KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-6067 Tsiviilasi NAIV

) 22. peatükis. Täiendav likvideerimine ei erine tavalisest likvideerimismenetlusest (

§ 218

). Avalduse osaühingu registrist kustutamiseks saab esitada, kui on läbi viidud likvideerimiseks vajalikud toimingud. Likvideerimistoiminguid ei ole läbi viidud. Likvideerimise lõpparuannet ei ole esitatud. Kannet ei saa äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lõike 1 kohaselt teha. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Maakohtu kandemääruse, kandeavalduse rahuldada ja avaldaja äriregistrist kustutada. registriosakonna Avaldaja kustutati pärast kõikide likvideerimistoimingute tegemist äriregistrist. Kuna avaldaja kontole laekus registriosakonnale esitatud kustutamisavalduse menetlemise ajal raha, taotles 2 avaldaja osanik kohtult täiendavate likvideerimistoimingute määramist selleks, et laekunud raha osanikule välja maksta. Kohus rahuldas avaldaja osaniku avalduse ja ennistas senise likvideerija õigused täiendavate likvideerimistoimingute läbiviimiseks. Likvideerija viis täiendavad likvideerimistoimingud läbi, maksis kontol olnud summa välja ja sulges konto. Äriseadustikust ei tulene, et täiendavate likvideerimisabinõude kasutamisel tuleks läbi viia täiemahuline likvideerimine. Täiendav likvideerimine toimub

§ 218lõikes 2 sätestatud korras.

Täiendava likvideerimise puhul ei ole likvideerija aruandekohustuslik võlausaldajate ega osanike, vaid kohtu ees. Likvideerija peab läbi viima täiendavad likvideerimistoimingud, mis olid täiendava likvideerimise otsustamise aluseks. Likvideerijal tuleb seejärel ühing registrist kustutada. Likvideerija peab andma kohtule aru. Äriregistrist kustutamine pärast tavapärase likvideerimismenetluse toimingute läbiviimist tähendab, et äriühingul puuduvad võlausaldajad. Äriühingu likvideerimine ei oleks olnud teisiti võimalik. Tõlgendus, mille kohaselt peaks täiendava likvideerimisabinõu rakendamisele, s.o pangaülekande tegemisele, järgnema täiemahuline likvideerimismenetlus, ei ole mõistlik.

1. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
2. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb jätta muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata.
4. Avaldaja on äriregistrisse ennistatud, kuna Tartu Maakohus rahuldas
5. veebruari
6. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1325 taotluse avaldaja täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja ennistas avaldaja likvideerija Janno Saare õigused. Maakohus otsustas avaldaja täiendava likvideerimise läbiviimise

§ 218

lg 2 alusel, s.o põhjusel, et osa avaldaja varast jäi likvideerimismenetluses jaotamata. Maakohus ei määranud

1. veebruari
2. a määruses, millised toimingud tuleb täiendava likvideerimise käigus teha (dtl 12–15).
3. Äriseadustik, sh

§ 218

lg 2 ei reguleeri, millised toimingud tuleb täiendava likvideerimise lõpuleviimiseks ja osaühingu äriregistrist kustutamiseks teha.

§ 218

lg 2 sätestab üksnes täiendava likvideerimise otsustamise eeldused, mitte selle tagajärgi. 9. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb täiendava likvideerimise lõpuleviimiseks teha samad toimingud, mis tuleb teha tavapärase likvideerimise puhul, arvestades täiendava likvideerimise eripära. Likvideerija peab täiendava likvideerimise korral samuti lõpetama juriidilise isiku tegevuse, kui seda ei ole tehtud, nõudma sisse võlad, mida ei ole sisse nõutud, müüma vara, mida ei ole müüdud, rahuldama võlausaldajate nõuded, mida ei ole rahuldatud, ning jagama allesjäänud vara, mida ei ole jagatud, selleks õigustatud isikute vahel (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 41 lg 4,

§ 209

lg 2).

§ 218

lg 2 alusel otsustatud täiendava likvideerimise korral on muuhulgas vaja teha toimingud, mis seonduvad jaotamata vara jagamisega.

§ 218

lg 2 alusel määratud täiendava likvideerimise korral tuleb seega koostada uus lõpparuanne, kuivõrd lõpparuanne hõlmab

§ 215lg 1 järgi likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.

Kuna täiendava likvideerimise korral tuleb likvideerijal koostada uus lõpparuanne, tuleb see esitada osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatada (

§ 215lg 3).

Lõpparuanne tuleb lisada ka osaühingu äriregistrist kustutamise avaldusele (

§ 218lg 1 koostoimes lõikega 2).

See, et kohus teostab likvideerija 3 üle järelevalvet, ei tähenda, et likvideerija ei pea täitma talle seadusest tulenevaid kohustusi (TsMS § 4772 lg 1 ja 2). 10. Avaldaja ei väida, et lõpparuanne oleks koostatud ning et osanikele oleks sellega tutvumise võimalusest teatatud. Avaldaja ei lisanud täiendava likvideerimise lõpparuannet kandeavaldusele. Kohtunikuabi jättis kandeavalduse avaldaja äriregistrist kustutamiseks seega põhjendatult rahuldamata (

§ 218lg 1 koostoimes lõikega 2 ja ÄRS § 41 lg 1). 11. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad menetluskuld Ts

MS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4