KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5016 Kohtua

) § 135 lg-test 2 ja 3 tuleneb osaühingu ja osaniku vara ja vastutuse lahutamise põhimõte, millest tulenevalt üldreeglina ei saa samastada ühingu ja osaniku vara ega ühingule tekkinud kahju osaniku kahjuga. Täpselt samale asjaolule juhtis tähelepanu Tallinna Ringkonnakohus hageja ja kostjate vahel olnud kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-20-14554 ning selgitas hageja võimalikke õiguskaitsevahendeid. Seega on poolte vahel juba olnud vaidlus, mis on lõppenud jõustunud kohtulahendiga, milles kohus leidis, et olukorras, kus hageja leiab, et osanikud oleksid pidanud 17.08.2020 koosolekul hääletama teisiti või nende suhtes kehtis hääletamispiirang, siis kohaseks õiguskaitsevahendiks on vastavasisulise hagi esitamine. Juhul, kui hagi osutuks edukaks, siis saaks osaühing esitada vastavate kahju võimalikult tekitanud isikute suhtes kahju hüvitamise nõude ja hagi rahuldamisel kuuluks kahju hüvitamisele osaühingule. Seeläbi tagataks

§ 135

lg-test 2 ja 3 tuleneva osaühingu ja osaniku vara ja vastutuse lahutamise põhimõte kehtimine. 3.

1. Hagejal ei eksisteeri nõuet, mida kostjate nõuetega tasaarvestada. Ühingu võimalikud nõuded kostjate vastu ei ole hageja vara ja hageja ei saa nendega sisustada enda nõuet ega sellega seoses teostada tasaarvestust. Isegi, kui eeldada hagis esitatud väidete tõesust, siis eksisteeriks kahju hüvitamise nõue Xxxxxxx OÜ-l, mitte hagejal. 3.
2. Hageja tasaarvestuse avaldused tuginevad 25.03.2024 osanike koosoleku protokollile ja otsustele, mida hageja 3 kuu jooksul kohtus ei vaidlustanud (

§ 178lg 3).

Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohtu 07.05.2024 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.
3. Tsiviilasjas nr 2-20-14554 on kohus juba hinnanud hageja kahjunõuet samade kostjate vastu, samadel elulistel asjaoludel, ja leidnud, et see on põhjendamata. Hageja ei saa uue (25.03.2024) 3 2-24-5016 osanike otsuse põhjal esitada samadel asjaoludel põhinevat sama kahjunõuet uuesti ja tuletada sellest tasaarvestuse alust. Hageja on esitanud tasaarvestusavaldused, mis hageja hinnangul välistavad täitmise (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1). Hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu, see on TMS § 221 lg 1 viimase lause kohaselt lubamatu (vt RKTKo 06.11.2013, 3-2-1-114-13).
4. Hageja leiab, et temale kui ühingu osanikule on tekkinud kahju põhjusel, et kostjad hääletasid 25.03.2024 osanike koosolekul vastu otsusele nõuda juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist. Hageja kahju võrdub väidetavalt juhatuse liikmete poolt ühingule tekitatud kahjuga vastavalt tema osaluse proportsioonile.

§ 135

lg-test 2 ja 3 tuleneb osaühingu ja osaniku vara ja vastutuse lahutamise põhimõte, millest tulenevalt üldreeglina ei saa samastada ühingu ja osaniku vara ega ühingule tekkinud kahju osaniku kahjuga. Kostjad on oma seisukohas välja toonud, et täpselt samale asjaolule juhtis tähelepanu Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 220-14554 tehtud otsuses. Kostjad on välja toonud, et lisaks selgitas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-20-14554, et Riigikohus on 12.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-8655 jaatanud sarnases olukorras osaniku võimalust esitada kohtule hagi vastuhääletanud osaniku või osanike vastu poolt hääletama kohustamiseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5). Riigikohus on möönnud, et osanikul on võimalik esitada ka tuvastushagi tuvastamaks, et protokollitud otsuse asemel on vastu võetud teise sisuga otsus. Samuti on võimalik tuvastada teistsuguse sisuga otsuse vastuvõtmine olukorras, kus ühingu organi otsuse tegemisel on tuvastatud hääletamistulemus valesti, mh kui on rikutud hääletamispiiranguid (

§ 177lg 1).

8. Seega on poolte vahel juba olnud vaidlus, mis on lõppenud jõustunud kohtulahendiga, milles kohus leidis, et olukorras, kus hageja leiab, et osanikud oleksid pidanud hääletama teisiti või nende suhtes kehtis hääletamispiirang, siis kohaseks õiguskaitsevahendiks on vastavasisulise hagi esitamine. Juhul, kui hagi osutuks edukaks, siis saaks osaühing esitada vastavate kahju võimalikult tekitanud isikute suhtes kahju hüvitamise nõude ja hagi rahuldamisel kuuluks kahju hüvitamisele osaühingule. Samuti on hageja esitanud nõude jätkuvalt viisil, kus ta samastab ühingule tekkinud kahju enda kahjuga, mis on tekkinud osa väärtuse vähenemisest. Osaühingu vara ja osaniku osa ei saa samastada. Ka seda on kinnitanud ringkonnakohus tsiviilasjas nr 220-14554 tehtud otsuses. Kohus nõustus kostjatega, et

§ 188

lg 1 eesmärgiks ei ole anda alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks teise osaniku vastu olukorras, kus osanikule ei meeldi/ei sobi osanike otsus.

§ 188

lg 1 normikaitse eesmärk teise osaniku mõistes on kaitsta teise osaniku vara ehk osa ja osast tulenevaid õigusi (õigust dividendile). Ühingu võimalikud nõuded kostjate vastu ei ole hageja vara, vaid saab olla ühingu vara, ning hageja ei saa nendega sisustada enda nõuet ega sellega seoses teostada tasaarvestust. 9. Maakohus nõustus kostjatega, et aegumist ei saa vältida viisil, et samas küsimuses esitatakse nõue uue koosoleku läbiviimiseks ja seejärel väidetakse, et vaidlustatakse nn „uusi otsuseid“. Kostjad on välja toonud, et hageja tasaarvestuse avaldused tuginevad 25.03.2024 osanike koosoleku protokollile ja otsustele, milles mh viidatakse, et samas asjas eksisteerib juba kehtiv ja jõus olev osanike otsus (31.08.2023 osanike koosoleku otsus), mida hageja 3 kuu jooksul kohtus ei vaidlustanud. Xxxxxxx OÜ 31.08.2023 osanike koosoleku protokollist tuleneb, et hageja 25.03.2024 küsimused/nõuded kattuvad 100% 31.08.2023 koosolekul esitatuga. 31.08.2023 Xxxxxxx OÜ koosoleku otsuseid hageja ei vaidlustanud – ta ei esitanud ei osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet (TsÜS § 38 lg 1) ega positiivset tuvastushagi ega hagi osaniku (kostjate) hääle asendamiseks kohtulahendiga.

§ 178

lg 3 kohaselt on osanike otsuse vaidlustamise tähtaeg 3 kuud alates osanike otsuse vastuvõtmisest. 4 2-24-5016

1. Maakohus leidis, et lubamatu on olukord, kus hageja konstrueerib uusi tasaarvestusavaldusi ja venitab sellega jõustunud kohtulahendite täitmist. TMS § 221 lg‑s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust venitada jõustunud kohtulahendite täitmisega. Hagejal on õigus võimalikud nõuded osanike vastu esitada ka iseseisva hagina.
2. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Hageja ei nõustu maakohtuga, et hagi menetlemise välistab TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi asjaolu, et kohus on tsiviilasjas nr 2-20-14554 lahendanud vaidluse samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Tsiviilasjas nr 2-20-14554 ei andnud kohus hinnangut hageja nõuetele, mille hageja on esitanud käesolevas asjas.
5. Kuna tsiviilasjades nr 2-20-14554 ja 2-24-5016 esitatud nõuded põhinevad erinevatel osanike koosolekutel (17.08.2020, 25.03.2024), siis on hagid esitatud erineval alusel. Tsiviilasjades nr 2-20-14554 ja 2-24-5016 esitatud nõudeid ei saa pidada analoogseteks üksnes seetõttu, et nii 17.08.2020 kui ka 25.03.2024 koosolekutel otsustati Xxxxxxx OÜ juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise üle samade juhatuse liikmete rikkumise tõttu. 25.03.2024 koosolekul toimunu osas ei ole kohtud varem ühtegi otsust teinud.
6. Kohtud ei ole asjas nr 2-20-14554 öelnud, et hageja ei saa nõuet esitada või hagejal ei ole nõuet kostjate vastu. Hageja hagi jäi tsiviilasjas nr 2-20-14554 rahuldamata, sest ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostjad 17.08.2020 koosolekul kohustatud hääletama juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise poolt, sest hageja ei olnud enne 17.08.2020 koosolekut esitanud kostjatele asjaolusid, millest järelduks selgelt, et juhatuse poolt on ühingule kahju tekitatud. Ringkonnakohtu vastav seisukoht ei ole ülekantav käesolevasse tsiviilasja, sest enne 25.03.2024 koosolekut oli hageja esitanud kostjatele uusi kahju aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid, mida ei olnud esitatud enne 17.08.2020 koosolekut. Hageja saatis 25.01.2024 Xxxxxxx OÜ juhatusele koosoleku kokkukutsumise nõude, milles esitas mh üksikasjaliku ülevaate juhatuse liikmete vastu esitatavate nõuete aluseks olevatest asjaoludest, nõuete õiguslikest alustest ning tõenditest. Hageja esitatud dokumentidega oli kõigil osanikel võimalik enne koosolekut tutvuda. Seega on praeguses asjas hageja esitanud uusi tõendeid ja uusi asjaolusid, mis sisustavad ühingu kahju hüvitamise nõuet juhatuse liikmete vastu ning millest kostjatel tekkis 25.03.2024 koosolekul kohustus hääletada nõude esitamise poolt.
7. Tsiviilasjades nr 2-20-14554 ja 2-24-5016 esitatud hagide esemed ei ole samad. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud lisaks kahju hüvitamise nõuetele ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuded (mis mh sisaldavad tasaarvestuste kehtivuse tuvastamise nõudeid), mida tsiviilasjas nr 2-20-14554 kohtule esitatud ei olnud. Seega tuleks igal juhul menetleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudeid.
8. Hagil on perspektiiv. Hageja ei nõustu maakohtuga, et olukorras, kus hageja leiab, et osanikud oleksid pidanud hääletama teisiti, on ainsaks kohaseseks õiguskaitsevahendiks hagi vastuhääletanud osaniku vastu poolt hääletama kohustamiseks või hagi tuvastamaks, et protokollitud otsuse asemel on vastu võetud teise sisuga otsus. Maakohus on tõlgendanud valesti Tallinna Ringkonnakohtu lahendit tsiviilasjas nr 2-20-
9. Ringkonnakohus on otsuse p-s 66 selgitanud, et seadus ja kohtupraktika ei välista nõude esitamist viisil, nagu hageja seda 5 2-24-5016 tegi. Käesolevas asjas hagi esitamiseks ja menetlemiseks on olemas õiguslik alus, mida kinnitab ka asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-20-14554 on kohtud juba menetlenud samal õiguslikul alusel (kuid mitte faktilisel alusel) esitatud nõuet.
10. Hageja leiab, et temale on tekkinud kahju Xxxxxxx OÜ osa väärtuse vähenemise tõttu. Võimalik vaidlus kahju suuruse osas tuleb lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus tõendite hindamise raames. Kui hagis esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel.
11. Hageja nõuded ei ole aegunud. Käesolevas asjas ei nõua hageja OÜ Xxxxxxx osanike otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja kahju hüvitamise nõue ei sõltu sellest, kas osanike otsus kehtib või mitte. Hageja kahju hüvitamise nõue aegub kolme aastaga (TsÜS § 150 lg 1) ning see ei ole aegunud. Isegi kui nõuded oleksid aegunud, tuleks vastav küsimus lahendada asja sisulises menetluses. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
12. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. 20.
13. Täiteasjas nr 034/2023/3087 on menetlus tänaseks lõpetatud. Seega ei ole selles osas hagejal esitatud hagiga võimalik enam eesmärki saavutada (vt RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 11). Lisaks on hagejale kuulunud osa omandiõigus käesolevaks hetkeks üle läinud. 20.
14. Poolte vahel eksisteerib juba jõus olev kohtulahend tsiviilasjas nr 2-20-14554, mis ütleb, et hagejal ei ole tasaarvestatavat nõuet. Tsiviilasjas nr 2-20-14554 oli tegemist täpselt samade eluliste asjaoludega, vaid summaliselt on käesolevas tsiviilasjas tegemist väiksema nõudega. Hageja samastab ühingule väidetavalt tekkinud kahju ebaõigesti enda teoreetilise kahjuga. Hageja nõue on aegunud (

§ 178lg 3). 21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Ts

MS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab maakohtu määruse põhjendusi TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamist puudutavas osas. Määruskaebus jääb rahuldamata.
2. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, kuid kohaldas õigesti TsMS § 371 lg 2 p
3.  TsMS § 371 lg 1 p 4
4. TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 6 2-24-5016
5. Riigikohtu praktika kohaselt mõeldakse väljendi „sama nõue samal alusel“ all kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt RKTKm 22.03.2017, 3‑2‑1‑167‑16, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). Varasemat lahendit tuleb TsMS § 371 lg 1 p 4 raames tõendina hinnata ja seda ka kohtu omal algatusel (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-121-13, p 8). Riigikohtu praktikas on näiteks leitud, et põhivõlanõue ei ole ühtne hagiese, millega saab pöörduda kohtusse vaid üks kord, mistõttu on hagejal võimalik nõue eelnevas tsiviilasjas esitamata jäänud osas eraldi menetluses maksma panna ja selliselt ei ole tegemist sama menetlusega TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes. Sama on Riigikohus leidnud juhul, kui erineb ajavahemik, mille eest kasutuseelise hüvitamist nõutakse (RKTKo 29.09.2010, 3-2-1-30-10, p 11; RKTKm 04.05.2022, 2-19-12055, p 12).
6. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-20-14554 esitatud hagi ja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi ei ole sama hagi, kuna hagi ese ja alus ei ole kattuvad. 26.
7. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud lisaks kahju hüvitamise nõuetele ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuded, mida tsiviilasjas nr 2-20-14554 kohtule esitatud ei olnud. 26.
8. Lisaks põhinevad tsiviilasjades nr 2-20-14554 ja 2-24-5016 esitatud nõuded erinevatel osanike koosolekutel (17.08.2020 ja 25.03.2024). Hageja on selgitanud, et enne 25.03.2024 koosolekut on hageja esitanud kostjatele uusi kahju aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid, mida ei olnud esitatud enne 17.08.2020 koosolekut. Hageja tõi välja, et tsiviilasjas nr 2-20-14554 jäi hagi rahuldamata just selle tõttu, et kohtu hinnangul ei olnud hageja enne 17.08.2020 koosolekut esitanud kostjatele asjaolusid, millest järelduks selgelt, et juhatuse poolt on ühingule kahju tekitatud. 26.
9. Samuti on erinev ühingule tekitatud kahju suurus, millest hageja tuletab oma kahju hüvitamise nõude osa väärtuse vähenemise näol. Tsiviilasjas nr 2-20-14554 leidis hageja, et juhatuse liikmed on erinevate tehingute ja toimingutega rikkunud oma kohustusi ja põhjustanud sellega ühingule kahju kokku 994 372 eurot (sh Investeering Vvvvvvvvvvi 263 906 eurot, konsultatsioonileping Bbbbbbbiga 160 765 eurot, üürilepingud 11 504 eurot, töölepingud K. Tga ja V. S 517 459 eurot, autode kulu 17 738 eurot ja nõuete mahakandmine 23 000 eurot). Praeguses tsiviilasjas on hageja tuginenud sellele, et juhatuse liikmete tegevuse tõttu on tekkinud ühingule kahju kokku 811 372 eurot (sh Investeering Vvvvvvvvvvi 287 905 eurot, konsultatsioonileping Bbbbbbbiga 115 995 eurot, üürilepingud 0 eurot, töölepingud K. Tga ja V. S 389 734 eurot ja autode kulu 17 738 eurot).
10. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel.  TsMS § 371 lg 2 p 2
11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p-le 2 tuginedes, mistõttu ei ole maakohtu määruse tühistamiseks alust.
12. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul 7 2-24-5016 alusel (vt RKTK 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-1617452, p 11; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesolevas asjas eelnevalt välja toodud põhimõtteid järginud ja õigesti tuvastanud, et on alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
13. Hageja on esitanud kahjunõude ühingu (Xxxxxxx OÜ) teiste osanike vastu. Hageja väitel on talle kui ühingu osanikule tekkinud kahju põhjusel, et kostjad hääletasid 25.03.2024 osanike koosolekul vastu otsusele nõuda juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist. Hagejale on tekkinud kahju Xxxxxxx OÜ osa väärtuse vähenemise tõttu. Hageja on tasaarvestanud kostjate täitedokumendist tulenevad nõuded enda kahju hüvitamise nõudega kostjate vastu ning leiab, et seega tuleb sundtäitmised lubamatuks tunnistada (TMS § 221 lg 1). Tasaarvestusest üle jääva summa palub hageja kostjatelt välja mõista. Seega võrdub hageja väidetav kahju väidetavalt juhatuse liikmete poolt ühingule tekitatud kahjuga vastavalt tema osaluse proportsioonile.
14. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on ühingu osanikul õigus VÕS § 115 lg 1 ja

§ 188

lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel esitada kahju hüvitamise nõue teiste osanike vastu. Olukorras, kus juhatuse liige on tekitanud ühingule kahju (

§ 187lg 2), tuleb selline kahju eelkõige siiski välja nõuda ühingule.

Juhatuse liikmetel on otsevastutus osaühingu osanike ees vaid erandjuhtudel, kui juhatuse liige rikub TsÜS §-s 32 sätestatud kohustust järgida omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestada üksteise õigustatud huve. Kui rikutakse seadusjärgsest õigussuhtest tulenevat kohustust, mille eesmärk on mh osaniku kaitse, on osanikul võimalik nõuda talle seejärel tekkinud kahju hüvitamist (K. Saare jt, Ühinguõigus I

§ 177lg 1) (RKTKo 12.10.2022, 2-20-8655, p 14 koos alap-dega).

Kui selline hagi osutuks edukaks, saaks osaühing esitada kahju võimalikult tekitanud isikute suhtes kahju hüvitamise nõude ja hagi rahuldamisel kuuluks kahju hüvitamisele osaühingule.

1. Praegu on hageja esitanud kahjunõude uuesti viisil, kus ta samastab ühingule väidetavalt tekkinud kahju enda kahjuga, mis omakorda on tekkinud osa väärtuse vähenemisest. Hageja väitel on talle tekkinud kahju, mis vastab 25%-le esitamata jäänud nõuetest juhatuse liikme vastu. Arvestades, et Xxxxxxx OÜ oleks saanud esitada juhatuse liikmete vastu nõudeid kokku 811 372 euro ulatuses, tekkis hageja väitel talle kahju 202 843 eurot. Hageja väidab, et võrreldes olukorraga enne 17.08.2020 osanike koosolekut, esitas ta enne 25.03.2024 osanike koosolekut materjalid selle kohta, miks tuleks juhatuse liikmete vastu nõue esitada. 8 2-24-5016
2. Seega, kuigi osanikud ei hääletanud ka 25.03.2024 hageja soovitud otsuse poolt, ei ole hageja ikka esitanud kohtusse kohast hagi vastuhääletanud osanike vastu otsuse poolt hääletama kohustamiseks, vaid on uuesti esitanud kahju hüvitamise nõude teiste osanike vastu, et saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamine erinevates täiteasjades. Ringkonnakohus leiab, et praeguses olukorras ei ole selline lahendus õiguslikult perspektiivne.
3. Ringkonnakohus märgib esmalt, et

§ 135

lg-test 2 ja 3 tuleneb osaühingu ja osaniku vara ja vastutuse lahutamise põhimõte, millest tulenevalt üldreeglina ei saa samastada ühingu ja osaniku vara ega ühingule tekkinud kahju osaniku kahjuga. Igal juhul ei oleks osa väärtuse vähenemine samatähenduslik ühingule tekkinud kahjuga (TlnRnKo 01.12.2023, 2-19-4161, p 12; TlnRnko 11.12.2020, 2-17-5291, p 8; TlnRnKo 21.12.2022, 2-20-14554, p-d 66, 81). Ent kui ka osa väärtuse vähenemist oleks hagejal võimalik täiendavalt tõendada, siis käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud, kuidas sai talle õiguslikult kahju tekkida. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, milles esitatakse tasaarvestusena kahjunõuded, mis põhjenevad väitel, et juhatuse liikmed on tekitanud ühingule kahju, kuigi ühingu osanike otsused kahjunõudeid mitte esitada on jõus, ei ole edulootusega juriidiline konstruktsioon. Käesoleva aja seisuga on olemas kehtivad Xxxxxxx OÜ osanike otsused (nii 31.08.2023 kui ka 25.03.2024 osanike koosoleku otsused), millega on otsustatud juhatuse liikmete vastu kahjunõuet mitte esitada. Seejuures tuleb märkida, et hageja kutsus juba 31.08.2023 kokku 25.03.2024 koosolekuga identse päevakorraga osanike koosoleku, millel samuti otsustati mitte esitada kahjunõudeid Xxxxxxx OÜ juhatuse liikmete vastu (dtl 319–330). Hageja neid osanike koosoleku otsuseid ei vaidlustanud. 25.03.2024 osanike koosolekul tuginetigi otsuste tegemisel eelkõige sellele, et samasisulised otsused võeti vastu juba 31.08.2023 ning hageja ei ole neid vaidlustanud ja puuduvad ka uued asjaolud (dtl 74–91). 36. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti pidanud hageja hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel perspektiivituks ning on õigesti jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata. 37. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seoses kantud menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. 38. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 9