1-17-10979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-10979 (kohtueelses menetluses 172302

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör abiprokurör Enge Selge Tõlk Ines Üprus Süüdistatav P.Z , isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel: vene keel, kesk-eri haridus, töötab xxxx äriühingus xxxx, elukoht: xxxx, kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 1, tõkendit ei ole kohaldatud, kinni peetud 25.11.

1. a kell 15:
2. Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann (määratud korras; süüdistatav loobus kaitsja osalemisest kohtumenetluses) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 45 lg 4 p 2, § 256'1, § 256'4 lg 4, § 256'5 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg-te 1 ja 3, § 306, § 311, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 kohus otsustas:
3. Tunnistada P.Z (i.k. XXX)

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes P.Z ’ile vähendatud karistuseks 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.Z’i eelvangistuses viibitud aeg 25.11.

1. a – 27.11.
2. a, s.o 3 (kolm) päeva eelvangistust. Arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, tuleb P.Z ’ile mõistetud rahalisest karistusest arvata maha 9 (üheksa) päevamäära. Seega kuulub P.Z ’il ärakandmisele rahaline karistus 111 (ükssada üksteist) miinimumpäevamäära, arvestades miinimumpäevamäärana 10 eurot, s.o 1110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot. 4.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel määrata P.Z ’ile mõistetud 1110 euro suuruse rahalise karistuse tasumine võrdsetes osades 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 111 (ükssada üksteist) eurot. 1-17-10979 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta P.Z ’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

1. Vabastada isik kinnipidamiselt kohtusaalis.
2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista P.Z ’ilt riigituludesse menetluskuludena: kaitsjatasu summas 72 eurot ja sundraha summas 352,50 eurot, s.o kokku 424,50 eurot.
3. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb P.Z’il tasuda menetluskulud kokku summas 424,50 eurot ositi 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 42,45 eurot. • • Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad rahalise karistuse ja menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS P.Z süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 25.11.
4. a kella 15.02 paiku Tallinnas Raadiku 8B/2 maja juures mootorsõidukit Hyundai i30 registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,85 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,78 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus P.Z liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Seega pani P.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kuriteokoosseis Objektiivne koosseis 2

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist – esmalt mootorsõiduki juhtimisest ning teiseks juhtimise ajal ka alkoholijoobes olekust (juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem). P.Z ’i poolt mootorsõiduki Hyundai i30 registreerimismärgiga xxxx juhtimist 25.11.

1. a kella 15:02 ajal kinnitavad tunnistaja Kaja Ranna (Rand) ütlused (tl 10 pöördel) ja P.Z’i enda ütlused (tl 1 pöördel). Tunnistaja Kaja Ranna antud ütlustest (tl 10 pöördel) selgub, et olles autopatrullis 25.11.
2. a koos patrullpolitseinik Oleg Dmitrijev’iga teostasid nad Tallinnas Raadiku tänav 8A/1 juures liiklusjärelevalvet, kui kell 15:02 sõitis neist mööda sõiduauto Hyndai i30 Rootsi registreerimisnumbriga XXXX, mille juhi nägu oli punane ja sõidustiil ebakindel. Tunnistaja sõnul otsustasid nad seetõttu antud sõidukit kontrollida ning lülitasid sisse sinise- punase märgutule. Sõiduk liikus suunaga Raadiku tänav 8B/2 poole ja peatus antud maja juures. Juhiks osutus kontrollimisel P.Z. P.Z on 26.11.
3. a toimunud ülekuulamisel (tl 1 pöördel) selgitanud, et ta magas kella 13-ni, siis ärkas üles ja otsustas istuda isikliku sõiduauto Hyndai i30 Rootsi registreerimismärgiga XXXX rooli, et Lasnamäele sõita. Sai sõita sõiduautoga maksimaalselt 30 minutit kuni Raadiku tänaval tuttava maja juures peatas teda politseipatrull kontrollimiseks. Asjaolu, et P.Z oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, kinnitavad tunnistaja Kaja Ranna ütlused (tl 10 pöördel), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 12-13) ning P.Z’i enda ütlused (tl 1 pöördel). P.Z on kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 1 pöördel) selgitanud, et ta jõi reede öösel vastu laupäeva ehk 24.11.
4. a vastu 25.11.
5. a öösel Koplis tuttava juures kahe tunni jooksul ära 400 ml viina. 25.11.
6. a kella 5 paiku öösel lahkus ta tuttava juurest jalgsi koju (xxxx). Kodus magas kuni kella 13-ni. Siis ärkas üles, tundis end kainena ja adekvaatselt, mistõttu otsustas asuda sõidukit juhtima selleks, et Lasnamäele sõita. Sõitis autoga maksimaalselt 30 minutit, kui ta politsei poolt kinni peeti Raadiku tänaval tuttava maja juures. Politsei lasi puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas joovet. Seepeale kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt ning toimetati tõendusliku alkomeetri juurde, millesse puhus kaks korda ja lõplik näit oli 0,78 mg/l. P.Z nõustus selle tulemusega ning loobus vereanalüüsist. Tunnistaja Kaja Ranna ütlustest (tl 10 pöördel) nähtub, et kui nad läksid koos paarimehega peale sõiduki peatamist sõidukit ja sõidukijuhti kontrollima, siis oli juhi suust tunda tugevat alkoholilõhna. Paarimees Oleg Dmitrijev tuvastas tunnistaja sõnul juhil indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,81 mg/l. Juhiks osutus P.Z, kes toimetati edasiselt juba Ida-Harju politseijaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrüki (tl 12-13) kohaselt on 25.11.
7. a ajavahemikus 15.22-15.26 toimunud kahel mõõtmisel olnud P.Z’i alkoholijoobeks väljahingatavas õhus lõpliku lugemi kohaselt 0,85mg/l. Arvestades laiendmääramatust, milleks on olnud 0,07 mg/l, oli seega lõplikuks mõõtetulemuseks 0,78 mg/l. Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhti, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Juhtudel, kui isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi määr alla eelmärgitud piirmäärade, loetakse isikut küll alkoholijoobes olevaks (vt LS § 69 lg 2 p 2), kuid teda karistatakse väärteokorras LS § 224 lg 2 alusel, mitte kriminaalkorras

§ 424lg 1 või 2 alusel.

Praegusel juhul on tuvastatud, et peale kella 15.26 ehk peale mootorsõiduki juhtimist oli P.Z ’il selline alkoholijoove, mille puhul tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,78 mg/l ehk isik oli 3

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

Subjektiivne koosseis

§ 424

lg-s 1 sätestatud kuriteo koosseis ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on toime pandud siis, kui isik pani antud teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime samuti kavatsetult. Kuriteo toimepanemise sedastamiseks

§ 424

lg 1 mõttes on vajalik tuvastada isiku tahtlus kõikide

§ 424

lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu elementide osas ehk tuvastada isiku tahtlus just sõiduki juhtimise osas joobeseisundis. Kohus leiab, et P.Z pani talle etteheidetava kuriteo ehk alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist või vähemalt möönab seda. P.Z on andnud ütlusi (tl 1 pöördel), mille kohaselt jõi ta reede ööl vastu laupäeva ehk 24.11.

1. a vastu 25.11.
2. a 2 tunni jooksul ära 400 ml viina. Kella 5 ajal lahkus ja läks koju jalgsi. Kodus magas kuni kella 13-ni, siis ärkas üles ja tundis ennast adekvaatse ja kainena. Seepärast otsustas ta istuda autorooli ja sõita Lasnamäele. Sõita sai maksimaalselt 30 minutit. Kinni peeti P.Z 25.11.
3. a kell 15.02 (tl 4 pöördel). Seega eeldades, et koheselt peale alkoholi tarbimise lõppu asus P.Z koduteele, siis lõpetas ta alkoholi tarbimise hiljemalt kell 5 hommikul. Kuivõrd P.Z juhtis enda sõnul autot 30 minutit enne, kui ta politsei poolt kinni peeti, siis asus ta sõidukit juhtima kella 14:30 paiku. Seega kõigest 9,5 tundi (14,5-5) peale 400 ml viina ärajoomist asus P.Z autorooli. Arvestades ärajoodud alkoholi kangust ja kogust ning asjaolu, et alkoholi tarvitati kokku 2 tunni jooksul ja napilt 9,5 tundi peale seda asus isik sõiduauto rooli, siis oleks pidanud P.Z rooli istumise hetkel vähemalt möönma, et tal on vähemasti keskmine alkoholijoove, mistõttu mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Võrdluseks toob kohus esile kõigile kättesaadava Tervise Arengu Instituudi loodud alkoinfo.ee 4

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud.

2. Õigusvastasus ja süü P.Z’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. P.Z oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning P.Z on sündinud 1980. aastal (tl 3, 9, 23). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on P.Z ’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et P.Z on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 424lg 1 mõttes ehk mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

3. Karistus Põhikaristus

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuigi P.Z ’i

1. aasta sissetulekute kohta Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad (tl 23, 27), siis kohtus on isik selgitanud, et ta töötab Hispaanias, kus ta teenib 1800 eurot kuus (tl 32). Seega on P.Z ’il olemas sissetulek, mistõttu on võimalik tema suhtes rahalist karistust kohaldada. Samuti ei takista praegusel juhul kohtu hinnangul rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamist ka isiku süü suurus ega eripreventsioon. Samuti on antud väärteokaristusena määratud rahatrahv tasutud
2. aastal (tl 9), mis kinnitab veelgi, et P.Z on võimeline praegusel juhul rahalist kohustust karistuse näol kandma. Nendel põhjustel leiab kohus, et P.Z’i puhul on võimalik kohaldada kergemat karistusliiki ehk rahalist karistust. Kuivõrd

§ 424

lg-s 1 ei ole sätestatud rahalise karistuse maksimaalset ega minimaalset määra, siis tulenevad rahalise karistuse piirmäärad karistusseadustiku üldosast.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära ehk sanktsiooni keskmine oleks 265 päevamäära. P.Z’i süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et sõiduki juhtimise ajal oli P.Z’i joove vähemalt 0,78 mg/l. Kuivõrd kriminaalvastutuslik piirmäär on 0,75 mg/l, siis on isiku süü alkoholijoobe määra arvestades väike. Ühtlasi võtab kohus arvesse, et P.Z pani talle etteheidetava kuriteo toime kaudse tahtlusega, mis on kõige kergem selle kuriteo 5

§ 57

lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise osas kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 1 pöördel) ning ka kohtus (tl 32 pöördel). Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes P.Z ’i teos ei esine.

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid ja ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et P.Z’i süü on väike, kuid siiski mitte minimaalne, mistõttu peaks temale mõistma karistuse, mis jääb keskmise ja alammäära vahele. Karistuse määra kujundamisel tuleb arvestada ka seda, et kohus mõistab isikule kergemaliigilise karistuse. Võttes arvesse P.Z ’i süü suurust, mõistab kohus

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest P.Z’ile karistuseks rahalise karistuse 180 (ühesaja kaheksakümne) päevamäära ulatuses. Kuivõrd P.Z’i sissetulekute kohta 2016. aastal Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad (tl 27, 23), siis peab talle mõistma rahalise karistuse miinimumpäevamäärades.

§ 44lg 2 neljanda lause kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Kohus leiab, et kuivõrd miinimumpäevamäär ei vasta isiku tegelikule sissetulekule, vaid on väiksem, siis arvestab kohus nimetatud asjaolu lisakaristuse kohaldamisel. Kohus leiab, et eri- ja üldpreventsiooni tõttu puudub vajadus põhikaristuse suurendamiseks või vähendamiseks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat rahalist karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks seega 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära.

§ 68

lg 1 alusel arvab kohus P.Z ’i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja kahtlustatavana kinnipidamisest (tl 4 pöördel) kuni kohtuotsuse tegemiseni ehk 25.11.2017. a – 27.11.2017. a, s.o kokku 3 (kolm) päeva. Arvestades, et

§ 68

lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära, tuleb P.Z ’ile mõistetud rahalisest karistusest arvata maha kokku 9 (üheksa) päevamäära. Seega kuulub P.Z’il ärakandmisele rahaline karistus 111 (ükssada üksteist) miinimumpäevamäära, arvestades miinimumpäevamäärana 10 (kümme) eurot, s.o kokku 1110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot. Kuigi Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed P.Z’i tulude kohta (tl 23, 27), on P.Z kohtuistungil kohtule avaldanud, et ta töötab Hispaanias ning teenib 1800 eurot kuus ning tema ainus igakuine kohustus on korteriüüri tasumine (tl 31, 32). Arvestades lisaks ka seda, et P.Z’il on üks alaealine ülalpeetav laps (tl 1) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb alati ka menetluskulude tasumise kohustus, leiab kohus, et rahalise karistuse tasumiseks võib anda P.Z’ile

§ 66lg 1 alusel pikema aja, kui on seadusest üldreeglina tulenev üks kuu (Kr

MS § 417 lg 2).

§ 66lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahalise karistuse tähtaeg olla kuni 1 aasta.

Kohus määrab, et P.Z võib tasuda temale mõistetud 1110 euro suuruse rahalise karistuse võrdsetes osades 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 111 (ükssada üksteist) eurot. Samas selgitab kohus siinkohal, et rahalist karistust võib võimaluse ja soovi korral alati tasuda ka ühekordse maksena või igakuiselt suuremates osamaksetes kui kohtu määratud 111 eurot ning seega kokkuvõttes kiiremini, kui kohtu määratud 10 kuu jooksul. Sealjuures näeb 6

§ 424

lg 1 eest mõistetud rahaline karistus arhiivandmetesse siis, kui kogu rahalise karistuse täitmisest on möödas 3 aastat. Ehk mida kiiremini tasuda rahaline karistus, seda kiiremini kantakse see ka arhiivandmetesse. Lisakaristus

§ 50

lg 1 p 1 näeb ette, et kui

-is või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni 3 aastaks.

§ 424

lg 3 kohaselt võib mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest

§ 424

lg 1 mõttes kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates 3 kuust. Seega võib käesoleval juhul

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kohus kohaldada isiku suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani. LS § 224 alusel karistatakse väärteokorras isikut siis, kui ta on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, milles tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus kuni 0,74 mg/l. Kuivõrd ainuüksi väärteo korral, kus alkoholijoobe määr on madalam võrreldes kuriteoga, võib juhtimisõiguse ära võtta vähemalt 3 kuuks, siis seetõttu on kohtupraktikas omaks võetud seisukoht, et kriminaalse joobe puhul tuleb alati isikult ära võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse vähemalt 3 kuuks ja seda ka juhul, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Alla 3 kuu lisakaristust kohaldatakse kriminaalse joobes juhtimise puhul väga erandlikel asjaoludel. P.Z’i puhul kohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid alla 3 kuu pikkuse lisakaristuse mõistmise, ei esine. Juhtimisõiguse äravõtmine ei täida mitte ainult isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, vaid aitab tagada ka üldpreventiivset eesmärki ehk on hoiatav kõigile teistele liiklejatele. Eripreventsioonile tuginevalt leiab kohus, et P.Z ’i puhul tuleb praegusel juhul lisakaristust kohaldada esmalt seetõttu, et tal on üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus (tl 9). Samuti kinnitab lisakaristuse kohaldamise vajadust asjaolu, et kuigi mõistetud päevamäärade kogus vastab isiku süü suurusele, siis tasumisele kuuluva päevamäära suurus mitte. Nimelt, kuivõrd Eesti Maksu- ja Tolliametil puuduvad P.Z ’i tegeliku sissetuleku (Hispaanias töötades teenib isik 1800 eurot kuus – tl 32) kohta andmed (tl 23, 27), siis tuli tema puhul rakendada miinimumpäevamäära, mis on aga oluliselt väiksem tema tegelikust majanduslikust olukorrast. Kohus leiab, et asjaolu, et isik ei deklareeri sissetulekut Eestis, ei tohiks anda talle eelist teiste samalaadse rikkumise toime pannud isikute ees. Põhi- ja lisakaristus koostoimes peavad aga vastama isiku süüle ning eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ning avaldama koos isikule piisavat mõju hoidumaks ära uute süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul tasakaalustab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine isikule sissetulekule mittevastava rahalise karistuse mõistmist. Siiski on kohtu hinnangul praegusel juhul karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav lisakaristuse kohaldamine minimaalses määras. Eeltoodud põhjustel võtab kohus

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424

lg 3 alusel P.Z’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 (kolmeks) kuuks.

1. Tõkend Kuivõrd kohus mõistis P.Z ’ile karistuseks rahalise karistuse (mitte reaalse vanglakaristuse), siis tuleb isik koheselt kohtusaalist kinnipidamiselt vabastada.
2. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. 7

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.

1. a määrusega nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati alates 01.01.
2. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seega tuleks KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel P.Z ’il tasuda ka sundraha summas 705 eurot. Samas arutas kohus P.Z ’i kriminaalasja (lühimenetluses) kiirmenetluse korras. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt võib kohus kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendada KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus leiab, et on põhjendatud vähendada P.Z ’ile määratud sundraha suurust maksimaalses määras ehk poole võrra, seega tuleb P.Z ’il tasuda sundraha summas 352,50 eurot. Ehk kokku peab P.Z hüvitama menetluskulud summas 424,50 eurot. Kuigi Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed P.Z’i tulude kohta (tl 23, 27), on P.Z kohtuistungil kohtule avaldanud, et ta töötab Hispaanias ning teenib 1800 eurot kuus ning tema ainus igakuine kohustus on korteriüüri tasumine (tl 31, 32). Arvestades sealjuures ka seda, et P.Z ’il on üks alaealine ülalpeetav laps (tl 1) ning kohus mõistis isikule karistuseks rahalise karistuse 1110 euro suuruses summas (mille puhul kohus andis isikule võimaluse see ositi tasuda igakuiselt 111 euro suuruses summas), leiab kohus, et ka menetluskulude tasumiseks võib P.Z’ile anda pikema aja, kui seadusest üldreeglina tulenev üks kuu (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). Kohus annab P.Z’ile võimaluse KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 42,45 eurot. Siinkohal märgib kohus lisaks, et P.Z ’il on küll kohustus maksta 10 kuu jooksul igakuiselt menetluskuludena vähemalt 42,45 eurot, kuid menetluskulud võib võimaluse ja soovi korral alati tasuda ka ühekordse maksena või igakuiselt suuremates osamaksetes kui kohtu määratud 42,45 eurot ning seega kokkuvõttes kiiremini, kui kohtu määratud 10 kuu jooksul. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8