Obsah (4)

§ 387§432§425§ 428

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2023, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2572 Kohtunik Triin Harak Kohtuasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhool

§ 387; § 428 RESOLUTSIOON 1.

Jätta rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldaja taotlus G.N-ile määratud karistuse täitmisele pööramiseks.

1. KarS § 69 lg 6 alusel pikendada G.N-ile Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.10.2022 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-22-2572 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 26.06.
2. Hoiatada süüdimõistetut, et Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.10.2022 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-22-2572 mõistetud ning ÜKTga asendatud aresti ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu sooritab ÜKT t unnid täpselt ja nõuetekohaselt. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
3. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.10.2022 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-222572 rahuldati PPA Lõuna Prefektuuri taotlus ja KarS § 69 lg 6 alusel asendada G.N-ile Politsei- ja Piirivalveameti 18.11.2019 otsusega väärteoasjas 2610,19,007103 määratud ja tasumata rahatrahv 400 euro, s.o. 100 trahviühikut 10 päeva aresti ning see omakorda üldkasulikku tööga 10 tundi. Üldkasulik töö tuli ära teha 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 26.10.
5. Kriminaalhooldusametnik esitas 27.10.2022 kohtule erakorralise ettekande, kuna G.N ei sooritanud tähtajaks ühtegi üldkasuliku töö tundi. Tartu Maakohtu 01.02.2023 määrusega nr 4-22-2572 jäeti ettekanne rahuldamata ning pikendati G.N üldkasuliku töö sooritamise tähtaega kuni 26.03.
6. Kohtumäärus jõustus 17.02.
8. 05.04.2023 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, millega taotleb G.N-ile kohtumäärusega määratud üldkasuliku töö sooritamata osas täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei ole G.N talle määratud 10 -st üldkasuliku töö tunnist teinud 5 tundi tähtajaks. Peale 01.02.2023 kohtulahendi jõustumist toimus hooldusalusega esmane registreerimine 28.02.
9. Kokkuleppel juhendajaga valiti üldkasuliku töö sooritamiseks asutus SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon ning koostati ajakava sooritamaks 10 tundi perioodil 06.03-07.03.
10. Arvestuslehe kohaselt sooritas G.N määratud 10-st tunnist 5h üldkasulikku tööd. G.N helistas ametnikule 06.03.2023 ning andis teada, et pidi minema lähedase matustele 07.03.2023 ning seetõttu üldkasulikku tööd sooritama ei saanud minna. Lubas juhendajale teada anda ja tunnid järele teha. 13.03.2023 andis tööandja ametnikule telefoni teel teada, et G.N sai sooritatud vaid 06.03 üldkasuliku töö päeva. Sooritamata jäi 07.03 päev, mil käis sõbra matustel. Hooldusalune ei olnud juhendajaga ühendust võtnud päeva järele tegemiseks. Ametnik helistas G.N-ile 13.03.
11. Isik väitis, et oli peale 08.03 haigestunud ega olnud seetõttu ühendust võtnud. Ametnik palus G.N võtta tõend perearstilt ning peale tervenemist ametnikuga ühendust võtta. Ametnik helistas G.N-ile 20.03.2023, kuna hooldusalune polnud ametnikuga ühendust võtnud ning tema töö tegemise tähtaeg oli juba 26.03.
12. Isik oli võtnud arstiga ühendust, kuid tõendit ei saanud põhjusel, et tal oli lihtne palavik. Lepiti kokku uus aeg registreerimiseks 22.03.2023 kell 14.
13. Sellele kohtumisele G.N kohale ei ilmunud ega teavitanud ka mitte tulemise põhjustest. Samuti ei vastanud isik ametniku telefonikõnele. G.N helistas ametnikule 23.03.2023 ja avaldas soovi tulla ametniku vastuvõtule. Kuna põhiametniku järgmine tööpäev oli 27.03.2023, siis enne seda polnud võimalik talle aega panna. Lepiti kokku, et G.N tuleb vastuvõtule 27.03.2023 kell 14.
14. Registreerimine toimus 27.03.
15. G.N jäi 30 minutit hiljaks. Isikult võeti seletus 07.03.2023 tegemata jäänud üldkasuliku töö tundide osas. Hooldusalune põhjendas, et ei saanud tunde teha, kuna käis sõbra matustel ning järele ei saanud tunde teha, kuna jäi haigeks. Arstitõendit G.N esitanud ei ole. Haige oli enda sõnul 08.03 -20.03.
16. Ametnikuga ühendust ei võtnud, kuna ei leidnud ametniku numbrit. Seejärel võeti seletus 22.03.2023 registreerimisele mitte ilmumise kohta. Hooldusalune põhjendas kirjalikus seletuses, et ei saanud registreerimisele tulla, kuna tal ei olnud rahalisi vahendeid, et tulla rongiga Valgast Tartusse ega olnud ka autotransporti.
17. Kohus määras kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi, et anda G.N-ile võimalus selgitada üldkasuliku töö tegemata jätmise asjaolusid. G.N avaldas kohtule, et üldkasulik töö jäi osaliselt tegemata, kuna olid matused ja siis jäi ta haigeks. Tal oli palavik ja seejärel raske õietolmuallergia. 5 tundi on lühem aeg kui 5 päeva ja palub võimalust üldkasulikku tööd siiski sooritada.
18. Kriminaalhooldaja avaldas, et jääb esitatud erakorralise ettekande juurde ja palub pöörata karistus täitmisele. Puudub veendumus, et isik oleks suuteline sooritama üldkasuliku töö tunnid. Täitmiskohtuniku seisukoht 6.

§432

lg 1 tulenevalt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui antud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Viidatud lõige 3 sätestab, et

§425

-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. 7.

§ 428

lg 1 kohaselt teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

1. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
2. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek tuleb hetkel veel rahuldamata jätta. Isik on olnud siiski teatavas suhtluses kriminaalhooldusametnikuga ning selgitanud ka osaliselt mitteilmumiste põhjuseid. Arvestades asjaoluga, et G.N on avaldanud valmisolekut ÜKT tunnid siiski sooritada, on kohtu hinnangul põhjendatud anda isikule võimalus sooritada ÜKT tunnid pikendatud tähtaja jooksul. Samuti on isik siiski pikendatud tähtaja jooksul pooled esialgselt määratud ÜKT tundides t sooritanud. Ka asjaolu, et isik ilmus määratud kohtuistungile, kinnitab, et ta on suuteline määratud aegadest siiski teatud ulatuses kinni pidama. Kohus peab mõistlikuks pikendada isiku ÜKT tundide sooritamise tähtaega kuni 26.06.
3. Seega on isikule mõistetud ÜKT sooritamise kogutähtajaks 8 kuud, mis ei ületa KarS § 69 lg 3 sätestatud 1 aasta pikkust ülemmäära. Kohtunik Triin Harak