) § 107 lg 2 alusel ning
Töövaidluskomisjon rahuldas 26. oktoobri 2022 otsusega avalduse osaliselt, tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töösuhte
septembrist 2022, kohustas kostjat muutma MTA töötamise registris olevat kannet ja kandma registrisse töölepingu lõppemise kuupäev ning alus, mõistis kostjalt välja hüvitise
lg 1 alusel 360 eurot (bruto) ning jättis nõude rahuldamata hüvitise 1800 euro (bruto) saamiseks. Kostja esitas Viru Maakohtule taotluse avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras.
lg 1 p 5 alusel, märkides ülesütlemisavalduses, et töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et töötaja on tööandja tagant varastanud ja tekitanud tööandjale nii varalist kui ka mainekahju. Hageja ei ole pannud toime vargust, pettust või muud tegu, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu, kostja ütles töölepingu üles õigusliku aluseta. Hageja palub tuvastada 4. septembri 2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping
septembrist 2022, kohustada kostjat muutma MTA töötamise 2 registris olev kanne ja kandma registrisse poolte töölepingulise suhte lõppemise kuupäev ja alus ja mõista kostjalt välja hüvitis
Hageja võis koguda klientide boonuspunkte oma ID-kaardile, mida kinnitas kostja esindaja Vambola Mander. Tööandja poolt kehtestatud reeglite järgi võisid töötajad kasutada enda, töötajate sugulaste ja tuttavate, kui teatud juhtudel ka võõraste klientide boonuspunkte. See nähtub kaudselt ka
Põhiseaduslikust süütuse presumptsioonist tulenevalt lasub kõigi varguse (muu sarnase teo) elementide tõendamiskoormus kostjal. Kostja pidi tõendama, et hageja kandis boonuspunktid enda isiklikule ID-kaardile kliendi poolt ostu sooritamisel (pitsa ostmisel) registreerinud kliendi ostult, et saadud boonuspunktid kandis hageja enda isiklikule ID-kaardile kliendi tahte vastaselt või kliendile teatamata. Hageja ei pea varguse mittetoimepanemist tõendama ega seda, kelle ostudelt saadud boonuspunktid kandis hageja enda isiklikule ID-kaardile. Hagi rahuldamiseks piisab hagejal üksnes tugineda varguse (või muu sarnase teo) tõendamatusele kostja poolt. Põhjendamatud on kostja väited kostja vara omastamisest. Kostja ise toob välja, et hageja ostis kauba hageja poolt kogutud boonuspuntide alusel. Omastamisega ei ole tegemist, kui vara üleminek toimub tehingu alusel. Põhjendamatud on kostja väited klientide vara omastamisest. Omastamine ei ole vara üleminek vara omaniku tahteavalduse alusel. Hageja kogus boonuspunte oma isiklikke või sugulaste/tuttavate ostude arvel. Hageja ei saa omastada mistahes õigusi oma isiklikke ostude pealt, sest need kuuluvad algusest peale hagejale. Sugulaste ja tuttavate tahet boonuspuntide loovutamiseks tuleb eeldada. Kostja pidi tõendamata, et hageja kandis boonuspunktid enda isiklikule ID-kaardile kliendi tahte vastaselt või kliendile teatamata. Põhjendamatud on väited kostja petmisest, jääb arusaamatuks, mis konkreetset hageja tegevust käsitab kostja pettusena. Kostja jättis sisustamata ja tõendamata mõiste „mainekahju“. Seega puudus kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks
septembri 2022 erakorraline ülesütlemine tühisus. Asjaolust, et kassasüsteemi andmed töötajate boonuspunktide kogumise ja kasutamise kohta on kõigil (100%) kostja töötajatel sarnased, saab järeldada, et boonuspunktide kogumine oli kostja töötajatele lubatud. Eluliselt ei ole usutav, et 100% ettevõtte töötajad on reegleid rikkunud. Kostja poolt kehtestatud reeglite järgi võisid töötajad koguda boonuspunkte enda, sugulaste ja tuttavate, kui ka võõraste klientide eest.
Kostja ei nõustu hageja nõuedega töötamise registri sissekande muutmiseks ja
Töötajad saavad kasutada punkte ainult juhul, kui nad on ise kliendid. Mõlema töökorralduse reeglite redaktsioonis (
lg 1 p 11) sisereeglid, millega täiendatakse ja täpsustatakse töötajale seadusega antud õigusi. Tegu on olemuselt
§-st 17 tuleneva tööandja korralduse kirjaliku vormiga. Hageja on mõlema reegli redaktsiooni mõistes töölepingut oluliselt rikkunud. Töökorralduse reegleid tutvustati kõikidele kostja töötajatele ja need olid töökohas kassa kõrval kõikidele töötajatele alati kättesaadavad. Hageja kinnitas TVK istungil ka ise nende tutvustamist. Hageja allkirjastas töölepingu ja kinnitas sellega ka töölepingu lisadega tutvumist. Hagejat teavitati töökorralduse reeglite muutmisest ja muudetud 4 reeglitega tutvumise võimalusest e-kirja teel. Kokkuleppeid seoses boonuspunktide kasutamisega, mida seal ei ole reguleeritud, poolte vahel ei olnud. Poolte vahel ei olnud kokkuleppeid, mille kohaselt võib hageja koguda klientide boonuspunkte enda ID-kaardile, vastupidised väited on tõendamata. Karistusõigusliku etteheite lõpliku kvalifikatsiooni tuvastamine ei ole eraõigusliku juriidilise isiku pädevuses. Kostja on tõendanud, et hageja on rikkunud kostja töökorralduse reegleid ja töölepingust tulenevaid kohustusi 39-l korral. Hageja on võtnud ka enda rikkumised TVK menetluse raames omaks. Isegi, kui 39 klienti oleks soovinud hagejale boonuspunkte loovutada, siis oli hagejal neid keelatud vastu võtta. Hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja on tööandjana eelnevalt töökorralduse reeglitest sätestatud keeldu muutnud selliselt, et hagejal on lubatud koguda sugulaste, sõprade ja tuttavate ostudelt saadavaid boonuseid enda ID-kaardile. Nende boonuste kogumine võimaldaks hagejal hiljem nii kostja kioskis kostja kulul, kui ka tegelikult teistes pizzakioski frantsiisides soetada endale tasuta tooteid. Hageja tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja vastuolus nii hageja seisukohtade kui ka dokumentaalsete tõenditega. Tervikuna ebausaldusväärseteks ja tõenduslikult pigem nõrkadeks tõenditeks tuleb pidada nii hageja, Lidia Kyakineni kui ka Irina Eremina poolt kohtule antud ütlusi. Lidia Kyakinen on hageja ema – ehk siis tema lähikondne. Irina Eremina on hageja endine kolleeg, kellega lõpetas kostja töölepingu erakorraliselt samaaegselt ja samadel põhjustel ning kellega käib samadel asjaoludel paralleelne kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-22-17722. Kõik kolm isikut on huvitatud sellest, et asi lahendataks hageja kasuks. Lidia Kyakineni ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna pole eluliselt usutav, et toidukohas ei saaks toitu soojendada ja lõuna ajal endale õhtusööki ostetakse. MAAKOHTU LAHEND 4. Viru Maakohus rahuldas 29. detsembri 2023. a otsusega hagi, tuvastas 4. septembri 2022. a töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu
septembrist 2022, kohustas kostjat muutma töötamise registri kannet ja kandma registrisse töölepingulise suhte lõppemise kuupäevaks 26. september 2022 ja aluseks
lg 2 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise
Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid
septembrist 2022, kohustada kostjat muutma MTA töötamise registri kannet ja kandma registrisse töölepingu lõppemise kuupäev ja alus (
september 2022). Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis
Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb
lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning
lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama.
lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Pooled ei vaidle, et ülesütlemise avaldus on kätte saanud.
lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. 5 Kostja peamine etteheide hagejale on kostja boonussüsteemiga manipuleerimine – kliendi boonuspunktid on hageja kandnud oma ID-kaardile. Kostja sisustas
lg 1 p 5 alusel ülesütlemist sellega, et hageja on kliente petnud, tööandja tagant varastanud ja kahjustanud nii kostja mainet, tekitades ohu, et frantsiisiandja võib tegevust pidada frantsiisilepingu rikkumiseks. Hageja leiab, et kostja ei ole suutnud tõendada, milles on seisnenud kostjapoolne usalduse kaotus, kuna tõendatud ei ole ei varguse ega pettuse toimumist. Hageja väitel ei ole olnud talle selge, et klientide boonuspunkte ei või koguda oma ID-kaardile. Kostja viitas töökorralduse reeglites sisalduvale keelule.
lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu
Käesoleval juhul on nimetatud seisukoht kohaldatav. Boonuspunktide süsteemi olemuseks ei saa olla klienditeenindaja poolt klientide boonuste kokku korjamine ning nende arvelt oma tööandjalt tasuta kauba välja nõudmine. Vastutus boonussüsteemi toimimise eest ei saa olla aga pandud töötajale, kes saab juhinduda boonussüsteemi kasutamisel selgepiiriliselt sätestatud reeglitest, mille osas tööandja annab üheseid vastuseid ja mille toimimist tööandja ka kontrollib. Riigikohus on selgitanud, et töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra
Menetluse käigus on hageja seisukohad muutunud ning hageja vande all antud ütlused ning ka tunnistajate ütlused on olnud vastuolus kostja esindaja vande all antud ütlustega (dtl 421). Kohtul kujunes tõendite hindamisel siseveendumus, et kostjal puudus selgepiiriline ja ühtselt mõistetav süsteem, kuidas töötajad said boonuspunkte kasutada. Töökorralduse reeglitest võib aru saada, et töötajad ei tohiks üldse koguda ja kasutada toodete eest saadud templeid. Samas on kostja siiski jaatanud töötajate õigust kasutada boonuseid isiklike ostude eest. Olukorras, kus kostja on osaliselt keelanud ning osaliselt nõustunud isikliku ostu puhul soodustuse kasutamisega, tuleb olukorda selgitada töötajatele paremini. Pole mõistlik eeldada töötajatelt keelust arusaamist olukorras, kus keeld kehtib osaliselt väiksemal määral. Analüüsides kostja töötaja Jelena Poljakova ja hageja Compucashi kassasüsteemi andmed (dtl 335 jj, 405, 380 jj), siis mõlemad töötajad on kasutanud erinevaid maksevahendeid (eelduslikult võivad maksevahendid kuuluda klientidele, abikaasale, teistele sugulastele) boonuspunkte andvate toodete eest tasumiseks. Kuigi Jelena Poljakova on seda tunnistanud (dtl 379), siis kohtu hinnangul on see siiski tõend, et tööandja juures ei olnud reeglid ühtselt selged. Menetluses tunnistajana ütlusi andnud Irina Eremina on samuti kinnitanud, et ta kasutas oma ID-kaarti boonuste kogumiseks ka siis, kui ta ise toote eest ei maksnud (dtl 429). Kostja on tõendina esitanud ka video sellest, kuidas töötajad koos kliendi boonused oma kaardile laevad (dtl 351). Tõendatud on, et praktikas oli juhtumeid, kus kolmandate isikute poolt tasutud toodete boonuspunktid võtsid töötajad endale. Kohus leidis, et tööandja juures olnud praktikat ja vastuolulisi instruktsioone saab arvestada ka töötaja hooldusmäära hindamisel, mis on alus usalduse kaotuse sisustamisel. Puudub alus sisustada usalduse kaotust lojaalsuskohustuse 6 rikkumisega, kuna kostja ise ei ole taganud olukorda, kus boonuspunktide kasutamise süsteem oleks üheselt selge ja arusaadav. Lisaks ei ole tööandja ka oma süsteemi kontrollinud, kuidas muidu saab olla põhjendatud asjaolu, et hageja sai boonuspunkte koguda pikalt viisil, mida tööandja enda väitel ei olnud ette näinud. Iga töökohustuste rikkumine (töökorralduse reeglite rikkumine) ei ole aluseks veel usalduse kaotuseks. Töökohustuse rikkumine annaks aluse töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt
lg 1 p 3 alusel ehk töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Maakohus leidis, et kui kostja soovib tugineda asjaolule, et töötaja on pannud toime varguse või pettuse, siis peab ta suutma seda tõendada. Kuigi eraõiguslikus suhtes ei peagi andma karistusõiguslikke hinnanguid, siis kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik väita, et hageja oleks midagi varastanud või oleks kedagi petnud. Samuti ei ole tõendatud frantsiisilepingu rikkumine või mainekahju. Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud, et töötaja oleks talle etteheidetud teo toime pannud, mistõttu ei ole põhjendatud töölepingu ülesütlemine. Töölepingu ülesütlemisavaldus on
lg 1 alusel tühine.
lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
lg 2 alusel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus lähtus töölepingu lõpetamise kuupäeva osas hageja taotlusest ning rahuldab selle ning lõpetab töölepingu
septembrist 2022. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. Tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena
september 2022. Hageja palus
Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile.
lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve (RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 32.3). Pooltel ei ole hüvitise suuruse osas olnud sisulist vaidlust. Kohus leiab, et nimetatud summa on vajalik välja mõista arvestades, et tegemist on ½ kostja ühe kuu töötasuga, siis ei ole tegemist ebaproportsionaalselt suure hüvitisega ja see vastab käesoleva tsiviilasja asjaoludele. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Maakohus on jätnud põhjendamiskohustuse täielikult täitmata. Maakohtu otsuses puudub tõendite ja asjaolude sisuline analüüs. Lisaks on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Kostja on tõendanud, et töökorralduse reeglites oli 7 selgelt keelatud töötajatel boonuspunktide kogumine, hageja oli sellest teadlik ning hageja on töölepingut rikkunud juba pikemat aega. Hageja ei ole oma töökohustusi täitnud tööandja vastu lojaalselt ning on seetõttu põhjustanud tööandja usalduse kaotuse. Töölepingu allkirjastamisega kinnitas hageja, et ta on tutvunud töökorralduse reeglitega. Lisaks on reegleid hagejale selgitatud ja nende muudatusest hagejat e-kirjaga teavitatud, töökorralduse reeglid koos muude töösuhte dokumentidega on antud paberkandjal töösuhte sõlmimise hetkel hagejale ka koju kaasa ja töökorralduse reeglid on olnud hageja töökohas talle alati kättesaadavad. Püsiklientide tekitamiseks, hoidmiseks ja motiveerimiseks loodud püsikliendisüsteemid (boonuste, allahindluste jms näol) ei ole midagi uudset – taolisi süsteeme kasutavad pea kõik kauplused ja paljud toidukohad. Kostja avastades hageja poolt toime pandud rikkumise, esitas hagejale hoiatuse rikkumise lõpetamiseks (
Pärast hoiatuse tegemist avastas kostja, millises suures koguses on vastustaja keelatud tegevuse tagajärjel boonuspunkte omandanud ja seejärel tasuta pitsasid kostjalt lunastanud. Hageja teod on põhjustanud usalduse kaotuse ja töölepingut on oluliselt rikutud, mistõttu tuli töötajaga leping lõpetada erakorraliselt. Kostja on kohtule tõendanud, et hageja on töökorralduse reegleid rikkunud kokku 39-l korral, võtnud nende rikkumiste tulemusel tasuta kaupa ja tekitanud seeläbi kostjale kahju. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on maakohus p-s 22 ilma ühelegi tõendile toetudes jõudnud järelduseni, et kostja on osaliselt keelanud ning osaliselt nõustunud soodustuse kasutamisega. Ainuke viis, kuidas hagejal oli lubatud boonust koguda, oli olukorras, kus hageja oleks ise pöördunud pitsat ostma kliendina, st mitte tööülesandeid täites, ostes toodet oma raha eest. Tunnistaja Irina Eremina oli ka kostja juures töötaja, kes pani toime veel suuremas ulatuses sama rikkumise ja mida lahendatakse teises tsiviilasjas (tsiviilasi nr 2-22-17722). Teine tunnistaja Lidia Kyakinen, kes on väidetavalt olnud klient kostja juures ning on kuulnud pealt, kuidas kostja esindaja Vambola Mander on andnud loa söögikoha töötajatel kasutada oma IDkaarti lisaks isiklikel ostudel, ka sugulaste ja tuttavate ostude korral. Pole tõendatud, et tunnistaja oleks kostjalt tooteid ostnud, ning teiseks pole eluliselt usutav, et hageja tuttav sattus just sellisel hetkel pitsat ostma, kui kostja esindaja boonusekasutamise teemal töötajaga vestles. Lisaks on hageja tunnistaja Lidia Kyakineni tütar. Mõlema tunnistaja puhul pole tegemist usaldusväärsete ütlustega TsMS § 238 mõttes. Maakohus pole otsuses välja toonud, miks ei arvestatud otsust tehes kostja esitatud tõenditega (sh pildid, videosalvestis, teise töötaja selgitus ja boonuspunktide kogumise ja kasutamise raportid). Kui maakohus oleks õigesti kostja esitatud tõendeid hinnanud ja analüüsinud, oleks mh nendest nähtunud, et hagejal oli keelatud kasutada ja koguda boonuseid tööülesandeid täites, hageja on kokkulepitud töökorralduse reegleid rikkudes tekitanud kostjale kahju ning kostja juures kasutuses olnud boonuspunktide süsteem ja selle reeglid olid kõikidele kostja töötajatele üheselt selged ja arusaadavad.
lg 1 p-le 5, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Seega ei anna pelgalt töölepingu väidetav rikkumine alust töölepingu ülesütlemiseks
Hageja palub jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuse p-s 2.13 toodud väited, et „apellant avastades vastustaja poolt toime pandud rikkumise, esitas vastustajale
§-st 88 lg 3 ettenähtud hoiatuse rikkumise lõpetamiseks (dtl 38)“. Tegemist on uute vastuväidetega, millele kostja ei ole maakohtu menetluses tuginenud. Kostja ei põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust, mistõttu puudub uue asjaoluga arvestamiseks menetluslik alus. Kostja on ise toonud välja, et hageja omandas tööandja tooted kogutud boonuspunktide alusel, seega ei olnud toodete omandamine tasuta. Boonuspunktide süsteemi kehtestamisel on kostja nõustunud, et osa toodetest ostetakse boonuspunktide alusel. Boonuspunktide kasutamisega ei saa tekitada kostjale kahju, sest kostja vara ei vähene. Kostja oleks olnud samas varalises olukorras, kui boonuspunktidega oleks pitsat ostnud hagejale boonuspunkte loovutanud isik ise, või kui boonuspunktid oleks loovutatud kellelegi teisele. Töötaja võib lojaalsuskohustust rikkuda üksnes huvide konflikti olukorras, eelistades enda huve tööandja huvidele. Kostja hinnang tema tõenditele ei ole põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja Irina Eremina töötas samuti kostja juures, ei anna alust väita, et tegemist oleks olnud erapooletu tunnistajaga, kes oleks olnud valmis andma vande all valeütlusi. Põhjendamatu on kostja viide tsiviilasjale nr 2-22-
Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte. Hageja esitas nõude tuvastada kostja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping
septembrist 2022, kohustada kostjat muutma MTA töötamise registri kannet ja kandma registrisse töölepingu lõppemise kuupäev ja alus (
september 2022). Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis 360 eurot (bruto)
8.
lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja võib töölepingu lõpetada
lg 1 p 5 alusel tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisega seega siis, kui töötaja on käitunud viisil, mis tekitas tööandjas usaldamatust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja nõude põhjendatult rahuldanud, maakohus ei ole asjas esitatud tõendeid hinnanud menetlusõigust oluliselt rikkudes ning maakohus on oma seisukohti põhjendatud. Tööandjapoolse usalduse kadumine on tingitud reeglina mingisugusest töötaja teost või tegevusetusest, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Kostja heidab hagejale ette klientide boonuspunktide kasutamist kogu töösuhte kestel töökorralduse reegleid rikkudes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
lg 1 p-s 5 sätestatud tegu, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja vastu, tuleb tuvastada, kas boonuspunktide kasutamise süsteem oli töötajatele üheselt arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et tööandja siiski lubas teatud tingimustel boonuspunkte kasutada. Seda juhul, kui töötaja on ise kostja klient.
lg 1 p 5 alusel ilma hagejat enne hoiatamata (
Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2), (vt RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 13). Asja materjalidest ei saa järeldada ka hageja käitumise erilist raskust, nagu kostja on menetluses väitnud.
septembrist
Kuna kostjalt välja mõistetud hüvitis vastab ½ kostja ühe kuu töötasule, siis vastab hüvitis kohtu tuvastatud töölepingu lõpetamise asjaoludele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.