) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 15.09.2023 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. H. W.i haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Haldur on esitanud järgneva aruande. 2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pankrotivara, mida müüa, puudus. Võlgniku sissetulekud alates pankroti välja kuulutamisest on olnud järgmised: mai 2023 – Eesti Töötukassa poolt laekuv töövõimetoetus summas 424,32 eurot ja töötuskindlustushüvitis summas 945,36 eurot; juuni 2023 – Eesti Töötukassa poolt laekuv töövõimetoetus summas 576,60 eurot ja töötuskindlustushüvitis summas 976,87 eurot; juuli 2023 – Eesti Töötukassa poolt laekuv töövõimetoetus summas 558 eurot ja töötuskindlustushüvitis summas 913,85 eurot. Lisaks on juulikuus võlgniku kontole laekunud 450 eurot Xxxx AB-lt. Võlgnik on selgitanud pankrotihaldurile, et võitis kasiinost raha, aga järgneval päeval kaotas ja kokku jäi kahjumisse veidi üle 200 euro. Kasiinos väidetavalt rohkem ei mängi, tegi seda üle pika aja, sest kasiinokeeld, mille kunagi endale määras, sai läbi ja tahtis proovida taas. Võlgnikul on arvelduskontod Xxxx AS-is ja Xxxx AS-is. Xxxx AS-is on viimane toiming võlgniku poolt tehtud 27.07.2023. Kontojääk on käesoleval hetkel 5,41 eurot. Xxxx AS-is on viimane toiming võlgniku poolt tehtud 13.04.2023, laekumisi ei ole toimunud peale seda, kontojääk käesoleval hetkel on 0 eurot. Võlgniku 24.11.2023 edastatud info kohaselt on tema ainuke sissetulek Eesti Töötukassa poolt laekuv toetus kuni 550 eurot. Haldur ei ole saanud kinnipidamisi võlgniku sissetulekust teostada. Vara, mida müüa, antud menetluses puudus, seega pankrotivara on 0 eurot. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Viru Maakohtu 14.04.2023 kohtumäärusega on määratud usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ kasuks summas 1 320 eurot, millele lisandus käibemaks 264 eurot, kokku 1 584 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 2 175 eurot, millele lisandub käibemaks 435 eurot, kokku 2 610 eurot. Pankrotimenetluses puudub vara pankrotihalduri tasu maksmiseks. Andmed nõuete kaitsmise kohta: Pankrotihaldur esitas lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks 29.08.2023, mille kohus kinnitas 15.09.2023 määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud kaks II järgu võlanõuet kogusummas 12 490,51 eurot. Pankrotivara puudumise tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja, mille tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.07.2023 ning vastuväidete esitamise tähtajaks määrati 15.08.2023. Nõudeavaldustele vastuväiteid ei esitatud. Viru Maakohtu 15.09.2023 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri. Pankrotivarasse ei ole pankrotimenetluse jooksul raha laekunud, võlgnikul realiseeritav vara puudub. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood 1. Xxxx Tunnustatud ja saamata nõue (EUR) RahlJärk Jaotis (%) 6 509,93 II 52,119 3 2. H AS 5 980,58 II 47,881 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Kohus algatas 14.04.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel on haldur andnud nõusoleku määrata end võlgniku usaldusisikuks.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnikule on diagnoositud paranoiline skisofreenia, seoses tervise probleemidega ei ole saanud ta töötada ning kindel sissetulek puudub. Võlgnik on edastanud 24.11.2023 pankrotihaldurile info, et seoses tervisliku seisundiga (diagnoositud skisofreenia) viibis ta uuesti ravil, mistõttu ei ole ta saanud endiselt tööd endale otsida. Kui tervis paraneb, siis hakkab otsima endale sissetuleku teenimise võimalust.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus ei kohustanud võlgnikku vannet andma.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu kinnitamine
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike 4 kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on ühes aruandega kohtule teatanud, et taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras (aruande esitamise ajal kehtiv summas 725.00 eurot), s.o kokku summas 2 175.00 eurot (3 x 725.00), millele lisandub käibemaks 436 eurot, s.o kokku 2 610 eurot. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Esiteks märgib kohus järgmist.
kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni.
kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud. Lisaks märgib kohus, et võlgniku pankrotti välja kuulutades on kohus lähtunud FiMS § 45 lg 1 ja 2, mille kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et praegusel juhul oleks töötasu taotlemisel põhjendatud lähtuda menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, sest ilma FiMS § 45 lg 1 ja 2 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek. Kohus märgib ka, et
lg 11 ja lg 111 kohaselt väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse üldjuhul halduri tasustamisel
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Arvestades ka, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik (Martin Krupp), kellele määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses on vaid kaks võlausaldajat ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 10 tunni ulatuses. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostada pankrotimenetlusega seotud dokumente. Kohus märgib ka, et alates aastast 2024 on käibemaksumäär 22% (aastal 2023 oli 20%). Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast (1 tund 120.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 1 200.00 eurot (lisandub käibemaks 264.00 eurot), s.o kokku 1 464.00 eurot. Kohus leiab, et 5 halduri tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab
Halduri tasu summas 725.00 eurot, millele lisandub käibemaks, palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 28.11.2023 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning TsMS § 183 lg 2 piirmäära (aastal 2023 summas 725.00 eurot), tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 725.00 eurot (lisandub käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 884.50 eurot, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 579.50 eurot (sh käibemaks). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kohus algatas 14.04.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 14.04.2023, tuleb menetlus jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel on haldur andnud nõusoleku määrata end võlgniku usaldusisikuks. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Martin Kruppi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.