lg 1 ja § 320 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Bellen Süüdistatav Ott Toode isikukood: 39202146815; elukoht: xxx; xxxharidus; töötab xxx; emakeel: xxx; xxx kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud vandeadvokaadi abi Kristjan Lee (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 253 p-st 1 ja §-st 254, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Ott Toode
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära, s.o 500 eurot. 2. Tunnistada süüdi Ott Toode § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 miinimumpäevamäära, s.o 700 eurot. 3.
lg 1 alusel mõista Ott Tootele liitkaristuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o 1000 eurot. 4.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Ott Toode ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5.
MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Ott Tootelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena käekirjaekspertiisi tegemise kulu 282 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 158,60 eurot ja sundraha 1230 eurot, s.o menetluskulud kokku 1670,60 eurot.
1.2.
Toodet selles, et ta esitas 07.11.2022 tuvastamata kohas Politsei- ja Piirivalveametile internetikeskkonna vahendusel teadvalt enda poolt digitaalselt allkirjastatud vale kuriteokaebuse registreerimisnumbriga 2.1.3/38769-1 selle kohta, et O. Toote xxx XXX võltsis O. Toote allkirja, kirjutas selle Baltasar Liising OÜ-ga sõlmitud autoliisingu käenduslepingusse nr xxx ja kasutas võltsitud dokumenti autoliisingu saamiseks. Kuriteokaebuse kohaselt on O. Toode auto liisingulepingu nr xxx allkirjastanud kui käendaja, kuid O. Toote sõnul pole ta seda lepingut allkirjastanud. Esitatud väidete kontrollimiseks alustati kriminaalmenetlus nr 22278002142. Seega pani O. Toode toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt. 1.3.
Toodet selles, et ta andis 19.12.2022 ajavahemikul kell 09:10 kuni 09:59 Tartus Riia 132 Lõuna prefektuuris kriminaalasjas nr 22278002142 kannatanuna ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et ta pole Baltasar Liising OÜ-ga sõlmitud autoliisingu käenduslepingule nr xxx allkirja andnud ega lubanud käendaja olla. Kannatanuna ülekuulamisel oli O. Toodet hoiatatud, et teadvalt valeütluste andmise eest järgneb vastutus
O. Toode kinnitas ülekuulamise protokollil allkirjaga, et on valeütluste andmise tagajärjest teadlik. Seega pani O. Toode toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluse andmise. 2. Prokurör teeb süüdistusaktis ettepaneku tunnistada O. Toode süüdi
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära, s.o 500 eurot. Samuti tunnistada O. Toode süüdi
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 2 miinimumpäevamäära, s.o 700 eurot.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o 1000 eurot.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetav rahaline karistus täitmisele pööramata, kui O. Toode ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista O. Tootelt välja menetluskulud kogusummas 1670,60 eurot ja võimaldada tasuda see ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused
Seejuures hoiatati O. Toodet, et nii vale kuriteokaebuse esitamine kui ka valeütluste andmine on karistatav (tl 1 ja 4 pöördel). Arvestades, et O. Toode allkirjastas käenduslepingu nr xxx, teadis ta, et XXX kohta esitaud kuriteokaebus on vale ja et tema kannatanuna antud ütlused on samuti valed. Järelikult tegutses O. Toode mõlemal juhul 3 otsese tahtlusega
Eelnevast tulenevalt on täidetud ka
Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb O. Toode süüdi tunnistada
8.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse ning
Asudes analüüsima O. Toote süü suurust, märgib kohus, et O. Toode esitas vale kuriteokaebuse ja andis valeütlusi teise astme (s.o kergemate) kuritegude kohta. Samuti olid O. Toote valed lihtsasti kummutatavad ja tema tegevusega ei kaasnenud riigile suurt menetluskoormust ega kannatanule XXX kriminaalmenetluses keerulisi tagajärgesid. Seega pole O. Toode süü kuigi suur ja jääb alla keskmise. 9. Karistust raskendavad ega kergendavasid asjaolusid pole. Eripreventiivse kaalutlusena peab kohus silmas, et O. Toodet pole varem kriminaalkorras karistatud (karistusregistri väljavõte, tl 31) ja käesoleva otsuse tegemise ajaks on kõnealuste kuritegude toimepanemisest möödunud peaaegu 2 aastat, mille vältel pole O. Toode uusi rikkumisi toime pannud. Samuti on O. Toode käenduslepinguga võetud kohustused täitnud. Kokkuvõtlikult ei vaja O. Toode edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks väga karmi kohtlemist ja talle pole vaja vältimatult mõista karistuseks vangistust, vaid teda on võimalik karistada kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. Lisaks on võimalik jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui O. Toode ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 10.
Seega on rahalise karistuse keskmine määr 265 päevamäära. Tulenevalt
lg-st 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Teatisest O. Toote keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et O. Toote
lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära (s.o 500 eurot) ning
lg 1 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära (s.o 700 eurot).
lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära (s.o 1000 eurot). Ning viimaks tuleb jätta rahaline karistus
MS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (p 3), määratud kaitsjale makstud tasu põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). O. Toode tunnistati süüdi teise astme kuritegudes. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (1,5x820=1230). Käekirjaekspertiisi tegemise kulu on 282 eurot (tl 13) ja O. Toote määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 158,60 eurot (tl 40). Seega on menetluskulud kokku 1670,60 eurot (1230+282+158,60=1670,60). Võimaldamaks O. Tootel oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus 4 KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.