← Eesti

2-20-19179/81

Obsah (5)§ 172§ 171§ 701§ 466§ 605

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-19179 Määruse kuupäev Tartu, 23. oktoober 2024. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens Kohtuasi Mareli

) § 172 lg 6 võimaldab jätta menetluskulud avaldaja kanda eelkõige nt juhul, kui erikontrolli määramise taotlemisel oli avaldaja pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust erikontrolli määrata. Viidatud sätte alusel jäävad üldjuhul kõik menetluskulud (sh erikontrolli läbiviija tasu) puudutatud isiku kanda.

  1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustas nii erikontrolli korraldamise kui ka menetluskulude jaotuse ning palus jätta uue määrusega avalduse tervikuna rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  3. veebruari
  4. a määrusega maakohtu määruse erikontrolli läbiviijale esitatavate küsimuste osas, jättes nende hulgast välja RockInvest OÜ-ga ja Stamp OÜ-ga tehtud tehingutega seotud küsimused, ning menetluskulude jaotuse osas, jättes maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ka ringkonnakohtu menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt peab

§ 172

lg 6 järgi erikontrolli määramisega seotud menetluskulud üldjuhul kandma juriidiline isik. Praeguse asja lahendus tingib üldreeglist erineva menetluskulude jaotuse. Avaldaja esitas avalduse üheteistkümnes küsimuste plokis erinevate tehingute ja toimingute kohta erikontrolli tegemiseks. Sellest pidas maakohus põhjendatuks erikontrolli määramist üksnes kolmes küsimuste plokis. Ringkonnakohus pidas erikontrolli määramist põhjendamatuks veel ühes 2

(6)2-20-19179 küsimuste plokis. Samas ei saa menetluskulude jaotamisel lähtuda üksnes taotletud osa ja rahuldatud osa matemaatilisest suhtest, vaid arvestada tuleb avaldaja sisulist eesmärki. Avaldaja peamine eesmärk oli välja selgitada Dartwell Limitedi ja ALK Group OÜ-ga tehtud tehingute tingimused ja mõju puudutatud isikule. Selles osas on avaldus olnud põhjendatud. Arvestades avalduse peamist eesmärki erikontrolli määramiseks ja selle põhjendatust ning võttes arvesse ka põhjendamatut avalduse osa, tuleb maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Seejuures tuleb arvestada, et avaldaja pöördumine kohtu poole erikontrolli määramiseks on põhjendatud, kuna puudutatud isik ei rahuldanud avaldaja teabenõuet ega erikontrolli taotlust. Seetõttu ei olnud avaldajal kui vähemusosanikul ülevaadet puudutatud isiku tehingutest.

§ 171lg 1 kohaselt jäävad menetlusosaliste endi kanda ka määruskaebemenetluse kulud.

  1. Avaldaja esitas ringkonnakohtule taotluse teha täiendav määrus erikontrolli läbiviija tasu jaotamise kohta.
  2. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et erikontrolli läbiviija tasu jaotus on lahendatud menetluskulude jaotamisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud, sh erikontrolli läbiviija tasu puudutatud isiku kanda, või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus ei ole selge, kuna sellest ei nähtu erikontrolli läbiviija tasu, mille avaldaja tasus kohtu deposiiti. Lisaks kohaldas ringkonnakohus valesti

§ 172lg-t 6.

Üldreegli järgi tulnuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuid praegu on nii avaldaja enda menetluskulud kui ka tema kohtu deposiiti tasutud erikontrolli läbiviija tasu jäänud avaldaja kanda vaatamata sellele, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult. Avaldaja ei olnud pahauskne ja asjas ei ole erandlikke asjaolusid, mis annaks alust kalduda üldreeglist kõrvale. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu menetluskulude jaotuse, avaldaja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja puudutatud isikult väljamõistmise ning tegi uue määruse, millega jättis maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ka ringkonnakohtu menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse. 10. Kassatsiooniastmes ei vaidlustatud puudutatud isikule erikontrolli korraldamist, erikontrolli läbiviija määramist, tema tasustamise korda, talle esitatud küsimusi, aruande koostamist ja esitamist ega määruse täitmise korra kindlaksmääramist (s.o ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 laused 1–5 ja 7–8 ning p-d 2–3.8). Selles osas on maa- ja ringkonnakohtu määrused jõustunud (

§ 466lg 3, § 463 lg 2, § 456 lg 4, § 651 lg 1, § 659, § 688 lg 1 ja § 695).

11. Määruskaebuses on vaidlustatud erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise menetlusekulude jaotust (s.o ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 kuues lause ja p 3.9 ning p 4). Maakohus jättis need menetluskulud puudutatud isiku kanda ning määras kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need puudutatud isikult välja. Ringkonnakohus leidis maakohtu määrust selles osas tühistades, et need menetluskulud on õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus tugines menetluskulusid menetlusosaliste endi 3

(6)2-20-19179 kanda jättes eelkõige asjaolule, et ringkonnakohus pidas avaldaja taotletud üheteistkümnest küsimuste plokist põhjendatuks üksnes kahte (s.o puudutatud isiku Dartwell Limitedi ja ALK Group OÜ-ga tehtud tehingute tingimused ja mõju puudutatud isikule), leides seejuures, et need kaks küsimuste plokki olid avaldaja peamine eesmärk. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus eksis

§ 172lg 6 kohaldamisel.

12. Hagita menetluses kannab

§ 172

lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotust erikontrolli määramise menetluses reguleerib erisättena

§ 172

lg 6, mille esimese lause kohaselt kannab erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud üldjuhul juriidiline isik, kuid teise lause kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 13.

§ 172

lg 6 kohaselt tuleb eristada erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulude jaotust ning erikontrolli läbiviija määramisega seotud menetluse kulude jaotust. Nende kulude jaotus võib sõltuvalt asjaoludest olla erinev. Ringkonnakohus ei ole neid kulusid nõuetekohaselt eristanud, mis võib olla viinud menetluskulude ebaõige jaotuseni. 13.1. Erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulude jaotuse, ning üldjuhul ka nende kindlaksmääramise ja väljamõistmise märgib kohus kooskõlas

§-des 173 ja 174 sätestatuga erikontrolli korraldamise otsustamise ja erikontrolli läbiviija määramise määruses. Kuna erikontrolli läbiviija määramine on ühingu vähemusosanike oluline kaitseabinõu ning kohus määrab erikontrolli läbiviija juriidilise isiku kui terviku ja ühtlasi selle kõigi liikmete ühistes huvides, tuleb

§ 172

lg 6 esimese lause kohaselt üldjuhul jätta erikontrolli läbiviija määramise menetluskulu juriidilise isiku kanda, samuti määrata üldjuhul kindlaks selle menetluskulu rahaline suurus ja mõista see kulu juriidiliselt isikult avaldaja kasuks välja. Kolleegium on ka varasemas praktikas leidnud, et erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulu jääb üldjuhul juriidilise isiku kanda (vt ka RKTKm 22.03.2011, 3-2-1-9-11 p 12). Erikontrolli läbiviija määramise menetluskulu võib kohus

§ 172

lg 6 teise lause kohaselt jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegium on varem selgitanud, et selle sätte kohaselt on võimalik jätta need menetluskulud avaldaja enda kanda eelkõige nt juhul, kui erikontrolli määramise taotlemisel oli avaldaja pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust erikontrolli määrata (RKTKm 09.12.2015, 3-2-1-158-15, p 20). Kolleegium leiab, et lisaks võib kohus erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulu jaotamisel kalduda kõrvale

§ 172

lg 6 esimeses lauses sätestatud üldreeglist ka juhul, kui avaldaja erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise avaldus on ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegium selgitab, et erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulu jaotusel

§ 172

lg 6 esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvalekaldumise alus ei ole ainuüksi asjaolu, et avaldaja erikontrolli läbiviija määramise avaldus rahuldatakse osaliselt, sh kui erikontrolli läbiviijat määrates jätab kohus osa avalduses esitatud küsimustest erikontrolli läbiviijale esitamata või mõne taotletud asjaolu kohta erikontrolli määramata, ega ka see, et erikontrolli korraldamise avaldus jäetakse täielikult rahuldamata. Üldreeglist teistsugune erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulude jaotus on õigustatud eelkõige juhul, kui puudutatud isik tõendab avaldaja pahausksuse erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise taotlemisel või avalduse ilmselge põhjendamatuse. Kui avaldaja soovib kohtule esitatud erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise avalduses kontrollida osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud erinevaid asjaolusid, millest igaüks eraldi võib olla erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise avalduse ese (nt 4

(6)2-20-19179 konkreetse isikuga tehtud tehingud), tuleb kohtul üldjuhul erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulude jaotamisel arvestada seda, kui suure osa kõigist avaldaja taotletud erikontrolli esemeks olevatest asjaoludest moodustavad asjaolud, mille kohta kohus tuvastab erikontrolli taotlemisel avaldaja pahausksuse või avalduse ilmselge põhjendamatuse. Eeltoodule sarnaselt sätestab

§ 172

lg 1 kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (vt nt RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21 ja RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901/280, p 17). Nii

§ 172

lg 1 teise lause kui ka lg 6 teise lause kohaldamist peab kohus igal konkreetsel juhul põhjendama. Seejuures peab erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulu üldreeglist erinevat jaotamist õigustavad asjaolud esitama ja tõendama puudutatud isik. 13.2. Kolleegium selgitab, et lisaks erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulude jaotusele on

§ 172

lg 6 esimeses lauses reguleeritud ka erikontrolli läbiviija määramisega seotud menetluse kulude kandmine. Sellised kulud on eelkõige erikontrolli läbiviija kulud ja tasu (vt ka RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-55-16, p 20). Kui kohus otsustab korraldada erikontrolli ja määrab erikontrolli läbiviija, jätab kohus need kulud juriidilise isiku kanda. ÄS § 191 lg 3 kohaselt määrab kohus enda määratud erikontrolli läbiviija tasustamise korra ja tasu suuruse. Erikontrolli läbiviija määramise menetluses peaks kohus nõudma erikontrolli läbiviijalt eelnevat kalkulatsiooni töö ajalise mahu ja hinna kohta koos tööde loetelu ja sellele kuluva ajaga, seega siduvat hinnapakkumist (RKTKm 22.03.2011, 3-2-1-9-11, p 9). Menetlusosalistele peab olema ettenähtav erikontrolli läbiviijale makstava summa maksimaalne võimalik suurus. Erikontrolli läbiviija määramist ja tema tasustamist reguleeritakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku 59. peatükis. Kohtu määratud erikontrolli läbiviijal tekib lepinguline suhe juriidilise isikuga, kelle suhtes erikontroll korraldatakse (vt ka RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-55-16, p 16). Erikontrolli läbiviijal tekib sellest õigussuhtest juriidilise isiku vastu tehtava töö eest tasu saamise ja kulutuste hüvitamise nõue. Kui esineb kahtlus, et juriidilisel isikul ei ole piisavalt vara erikontrolli läbiviija kulude ja tasu hüvitamiseks, võib kohus erikontrolli läbiviija määramise menetluses nõuda

§ 605

lg 2 esimese lause alusel juriidiliselt isikult, kelle huvides isik ametisse määratakse, kohtu pangakontole erikontrolli läbiviija kulude ja tasu katteks vajalikku ettemakset. Kui juriidiline isik ei tasu ettemakset tähtajaks, võib kohus nõuda selle ettemakse tasumist avaldajalt, määrates selleks tähtaja. Kui ka avaldaja ei tasu ettemakset kohtu määratud tähtajaks kohtu määratud kontole, jätab kohus erikontrolli läbiviija määramise avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse (

§ 605lg 2 teine lause).

Kui erikontrolli läbiviija on koostanud erikontrolli aruande ja esitanud selle osanike koosolekule, muutub üldjuhul sissenõutavaks erikontrolli läbiviija nõue juriidilise isiku vastu kohtu määratud korras ja ulatuses kulude ja tasu hüvitamiseks. Tasu nõue tehtud töö eest muutub sissenõutavaks töö valmimisest (võlaõigusseaduse § 637 lg 3). Erikontrolli aruande puhul on tasunõude sissenõutavaks muutumise täiendavaks eelduseks erikontrolli aruande esitamine osanike koosolekule (ÄS § 191 lg 5). Kui juriidiline isik ja kohtu määratud erikontrolli läbiviija ei jõua kokkuleppele viimasele makstava tasu ja hüvitatavate kulude lõplikus suuruses (eelkõige juhul, kui kohus ei määranud erikontrolli läbiviija määramise menetluses erikontrolli läbiviija tasu kindla summana), määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused erikontrolli läbiviija avalduse alusel määrusega (

§ 605lg 1 teine lause). 5

(6)2-20-19179 Erikontrolli läbiviija avalduse alusel algatatud tasu saamise ja kulutuste hüvitamise menetluses on puudutatud isikud (menetlusosalised) nii juriidiline isik kui ka isik, kes esitas erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise avalduse. Menetlusosalistel on selles menetluses võimalik esitada ka seisukohti erikontrolli läbiviija koostatud aruande nõuetekohasuse ja tema tasu ja kulutuste hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Kui avaldus rahuldatakse osaliselt või täielikult ning erikontrolli läbiviija kulutuste ja tasu ulatuses on tehtud ettemakse kohtu määratud pangakontole, tuleb üldjuhul näha määruses ette ka erikontrolli läbiviija kasuks kulutuste ja tasu väljamaksmine ettemakse arvel. Kui kohtu deposiiti on ettemakse teinud erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise avalduse esitanud isik, peab kohus andma talle võimaluse esitada taotlus ettemakse väljamõistmiseks juriidiliselt isikult ulatuses, milles selle ettemakse arvel tehakse kohtumääruse kohaselt väljamakse erikontrolli läbiviijale. Kui juriidiline isik tasub kohtuväliselt erikontrolli läbiviijale kokkulepitud summas tasu ja hüvitab erikontrolli läbiviija kulud, on erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise avalduse esitanud isikul õigus taotleda kohtult tema tasutud ettemakse tagastamist, esitades kohtule erikontrolli läbiviija kinnituse tasu ja kulude nõude täitmise kohta. 14. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus jaotama menetluskulud kooskõlas

§ 172lg-s 6 sätestatuga.

Selles sättes ettenähtud üldreeglist erinevaks menetluskulude jaotuseks peab ringkonnakohus andma puudutatud isikule võimaluse tõendada

§ 172lg 6 teise lause kohaldamist õigustavad asjaolud. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.