Obsah (12)

§ 371§ 381§ 378§ 460§ 663§ 657§ 654§ 651§ 377§ 216§ 205§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-6426 Tsiviilasi Maia Ets hagi Reili Mere vastu kinkel

§ 371lg-d 1 ja 2, § 423 lg-d 1 ja 2 ning § 428).

Hageja on põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid (

§ 381lg 2).

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hageja nõude vabatahtlikult täitmata jätmine tähendab, et kostja kavatseb tingimata vältida ka jõustunud kohtuotsuse täitmist. Samas leidis maakohus, et kinnistu võõrandamise korral muutub kohtuotsuse täitmine kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude osas oluliselt raskemaks ning välistatud ei ole ka selle võimatus heauskse omandamise tõttu. Seetõttu on hagi tagamine vajalik. Haginõuet arvestades on vajalik tagada kinnistu jäämine kostja omandisse kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Hagi tagamise abinõuks on

§ 378lg 1 p 10 järgi ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu.

Kinnistusraamatusse võib kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (AÕS § 63 lg 1 p 1). Eelmärge ei takista aga erinevalt keelumärkest kannete tegemist kinnistusraamatusse (AÕS § 63 lg 3 teine lause). Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega. Eelmärke kandmine ei koorma kostjat ülemäära, kuid samas välistab eelmärkega vastuolus käsutused, tagades seeläbi hageja õigusi. Õigusvaidluse kohta märkuse kinnistusraamatusse sissekandmine on tulenevalt

§ 378

lg 1 p 10 hagi tagamise korras lubatud ja tagab, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda

§ 460

lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega pidas maakohus vajalikuks kanda kinnistusraamatusse koos eelmärkega sisse märkus (AÕS § 63 lg 1 p 4). Maakohus asus seisukohale, et eelmärke ja märkuse kandmine kinnistusraamatusse hagi tagamise abinõudena on vaidluse asjaolusid arvestades asjakohased ja proportsionaalsed meetmed ega koorma kostjat ülemääraselt, mistõttu kohus rahuldab hageja taotluse. Kuna kohus rahuldab hageja peamise taotluse, ei käsitle kohus hageja alternatiivset taotlust seada kinnistule keelumärge. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu hagi tagamise määruse tühistada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus lähtus hagi tagamisel üksnes sellest, et hageja on esitanud kostja vastu hagi. Kostja on käitunud vastavalt kinkelepingule ja hageja soovidele. Kostja ei ole andnud põhjust hagi tagamiseks. 3 Kostja ei kavatse vältida kohtuotsuse täitmist ning maakohtu sellekohased järeldused on ennatlikud. Maakohus on eeldanud, et hagi rahuldatakse. Maakohus ei ole välja toonud asjaolusid, millest kohus järeldas, et kostja ei kavatse kohtulahendit täita. Hageja eestkostja esitatud asjaolud ei ole tõesed. Puudub alus arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostja ei ole hagejat kahjustanud ning hagi on põhjendamatu.
2. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on analüüsinud hagi tagamise vajalikkust ning taotluse põhistatust. Asjaolu, et kostja ei ole veel korteriomandit võõrandanud, ei tähenda, et kostja seda enne lõpplahendi jõustumist ei tee. Kostja seisukoht ja vastuväiteid hagiavaldusele on põhiasja esemeks, mida kohus arvestab hagiavalduse lahendamisel.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

9. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles hagi tagamise taotlus rahuldati, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, millega hagi tagati (

§ 651lg 1 koosmõjus §-ga 659).

Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused – esitatud hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

§ 381

lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid).

§ 377

lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. 10. Hageja taotles hagi tagamist kinkelepingu tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks vastavate kostja tahteavalduste asendamise nõude osas. Hageja eesmärk on tagada, et juhul, kui hagi rahuldatakse, siis oleks eelviidatud nõude täitmine võimalik. Kuivõrd tegemist ei ole rahalise nõudega, kohaldub

§ 377lg 2.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt hinnanud hagiavalduse õiguslikku perspektiivi. Maakohus on jõudnud põhjendatud seisukohale, et hagiavaldus on nõuetekohane, lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Kostja määruskaebuses toodud väiteid ei anna alust pidada hagi ilmselgelt perspektiivituks. Maakohus ei ole võtnud seisukohta asja sisulise lahendamise osas, vaid üksnes hinnanud, kas hageja väidete õigsust eeldades, on hagi vähemalt õiguslikult võimalik rahuldada. 4 Kostja määruskaebuses toodud väited eeldavad hagile sisulise hinnangu andmist. Kohus ei lahenda hagi tagamise korras asja sisuliselt ega hinda tõendeid.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult ja poolte huve kaaludes leidnud, eelmärge ja märkus on proportsionaalsed hagi tagamise abinõud ega kahjusta kostja huve ebamõistlikult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesolevas asjas oma diskretsiooni piire ületanud.
3. Ringkonnakohus juhib maakohtu ja hageja tähelepanu, et maakohus on ekslikult viidanud Coop Pank AS-ile kui kolmandale isikule. Maakohus ei ole teinud kolmanda isiku kaasamise kohta otsustust, kuigi istungisekretäri allkirjaga menetlusse võtmise määruses on Coop Pank AS märgitud menetlusosaliseks. Lisaks ei nähtu hageja taotlusest ega maakohtu määrustest, kumma poole pool on kolmas isik kaasatud (

§ 216lg 4 teine lause).

Eelnevast järeldub, et maakohus ei ole Coop Pank AS-i kolmanda isikuna menetlusse kaasanud (

213 lg 1 ja § 216 lg 4). Kolmanda isiku kaasamise määrus on kaevatav määrus ning seda ei saa otsustada kohtuametnik (

§ 216lg 6 ja § 221 lg 3).

Hageja on esitanud hagiavalduses Coop Pank AS-i vastu tahteavalduste asendamise nõude. Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud (

§ 205lg 2).

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamine oleks põhjendatud nt juhul, kui hagejal tekiks tulevikus tema vastu nõue sõltuvalt käesoleva asja tulemusest. Samas nähtub hagiavaldusest, et hagejal on juba praegu Coop Pank AS-i vastu nõue. Maakohtul tuleb pooltele menetluslikku olukorda selgitada ning lahendada Coop Pank AS-i menetlusse kaasamine õiges menetluslikus positsioonis. 14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 5