← Eesti

2-18-4977/87

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2024, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-4

§ 173tulenevaid kohustusi ega tasunud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.

Võlgadest vabastamine ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus see tähendab, et võlgnik ei peaks vabanema oma kohustustest automaatselt menetluse tähtaja möödumisel. MTA ei soovi täiendavalt ära kuulatud saada ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
  2. aasta
  3. juunini.
  4. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 4.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

6. Kohus on Uxxxx Kxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

7.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Uxxxx Kxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 3 Võlgnik viibis pankrotimenetluse ajal ja kohustustest vabastamise menetluse alguses vanglas ja töötas lühiajaliselt 16.07-09.09.2019 ettevõttes Hxxxxxx Textiles Company OÜ müüja-transporttöölisena. Vanglast vabanes 31.01.2020 ning oli töötu. Terviseprobleemide tõttu ei olnud võimalik tööle asuda. Töötas lühiajaliselt 15.10.2021 – 12.11.2021 Txxxxxxxx OÜ puhastusteenindajana, leping lõpetati terviseprobleemide tõttu. Võlgnik seejärel pikalt töötu, töötas 2023. a septembris ettevõttes xxxxx OÜ ning 06.02.2024 - 11.03.2024 Osaühing AxxxxxPuit, kuid siis taas haiguslehel ja töösuhe lõpetatud tervislikel põhjustel. Võlgnikule on määratud osaline töövõime kuni 11.12.2028. Võlgniku sissetulekuks on olnud vähesel määral töötasu, töövõimetushüvitis ja töövõimetoetus. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173

lg 1 sätestatud kohustust kuna on püüdnud leida enda terviseseisundile sobivat töökohta. 8.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid pärast kohtu poolseid meeldetuletusi. Aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik enamasti vastanud ja edastanud ka tõendid terviseprobleemide kohta. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

8.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud vähesel määral töötasu, töövõimetushüvitis ja töövõimetoetus. Võlgnik on töötamisel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel vabatahtlikke väljamakseid summas 187,07 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

8.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Maksu-ja Tolliamet on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega tasunud võlausaldajate 4 nõudeid arvestavas ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

§ 175

lg 1 ei sea seaduses sätestatud tähtaja kestnud menetluses kohustustest vabastamist sõltuvusse sellest, kas kohustusi (nõudeid tasutud) on täidetud olulises või ebaolulises ulatuses. Võlgnik on täitnud temale

§st 173 tulenevad kohustused, arvestades tema osalist töövõimet ja menetluse kestel esinenud terviseprobleeme. 10.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nii nagu terviseprobleemid on seda võimaldanud. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Uxxxx Kxxxx tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Uxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Uxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Uxxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Exx Kxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Uxxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.