RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

) § 57 lg 2 võimaldab küll kohtul arvestada kergendava asjaoluna ka sama paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid, kuid praegusel juhul jääb ebaselgeks, mida kohus täpselt arvesse võttis. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on raskesti jälgitav, sest otsuses ei avata, mida menetlusalune isik kohtule rääkis ning kuidas kohus seda karistuse mõistmisel arvestas. Kolleegium märgib ka, et sõiduki juhtimise õigus lihtsustab küll igapäevast elukorraldust, kuid karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla tema jaoks meeltmööda ja mugav. Juhtimisõigust ei saa üldjuhul ära võtta vaid isikult, kes kasutab sõidukit oma igapäevase elu korraldamisel liikumispuude tõttu (

§ 481lg 2 ja § 50 lg 2).

12. Seejärel hindas maakohus menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja jõudis õigele järeldusele, et lisakaristuse kohaldamine oleks kooskõlas üldpreventsiooni eesmärgiga. Sellest hoolimata pidas ta rahalist karistust küllaldaseks, et mõjutada C. Matsalu edaspidi süütegudest hoiduma. See järeldus ei ole veenev, sest põhineb ekslikel ja vastuolulistel argumentidel. 2

§ 56lg 1 teisest lausest.

Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. (RKKK 02.11.2023, 4-22-4139/41, p 13) Seejuures pole korduvrikkujale karistuse liiki ja määra valides põhjust välistada iseloomustava teabe seast ka varasemaid arhiveeritud karistusi, kui need on asjakohased (vt samas, p 15).

1. Riigikohus on liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (RKKK 12.12.2023, 4-23-1826/41, p 12 koos edasiste viidetega.) Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel (samas, p 9 ja viidatud lahend asjas nr 3-1-1-6-17, p 17). Enamgi veel, korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikult tuleb üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja lisakaristuse võib jätta kohaldamata ainult erandlikel asjaoludel (RKKK 17.10.2024, 1-22-6248/51, p 15 koos edasiste viidetega). See põhimõte laieneb ka sõiduki juhtimisele alkoholi piirmäära ületades.
2. C. Matsalul on kehtiv karistus

§ 424lg 2 järgi.

Pärnu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsuse kohaselt juhtis ta
3. aasta novembrist
4. aasta maikuuni mootorsõidukit neljal korral, olles joobeseisundis. Muu hulgas võeti temalt aastaks ja kuueks kuuks lisakaristusena ära juhtimisõigus.
5. Maakohus omistas ülemäärase tähenduse sellele, et süüteo toimepanemise ajal
6. veebruaril 2024 oli menetlusaluse isiku viimasest liiklussüüteost möödas mitu aastat. C. Matsalu juhtimisõigus taastati alles
7. septembril 2022 ning
8. aastal viibis ta ligi viis kuud raviasutuses. Seega oli tema aktiivsus liikluses vahepealsetel aastatel objektiivsetel põhjustel piiratud. Ka pole tähtsusetu, et alates
9. a kohtuotsuse jõustumisest kehtib C. Matsalule katseaja tingimusena narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld (

§ 75lg 2 p 21).

Kohus jättis arvestamata, et menetlusalune isik pani etteheidetava teo toime ajal, mil ta lisaks kehtivale karistusele samalaadse süüteo eest oli ka katseajal, mis määrati talle muu hulgas seoses sõiduki joobeseisundis juhtimisega. Nimelt mõisteti C. Matsalule 20. aprillil 2022

§ 65lg 2 alusel liitkaristus, mis hõlmab ka 28.

oktoobril 2020 mõistetud karistuse kandmata osa, ning ta vabastati selle kandmisest tingimisi

§ 74alusel.

Katseaeg lõppeb

1. aasta oktoobris.
2. Väidetavat (positiivset) muutust isiku käitumises ilmestas maakohus asjaoluga, et kui varem tabati C. Matsalu autoroolist narkootilise või psühhotroopse aine joobes, siis nüüd oli ta tarvitanud alkoholi. Juhi reaktsioonikiiruse vähenemise ning liiklusohtlikkuse suurenemise juures ei ole määrav tema organismi sattunud joovastava aine liik. Korduv sõiduki juhtimine (või ka muude teisi ohustavate tegude toimepanek) mistahes joovastava aine mõju all võib moodustada ühtse ohtliku käitumismustri, mida tuleb eripreventiivsete kaalutluste hulgas arvesse võtta. Seega ei ole varasemate liikluskaristuste tähendust hinnates tähtsust sellel, millise aine abil menetlusalune isik end mootorsõiduki juhtimisel keelatud seisundisse viis.
3. Vastuoluline on maakohtu mõttekäik, et C. Matsalu õiguskuulekuse tagamiseks piisab rahalisest karistusest, kuna menetlusalune isik läbis pärast
4. aastal mõistetud karistust sõltuvusravi. Tõsiasi, et C. Matsalu lõpetas ravi
5. a novembris ning juhtis juba mõne kuu pärast sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, osutab pigem sellele, et viidatud ravi – nagu ka varasemad karistused – ei mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. 3

§ 56

lg 1) ebaõige kohaldamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisena (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2, 1 kriminaalmenetluse seadustiku § 305 ja § 339 lg 2).

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-dest 1 ja 2, tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu
2. mai
3. a otsuse C. Matsalu karistamises ja saadab väärteoasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb kohtul lahendada uuesti üksnes C. Matsalule mõistetava karistuse küsimus. (allkirjastatud digitaalselt) 4