← Eesti

2-19-15672/125

Obsah (5)§ 329§ 651§ 692§ 691§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-15672 Otsuse kuupäev Tartu, 23. oktoober 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja M

) § 651 lg-le 2 nõuda aegumise kohaldamist, kuna ta on aegumise vastuväite esitanud hilinenult. Hageja ütles laenulepingud üles

  1. augustil 2019, sellest ajast muutus nõue sissenõutavaks ja hakkas kulgema aegumistähtaeg. TsÜS § 146 lg 1 järgi saabus nõuete aegumistähtaeg
  2. augustil
  3. Kostja tugines aegumisele esimest korda
  4. veebruaril 2023 vastuses hageja apellatsioonkaebusele. Oma apellatsioonkaebuses
  5. novembril 2022 kostja aegumisele ei tuginenud, kuigi oleks saanud seda teha, sest kostja väidetud asjaoludel oli aegumistähtaeg selleks ajaks möödunud. Seega on kostja

§ 329lg 1 ja § 331 lg 1 järgi aegumisele tuginemise õiguse minetanud.

Arvestades

§ 329

lg-s 1 sätestatud kohustust esitada kohtumenetluses vastuväited võimalikult varakult ning

§ 651

lg-s 1 sätestatud apellatsioonimenetluse olemust ja eesmärki, milleks on eelkõige maakohtu lahendi õiguspärasuse kontrollimine, saab apellant taotleda apellatsiooniastmes aegumise kohaldamist apellatsioonitähtaja jooksul ning vastustaja apellatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja jooksul (RKTKo 3-2-1-136-10, p 15). Aegumisele tuginemine põhjustaks menetluse venimise. Põhjendamatu on kostja väide, et maakohus ei arvestanud kostja väiteid pandi realiseerimise kohta ja jättis tähelepanuta asjaõigusseaduse § 294 lg 5, mille kohaselt vastutab panditud asja müügi viisi kokkulepet rikkunud pandipidaja sellest tekkinud kahju eest. Maakohus analüüsis poolte väiteid ja jõudis õigesti järeldusele, et osade ülekandmine hageja väärtpaberikontole ei ole käsitatav pandi 3

(6)2-19-15672 realiseerimisena ja et pandi realiseerimine toimus alles 2021, kui osad võõrandati avalikul enampakkumisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus ebaõigesti aegumise kohaldamata. Kostja esitas aegumise vastuväite vastuses apellatsioonkaebusele ning ringkonnakohus oleks pidanud aegumise vastuväitega arvestama. Seaduse eesmärgiga ei ole kooskõlas, kui kostja peaks esitama aegumise vastuväite enne nõuete aegumist. Asjaolu, et võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu aegub menetluse jooksul, ei võta käendajalt õigust esitada võlausaldaja nõudele kõiki põhivõlgniku vastuväiteid, sh aegumise vastuväidet (VÕS § 149). Seega saab käendaja tugineda asjaolule, et põhivõlgniku vastu on nõue menetluse kestel aegunud. Hageja on omandanud põhivõlgniku kolme tütarühingu osad ebaseaduslikult ja vastuolus pandilepingutega.
  2. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kostja oleks pidanud aegumisele tuginema juba oma apellatsioonkaebuses, seega on aegumise vastuväide esitatud hilinenult. Nõue ei ole ka aegunud. Hagi esitamisega peatus aegumine VÕS § 68 lg 3 alusel ka põhivõlgniku suhtes. Panditud osade kandmisel hageja väärtpaberikontole pandiesemeid ei võõrandatud. Pandilepingute alusel oli hagejal õigus kanda osad enda väärtpaberikontole. Pandi realiseerimine toimub osade müügi teel, mitte selle kandmisel hageja väärtpaberikontole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb

§ 691p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse. 12.

§ 651

lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda ringkonnakohtus aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud.

§ 651

lg 2 ei reguleeri, millal tuleb apellatsioonimenetluses aegumise vastuväide esitada. Kolleegium on varem leidnud, et arvestades

§ 329

lg-s 1 sätestatud kohustust esitada kohtumenetluses vastuväited võimalikult varakult ning

§ 651

lg-s 1 sätestatud apellatsioonimenetluse olemust ja eesmärki, milleks on eelkõige maakohtu lahendi õiguspärasuse kontrollimine, saab apellant taotleda apellatsiooniastmes aegumise kohaldamist apellatsioonitähtaja jooksul ning vastustaja apellatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja jooksul (vt ka RKTKo 3-2-1-136-10, p 15). Praegusel juhul esitas kostja aegumise vastuväite hageja apellatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja kestel. Kostja tugines aegumisele 20. veebruaril 2023. Hageja apellatsioonkaebus võeti menetlusse 16. novembril 2022 ja kostjale anti 20-päevane tähtaeg apellatsioonkaebusele vastamiseks. Määrus 4

(6)2-19-15672 toimetati kostjale kätte
  1. novembril
  2. Enne vastamise tähtaja möödumist esitas kostja taotluse kohustamaks hagejat andma tagatise menetluskulude katteks ja pikendamaks hageja apellatsioonkaebusele vastamise tähtaega.
  3. jaanuari
  4. a määrusega jäeti tagatise andmise taotlus rahuldamata ja määrati kostjale hageja apellatsioonkaebusele vastamiseks uus 21-päevane tähtaeg määruse kättetoimetamisest. Kostja sai määruse kätte
  5. jaanuaril 2023 ja vastamise tähtaeg saabus
  6. veebruaril
  7. Seega esitas kostja aegumise vastuväite hageja apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja kestel ning see on kooskõlas ka eelviidatud kolleegiumi varasema praktikaga

§ 651lg 2 kohaldamisel.

13. Kui apellatsioonkaebuse esitavad mõlemad pooled, on hageja ja kostja teineteise suhtes nii apellandiks kui ka vastustajaks. Sellises olukorras ei ole põhjendatud võtta kostjalt õigust tugineda aegumisele vastaspoole apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja jooksul. Aegumise vastuväite esitamisega ei tohi põhjustada menetluse venimist. Kui aga aegumise vastuväide esitati vastaspoole apellatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja kestel, ei põhjusta see kolleegiumi hinnangul menetluse venimist. Seega jättis ringkonnakohus kostja aegumise vastuväitega ekslikult arvestamata ja rikkus sellega oluliselt menetlusõiguse normi (

§ 651lg 2).

Kuna ringkonnakohus on jätnud aegumise vastuväite eksliku menetlusõiguse kohaldamise tõttu kõrvale, kuid on ise samas leidnud, et nõuded aegusid kolme aasta möödumisel laenulepingute ülesütlemisest (

  1. augustist 2019) arvates, võis see rikkumine tuua kaasa ebaõige lahendi.
  2. Käenduse korral tuleb käendaja kohustust eristada põhivõlgniku kohustusest võlausaldaja vastu. Käendaja kohustus on samas seotud (aktsessoorne) põhivõlgniku kohustusega, s.t käendaja vastutus sõltub nii oma tekke, kestuse, sisu, sissenõutavuse kui ka vastuväidete poolest käendusega tagatud põhikohustusest. VÕS § 149 lg 1 järgi on käendajal õigus esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida võinuks esitada põhivõlgnik ise ja mis ei ole vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Seejuures võib käendaja esitada nii käenduslepingust kui ka põhivõlgnikuga sõlmitud lepingust tuleneva nõude aegumise vastuväite. Juhul, kui menetluse kestel aegub võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu, tekib käendajal VÕS § 149 lg 1 alusel õigus esitada selle nõude aegumise vastuväide. Ekslik on hageja seisukoht, et käendussuhtest tuleneva nõude aegumise peatumine peatas ka põhivõlgniku kohustusest tuleneva nõude aegumise. Kuna tegu on eri nõuetega, sai käendaja vastu hagi esitamisega TsÜS § 160 lg 1 alusel peatuda käendussuhtest tuleneva nõude aegumine, kuid VÕS § 68 lg-st 3 tulenevalt ei mõjutanud see iseenesest veel nõude aegumistähtaja kulgu põhivõlgniku suhtes. Nii võib olla tekkinud olukord, kus aegumise peatumise tagajärjel ei ole aegunud küll võlausaldaja nõue käendaja vastu, kuid aegunud on samas võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Sellisel juhul on käendajal võimalik VÕS § 149 lg 1 alusel tugineda aegumise vastuväitele, mille saanuks esitada põhivõlgnik ise. Võlausaldaja nõude aegumise peatumisel käendaja suhtes ei ole siis tähendust, sest seda nõuet ei saa põhivõlgniku kohustusest tuleneva nõude aegumise tõttu enam maksma panna.
  3. Kolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtuga, et panditud osade ülekandmine hageja väärtpaberikontole ei ole käsitatav pandi realiseerimisena ja pandi realiseerimine toimus tuvastatud asjaolude kohaselt 2021 osade võõrandamisega avalikul enampakkumisel.
  4. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama kostja aegumise vastuväidet sisuliselt, andes hagejale võimaluse esitada aegumise vastuväite kohta oma seisukoht ja vajaduse korral tõendid. 5

(6)2-19-15672 17. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.