Obsah (6)

§ 361§ 36§ 362§ 181§ 29§ 364

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Haldusasja number 3-24-1871 Määruse kuupäev ja koht 25. juuni 2024, Tartu Kohtunik Kadri Palm Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidam

) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused.

Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.1.PPA ametnikud tabasid

1. juunil 2024 Võru maakonnas, Setomaa vallas, Pattina külas, Ulitinas kaks isikut, kellel puudusid seaduslikud viibimisalused Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isikutel olid kaasas Venemaa Föderatsiooni (VF) sisepassid, isikute sõnade kohaselt räägivad nad vene keelt. Info kohaselt võib isikute näol olla tegemist välismaalastega, kes koos ületasid
2. juunil 2024 ajavahemikul kell 08.40 – 09.00 Võru maakonnas, Setomaa vallas Ulitina külas, ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Piiriületuse koht Eesti Vabariigi piirimärk 391 -85 meetrit. 1.2.Puudutatud isiku tabamisel esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isik peeti
3. juunil 2024 kell 09.09 kuni 48-tunniks kinni

-i alusel ning alustati menetlustoimingutega. Isiku näol on tegemist võimaliku Venemaa Föderatsiooni kodaniku (kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad) X, sündinud 15. mail 1983 Peskis, Voroneži oblastis, Venemaal, kes tuvastati Venemaa sisepassi ja juhiloa alusel. Isiku sõnul soovis ta kiirelt kodumaalt lahkuda kuna oht elule ja tervisele. 1.3.

§ 361

lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-52-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes

§ 361lg 2 p-des 4 ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7.

1.4.

§ 361

lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. Isikul ei olnud kaasas ühtegi reisidokumenti. Hetkel isik on tuvastatud ainult isiku enda ütluste ja isiku VF siseriikliku passi ja juhiloa alusel. PPA-l ei ole võimalik sellise väikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Samuti ei saa PPA teha ametliku päringu Vene Föderatsiooni ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. 1.5.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnul lahkus ta Peterburist

1. juunil 2024 taksoga ja sõitis sellega ühte piiriäärsesse külla ja ületas piiri jalgsi. Tegutseti varem väljatöötatud plaani alusel, ta oli ostnud selleks vajalikud vahendid ja eelnevalt tutvunud internetis leiduva materjaliga, et kuidas ebaseaduslikult piiri ületada. Isikul polnud dokumente ja ametlikult piiri ületada ei saanud ning arvas, et kuna tema elukaaslane on tagaotsitav ja ei saa ametlikult dokumente taotleda ega piiri ületada. Samas isik ise ei proovinud endale dokumente taotleda ja on seda ka ütlustes maininud, et oli keeruline ja lihtsalt ei jäänud aega taotleda vaid otsustas koos naisega ebaseaduslikult piiri ületada. 1.6.PPA hinnangul kinnitavad isiku käitumine ja ütlused seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka teadlikult ellu viinud. Täpsemat väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Xi sõnadel kohaselt oli riigist lahkumise seotud sellega, et tema elukaaslase osas on alustatud menetlust, täpsemalt ta küll ei tea aga arvab, et sellega on seotud miskit muud suurt, sest FSB uurib seda. Elukaaslane on korra tunnistajana käinud ülekuulamisel, kuid arvab, et asi on poliitiline ja valida on kas mina vangi või sõtta. Ei soovi, et naine peaks valima ja tuli koos naisega, kuna ei saa teda ju üksi jätta. Kodumaalt lahkumist on kaalunud nii Abhaasia kui ka Soome kaudu, kuid leidnud, et see on lihtsam Eesti kaudu. Ta on realiseerinud vara ja üritanud ka liigutada raha oma elukaaslase Portugalis elavate sugulastele. Kaasas samas pole mingeid tõendeid ega pabereid, mis tõendaksid probleeme ja vajadust kaitse järele, kuid kaasas on suures koguses sularaha. Samuti on isik oma ütlustes rääkinud, et tulenevalt elukaaslase olukorrast, on ennast juba varasemalt ametivõimude eest varjanud ja teadlikult teinud tegusid, mis raskendavad ametivõimudel nendega kontakti saada. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. 1.
2. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 2 1.8.PPA on seisukohal, et

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. 1.9.Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta, ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu. Isikul ei ole kaasa ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPAle teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik ei oska adekvaatselt selgitada, millised on tema reaalsed kaitse soovid ja vajadused ja mille täpsema eest ta põgeneb. Eestisse sattumine on pigem juhus ja tema tegelik eesmärk võib olla muu. Isik on planeerinud erinevaid võimalusi riigist lahkumiseks (Soome ja Abhaasia kaudu). Tema tegelik eesmärk on pigem olla koos oma elukaaslasega, kelle suhtes on Venemaal alustatud menetlus. PPA-l on alust arvata, et isiku tegelik eesmärk ei ole Eesti.

1. Kohus vaatas PPA taotluse läbi
2. juunil 2024 toimunud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. PPA esindaja täpsustas põgenemisohu esinemise aluseid viitega VSS § 68 p-dele 3 ja
3. Puudutad isik X selgitas kohtuistungil, et ei taha muuta PPA-le
4. juunil 2024 antud ütlusi. X rõhutas, et Eesti oligi nende (tema ja tema elukaaslase) sihtpunkt. Kui oleks tahtnud mujale minna, siis ei oleks teele välja tulnud, et piirivalvet kohata. Eestis konkreetset elukohta ei ole.
5. Kohus koostas esmalt
6. juunil 2024 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
7. augustini
8. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. KOHTU SEISUKOHT
9. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 36

¹ lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. 6.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 7. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (

§ 361lg 1 teine lause).

Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega. 8. Praegune taotlus on esitatud tuginedes

§ 361lg 2 p-dele 2 ja 4.

3 9.

§ 361

lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (p 2); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4). 10. Kohus nõustub PPA-ga praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et vajalik on täpsustada isiku kodakondsust. PPA-le ei ole esitatud piisavalt dokumente ning kõik vajab täiendavat kontrollimist. Samuti on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh isikut kodumaal esinevate ohtude ning tema tegelike eesmärkide osas. 11.

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Praeguseks ei ole veel puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus selge ja seda tuleb alles hinnata ning asjaolusid täpsustada. Olemasolev teave ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus (täidetud on isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses, haavatavuse hindamise akt). PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud.

§ 181

lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud.

1. Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-19-415).

§ 361

lg 21 sätestab, et sama paragrahvi 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. 13.

§ 361

lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68, kuid VSS § 68 esimene lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. PPA tugineb taotluses põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 8 ning täpsustas kohtuistungil, et tugineb ka p-le

1. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida ning VSS § 68 p 3 kohaselt kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses.
2. Ka isik ise ei eita, et ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tegi seda teadlikult ja tahtlikult. Ta tegutses varem väljatöötatud plaani alusel, oli ostnud selleks vajalikud vahendid ja eelnevalt tutvunud internetis leiduva materjaliga, kuidas ebaseaduslikult piiri ületada. Kuna isikul pole kaasas ühtegi reisidokumenti, on tema isik seni tuvastatud vaid tema enda ütluste alusel ning Vene Föderatsiooni siseriikliku passi ja juhiloa alusel. PPA-l ei ole võimalik sellise väikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Vene Föderatsiooni ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
3. Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kartus, et arvestades isiku ütlusi ning senist tegevust, ei pruugi isik teda kinni pidamata olla enam rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. 4
4. Kohtu hinnangul esinevad eeltoodut arvestades isiku kinnipidamist õigustavad

§ 361lg-s 2 sätestatud alused ning VSS §-s 68 nimetatud põgenemisohu tunnused.

17. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10).
3. Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad dokumendid, mida võiks hoiule võtta ning elukoht, kus elamiseks kohustamiseks või kust regulaarselt registreerimisele ilmumiseks teda kohustada saaks (p-d 1, 2 ja 4). Tõenäoline on, et kui isik on kasutanud ebaseaduslikke vahendeid Euroopa Liitu tulemiseks, ei pruugi ta vabaduses olla PPA-le enda taotluse menetlemiseks kättesaadav ja võib hakata ennast varjama. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära menetluse tulemust, vaid lahkuks Eestist mujale Euroopasse.

1. Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
2. Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni
3. augustini 2024 (kaasa arvatud). 21.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

22. Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5