Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-901 Määruse kuupäev 1. aprill 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. detsembril 2023 Tartu Vanglale taotluse, milles nõudis trimmeri ja plätude väljastamist või mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendab, et vangla ei väljasta kaebajale trimmerit, mis talle vanglasse
3. septembril 2023 saabus, kuigi kaebaja esitas selleks vastava taotluse. Kaebajal on terviseprobleemid, ta peab kandma lisataldu ning tal võimaldati kasutada seetõttu plätusid, mis talle nii intensiivset valu ei tekita, kuid need võeti kaebajalt
4. oktoobril 2023 ära. Kaebaja ei saa teisi plätusid kasutada, kuna need põhjustavad valu. Kaebajal ei ole võimalik kasutada ka lisataldu, et valusid leevendada.
5. Tartu Vangla jättis
6. veebruari
7. a otsusega nr 1-13/24/252-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla tõlgendas, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. 2.
8. Arst on näidustanud kaebajale ninakarvade eemaldamiseks trimmeri kasutamise. Kaebajal on alates
9. oktoobrist 2017 kambris olemas ninakarvatrimmer Philips 1,5W. Vanglasse saabus
10. septembril 2023 vangla meditsiiniosakonna juhataja nimele adresseeritud postisaadetis, mille saatjaks oli märgitud kaebaja. Pakis oli seade Esperanza nose&ear hair trimmer (nina- ja kõrvakarvade trimmer). Kaebaja taotles posti teel saabunud ninakarvatrimmeri kättesaamist, millest vangla keeldus, selgitades kaebajale meditsiinilise näidustuse korral esemete väljastpoolt vanglat saatmise korda. Kehtiv õigus määrab ära, millisel viisil on kinnipeetaval 3-24-901 lubatud esemeid saada ning milliste esemete saatmine kinnipeetavale posti teel on keelatud. Esile võib kerkida juhtumeid, kus tervisest tulenevatel põhjustel on kinnipeetaval vajalik saada väljastpoolt vanglat üks või teine ese, mida muidu posti teel saada ei ole lubatud või mis eeldab paki saatmist. Selleks, et erandkorras saada sellist eset, on vajalik taotleda vanglalt luba erandi tegemiseks. Varasemalt antud luba ei anna kinnipeetavale õigust saada sellisel viisil esemeid kuni karistusaja lõpuni. Kui tekib vajadus ese välja vahetada, siis tuleb esitada uus põhjendatud taotlus. Kaebaja ei esitanud vanglale taotlust uue ninakarvatrimmeri saatmiseks ning vangla ei ole kaebajale sellist luba andnud. Seega puudus kaebajal õigus eset sellisel viisil saada. Ei ole eluliselt usutav, et
11. septembril 2023 vanglasse saabunud trimmeri väljastamata jätmine olukorras, kus kaebajal on kambris juba trimmer, võiks põhjustada kaebajale selliseid hingelisi üleelamisi ja kannatusi, mis oleks käsitletavad väärikuse alandamisena. 2.
12. Kaebajal on kambris alates
13. oktoobrist 2014 sinist värvi Reeboki plätud ning talle väljastati
14. a kambrisse ka Lemigo plätud. Kaebaja kambris toimus
15. oktoobril 2023 läbiotsimine, mille raames avastati kaebaja kambrist kahed tumesinised plätud. Vangla väljastatud Lemigo kirjaga plätusid kambrist ei leitud. Küll aga olid kambris plätud, mis sarnanesid vangla väljastatud plätudele, kuid millele oli kleebitud Reeboki firmamärk. Selliseid jalanõusid kaebajale väljastatud ei ole ning tegemist ei ole ka alates
16. a kaebaja kambris olnud Reeboki plätudega. Kaebajalt võeti vaidlusalused plätud ära, kuna need ei vastanud isiklike asjade nimekirjas olevatele jalanõudele. Samuti oli kaebaja kambris lubatud kogust ületav arv jalanõusid. Kinnipeetaval võib kambris olla viis paari jalanõusid, kuid kaebajal oli seal seitse paari jalanõusid. Kaebajalt ära võetud jalanõud paigutati kinnipeetavate isiklike asjade lattu kaebaja teiste asjade juurde. Üks paar plätusid jäi kaebajale kambrisse ning kaebajal on võimalik soovi korral neid kasutada. Taastusraviarst määras kaebajale
17. aprillil 2019 kannakõrgendused, mis on kaebajale kätte antud. Kahju hüvitamise taotluse menetluse käigus on selgunud, et kummagi kambris olnud plätu külge ei olnud kannakõrgendust kleebitud. Kaebajalt plätude äravõtmine võib küll põhjustada kaebajale ebamugavusi, kuid ei saa tekitada selliseid üleelamisi või kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikust alandava kohtlemisena.
18. Kaebaja esitas
19. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse. Kaebaja pöördub kohtusse seoses Tartu Vangla
20. veebruari
21. a otsusega nr 1-13/24/252-
22. Kaebaja osundab vangla õigusvastasele tegevusele seoses trimmeri ja plätudega ning kahjunõude esitamise soovile. Kaebaja vajab meditsiinilise näidustuse tõttu plätusid ning uut trimmerit. Kaebaja kambris olevad plätud põhjustavad talle valu ja kannatusi ning eelmine trimmer on vana ja ninale traumeeriv. Kaebaja viitab tervisekahjule ja väärikuse alandamisele. Ühtlasi kirjeldab kaebaja erinevaid vangla õigusvastaseid tegevusi ning kaebajaga seonduvaid kohtuasju. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, tunnistajate ülekuulamist ning fotode ja videosalvestiste vanglalt väljanõudmist. Kaebaja palub talle kõik dokumendid saata paberkandjal.
23. Tartu Vangla esitas
24. märtsil 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna ei ole nõus Tartu Vangla

1. veebruari
2. a otsusega nr 1-13/24/252-2, milles vangla hindas trimmeri väljastamata jätmise ja plätude äravõtmise õiguspärasust ning eelkirjeldatud vangla tegevusega kaebajale põhjustatud võimalikku kahju. Kaebaja selgitab kaebuses trimmeri ja plätudega seonduvaid asjaolusid ning osundab mittevaralise kahju tekkimisele. Seega mõistab kohus kohtueelse menetluse materjale ja kaebaja kohtule esitatud avaldusi koostoimes tõlgendades, et 2 3-24-901 kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses trimmeri väljastamata jätmise ja plätude äravõtmisega. Kaebaja leiab, et talle tekitati kahju nii tervise kahjustamise kui ka väärikuse alandamisega. Kuigi kaebaja kirjeldab kohtule esitatud avaldustes ka teisi erinevaid vangla õigusvastaseid tegevusi, varasemaid kohtuasju jne, siis mõistab kohus, et kaebaja on kohtule vastava teabe esitanud vangla üleüldise käitumismustri ilmestamiseks. 6.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.

1. Vangla ei väljastanud kaebajale
2. septembril 2023 vanglasse saabunud ninakarvatrimmerit ning võttis kaebajalt
3. oktoobril 2023 ära kaebaja kambris olevad plätud. Vangla tegevust ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebajal ei ole võimalik kasutada vaidlusalust trimmerit ja plätusid, siis on tal võimalik kasutada ninatrimmerit ja plätusid, mis tal vangla kinnitusel kambris juba olemas on. Asjaolu, et kaebaja kambris oleva trimmeri ja plätude kasutusmugavus võib olla võrreldes kaebaja eelistatud esemetega mõnevõrra väiksem, ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi kaasa tuua.
4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
7. Tartu Vanglasse saabus
8. septembril 2023 meditsiiniosakonna juhataja nimele postisaadetis, mille saatjaks oli märgitud kaebaja. Pakis oli nina- ja kõrvakarvade trimmer. Kaebaja taotles trimmeri väljastamist, kuna see on kaebaja hinnangul talle meditsiinilistel põhjustel näidustatud. Vangistusseaduse (VangS) § 281 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetaval lubatud saada pakke. Esemed, mida kinnipeetaval on lubatud saada, on sätestatud justiitsministri
9. novembri
10. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 741 lg-s
11. Sealhulgas on kinnipeetaval lubatud saada meditsiinitarvikuid vangla tervishoiutöötaja ettekirjutusel, kui need on vältimatult vajalikud ja vangla ise neid ei väljasta (VSkE § 741 lg 1 p 3). Vanglateenistus võib lubada täiendavalt ka esemeid, mis ei ole pakis lubatud esemete loetelus, kuid mida on otstarbekas kinnipeetavale väljastada ja mis ei ohusta vangla julgeolekut (VangS § 281 lg 3). Kinnipeetavale paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse (VangS § 281 lg 1). Eelkirjeldatud tingimused pakiga uue ninatrimmeri saamiseks ei olnud täidetud, mistõttu on vangla õiguspäraselt keeldunud kaebajale trimmeri väljastamisest. Kaebajale on varasemalt aastaid tagasi väljastatud luba ninakarvatrimmeri jaoks ning selle loa alusel sai kaebaja endale kambrisse alates
12. oktoobrist 2017 ninakarvatimmeri Philips 1,5W. Varasemalt saadud luba kehtis konkreetse trimmeri osas ning ei tähenda, et kaebajal on võimalik määramata aja jooksul otsustada, kas ja millal endale uus trimmer vanglasse lasta saata. Kui kaebaja soovib, et vangla võimaldaks talle väljastpoolt vanglat saata uue ninatrimmeri, peab ta pöörduma esmalt sellekohase taotlusega vangla poole. Seejärel saab vangla tervisehoiutöötaja vastava vajaduse kindlaks teha ning vangla otsustada, kas kaebajale 3 3-24-901 uue ninatrimmeri pakiga saatmine lubatakse või mitte, arvestades sealjuures ka julgeolekukaalutlusi.
13. Kaebaja kambris toimus
14. oktoobril 2023 läbiotsimine, mille käigus võeti kaebajalt ära ühed kambris olnud plätud ning paigutati kinnipeetavate isiklike asjade lattu kaebaja teiste asjade juurde. Tartu Vangla
15. veebruari
16. a otsuse nr 1-13/24/252-2 kohaselt oleks pidanud kaebaja kambris olema kahed plätud, s.o Reeboki plätud ja Lemigo plätud. Läbiotsimisel avastati kahed plätud, kuid vangla väljastatud Lemigo plätudele oli peale kleebitud Reeboki märk. Kaebajal oli kambris kokku seitse paari erinevaid jalanõusid. Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju, pakiga saadud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju (VSkE § 57 lg 1). Kinnipeetava juurde kambrisse ning lattu hoiule antud asjade üle peab vangla arvestust vangiregistris ning asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale vangiregistris märgitud nimekirja alusel (VSkE § 61 lg-d 2 ja 4). Tartu Vangla direktori
17. veebruari
18. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 8.3.1 kohaselt võib kinnipeetav kambris hoida kokku viis paari jalanõusid. Kaebajalt äravõetud plätud ei vastanud kaebaja isiklike asjade nimekirjas kirjeldatud jalanõudele, kuna nende firmamärki oli modifitseeritud (tegemist oleks pidanud olema Lemigo plätudega, kuid plätudele oli kleebitud Reeboki märk). Selliste esemete äravõtmine on õigustatud, kuivõrd vanglal puudub tõsikindel teadmine, kas tegemist on ikka kaebaja jalanõudega või on jalanõud muul lubamatul viisil hangitud. Samuti oli kaebajal kambris lubatust rohkem jalanõusid, mis samuti õigustab kaebaja kambris olevate jalanõude arvu vähendamist. Ühtlasi on oluline märkida, et kui kaebaja selgituste järgi peab ta kandma lisataldu ning vaidlusalused plätud on talle vajalikud meditsiinilise näidustuse tõttu, siis ei olnud kaebaja plätudele lisataldu kleebitud.
19. Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Lisaks ei ületa kaebaja kirjeldatud võimalikud üleelamised ja teatud ebamugavused lävendit, mis õigustaks mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
2. Kaebaja palub talle kõik dokumendid saata paberkandjal. Kohus mõistab, et kaebaja soovib talle kohtulahendite ja Tartu Vangla kohtule esitatud dokumentide paberkandjal edastamist. Kohus selgitab kaebajale, et Tartu Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavale avaliku e-toimiku (AET) kaudu, kuivõrd kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvelarvuteid ning tutvuda seeläbi AET-is oma kohtuasjadega. Kui aga kinnipeetav dokumente kolme tööpäeva jooksul vastu ei võta, saadab kohus praeguse töökorralduse järgi dokumendid seejärel isikule paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4