arvestada ka kohtusse pöördumise põhjendatust ning avalduse rahuldamise ulatust (vt RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21).

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12).

1. Ringkonnakohus leiab, et arvestades avaldaja esitatud nõuded ja nende rahuldamise ulatust, saab maakohtule käesoleval juhul menetluskulude jaotuse määramisel ette heita diskretsioonipiiride ületamist. Avaldaja palus lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda avaldajale ainuhooldusõigus seoses lapse viibimiskoha määramisega (elukoha määramine, reisimise õigus), tervise küsimuses (psühhiaatri juurde pöördumine), valvamise õiguse osas, suhtlusringkonna määramise osas ning vara hooldusõiguse osas. Maakohus on pidanud avaldaja avaldust põhjendatuks elukoha, reisimise ja tervise küsimustes ning on jätnud avalduse rahuldamata valvamise õiguse, suhtlusringkonna määramise ja varahooldusõiguse küsimustes.
2. Ringkonnakohus märgib, et kuna kohtul on

§ 172

lg 1 kohaldamisel lai kaalutlusõigus, siis on põhimõtteliselt avatud kõik §-s 162 ja §-s 163 kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid (

I komm

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et avalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud maakohtus

§ 172

lg 1 teise lause ja § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi kohaselt menetlusosaliste endi kanda (RKTKm 12.04.2023, 2‑20‑2549, p 19), v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

1. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et selles osas, milles avaldus jääb rahuldamata, on põhjendatud menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine, kuna avalduse esitamise on tinginud suuresti puudutatud isiku kohatu käitumine ja nõudmised/keelud. Kui elukoha, reisimise ja tervise küsimustes nähtub vanemate vahelisest e-kirjavahetusest, et vanemad eeltoodud küsimustes kohtueelselt kokkuleppele ei jõudnud (maakohus tuvastas ka, et nimetatud küsimustes pöördus avaldaja põhjendatult kohtu poole ning samuti pidas maakohus põhjendatuks nendes küsimuses avalduse rahuldamist) ning seetõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole, siis valvamise õiguse, suhtlusringkonna määramise ja varahooldusõiguse küsimustes vanematel kohtumenetluses vaidlus puudus. Seetõttu ei pidanud maakohus nendes küsimustes põhjendatuks avalduse rahuldamist. Maakohus on märkinud, et puudutatud isik kinnitas kohtulikul ärakuulamisel, et tal ei ole vastuväiteid, kui laps oma telefonis Family Sharing rakenduse välja lülitab ning laps kinnitas ärakuulamisel kohtule, et ta on kõnealuse rakenduse välja lülitanud. Suhtlusringkonna määramise osas nõustus puudutatud isik ärakuulamisel, et tegemist on tavahoolduse küsimustega ja tal ei ole õigust keelata lapsel sõita näiteks avaldaja elukaaslase või sugulase juhitavas sõidukis. Varahooldusõiguse osas tuvastas maakohus, et asja materjalidest ei nähtu, et lapse vara küsimuses esineksid sellised olulised erimeelsused, mis oleks aluseks lapse varahooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks. Samuti ei ole puudutatud isik ohustanud lapse vara. Seega, arvestades kohtuasja olemust 9 2-23-16598 (hooldusõiguse vaidlus) ning seda, et praegusel juhul rahuldas maakohus avalduse osaliselt, ei ole õiglane jätta menetluskulusid täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
2. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Kuna menetluskulud maakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus menetlusosaliste väited, mis puudutavad menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist maakohtus.
3. Eelpooltoodud põhjendustel peab ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebemenetluse kulud jätta samuti

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 29. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 ja

§ 178lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 10