13.05.2022 müügileping ei näe ette vorminõudeid ega tähtaegu punktis 4.6 sätestatud alustel lepingust taganemiseks. Kostja sai lepingust taganemise avalduse kätte 20.12.2022, milline asjaolu ei vaja poolte vaidluse puudumise tõttu eraldi tõendamist (vt p 5). Eeltoodut arvestades on täidetud lepingust taganemise formaalne eeldus, milleks on taganemisavalduse tegemine.
) § 186 p 5 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega.
lg 1 p 4 järgi on lepingust taganemine õiguskaitsevahendiks kohustuse rikkumise korral.
lg 2 järgi on taganemisavalduse õiguslikuks tagajärjeks lepingupoolte vabanemine lepingu täitmise kohustusest ning
lg 1 tagasitäitmise võlasuhte tekkimine.
Kohus on seisukohal, et lepingupooltel on lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus kokku leppida võlasuhte lõppemise alustes, mida seadus ei sätesta. Seda kinnitab
Kohtu hinnangul on lepingupooltel õigus leppida kokku lepingust taganemises, mis ei ole õiguskaitsevahendiks
Kui lepingupooled ei ole eraldi kokku leppinud sellise lepingust taganemise õiguse teostamise viisis ning lepingust taganemise õiguslikes tagajärgedes, kohaldub selles osas võlaõigusseaduses lepingust taganemise kohta sätestatu. Kohus on seisukohal, et pooled on 13.05.2022 müügilepingu punktis 4.6 leppinud kokku sellises lepingust taganemises võlasuhte lõppemise alusena, mis ei ole õiguskaitsevahendiks ning mille kasutamise õigus ei sõltu sellest, kas lepingupool lepingut rikub. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingust taganemise avalduse õigusmõju ei sõltu sellest, kas kostja rikkus lepingut. Seetõttu ei välista hageja lepingust taganemise õiguslikke tagajärgi see, kas kostja rikkus lepingut, kas lepingu rikkumine oli oluline ning kas hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. 7.2. Kostja on leidnud, et müügilepingust ei saa taganeda, sest sellest tulenevad kohustused on kohase täitmisega lõppenud.
lg-st 1 tulenevalt on lepingust taganemise üheks tagajärjeks tagasitäitmise võlasuhte tekkimine. Lepingust tulenev võlasuhe võib olla kohase täitmisega lõppenud. Lepingust taganemine ei too kaasa juba lõppenud kohustuse tagasiulatuvat äralangemist, vaid loob uue võlasuhte, milleks on lepingu alusel üleantu tagastamise võlasuhe. Eeltoodut arvestades ei piira lepingust tulenevate võlasuhete eelnev lõppemine lepingupoole õigust lepingust seaduse alusel või lepingust tuleneval alusel taganeda. Seetõttu ei välista hageja lepingust taganemise õiguslikke tagajärgi see, et pooled on lepingut täitnud. 7.
Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks poolte ühine tegelik tahe, mis erineb 13.05.2022 müügilepingu punktis 4.6 kirjapandust. Kostja esitatud tõendid pärinevad ajast peale lepingu sõlmimist ning vallavolikogu otsuse tühistamist ega sisalda teavet pooltevahelise infovahetuse kohta (dtl-d 390-395, 396, 397-401, 402). Detailplaneeringu menetluse jätkamine pärast vallavolikogu otsuse tühistamist ei näita poolte tahet lepingu sõlmimise ajal ega kostja arusaamist vaidlusaluse lepingutingimuse tähendusest. Hageja on soovinud poolte tegelikku ühist tahet tõendada e-kirjavahetuse ja tunnistaja Y ütlustega. Tunnistaja on avaldanud, et ta esindas tehingu tegemisel mõlemat poolt maaklerina (dtl 477). Kohtu hinnangul ei sisalda asjaolu, et Q on kinnisvaramaaklerina Facebook’is postitanud müügikuulutuse seoses Tammlaane arendusega (dtl-d 484-485), teavet selle kohta, kas Y tegutses kostja maaklerina või mitte. Seega ei lükka kostja esitatud tõend ümber tunnistaja väidetut. Hageja on esitanud Estate Collection OÜ, mille kaudu tunnistaja tegutses, 01.12.2022 arve kostjale ning selle tasumise kinnituse (dtl-d 508-509). Kohtu hinnangul on nimetatud tõendeid arvestades usutav, et tunnistaja tegutses mõlema poole maaklerina. Kohtu hinnangul saab tunnistajal seetõttu olla teavet pooltevahelise suhtluse kohta lepingu sõlmimisele eelneval ajal ja lepingu sõlmimise ajal. Tunnistaja on olnud mõlema poole ja nendega seotud isikutega lepingulistes suhetes, kuid hetkel ei pooltega lepingulised suhted puuduvad. Pooled ei ole tõendanud tunnistaja kehtivat lepingulist seost pooltega, mistõttu ei saa need mõjutada tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kohtu hinnangul ei too tunnistaja ebausaldusväärust kaasa asjaolu, et tunnistaja andis ütlused, mille kohaselt on tunnistaja teinud sama arendusprojektiga seoses veel ühe tehingu, milles ostja on hiljem lepingust taganenud (dtl 477). Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid kostja ja OÜ AnB Kodud 23.11.202 võlaõigusliku müügilepingu (dtl-d 487-498). See on kooskõlas tunnistaja antud ütlustega. OÜ AnB Kodud ei taganenud müügilepingus, sest kostja ja OÜ AnB Kodud sõlmisid 17.01.2023 võlaõigusliku müügilepingu lõpetamise kokkuleppe (dtl-d 499-502). Tunnistajal puudub õigusharidus, mistõttu ei saa tunnistajalt eeldada vahetegemist võlasuhte lõppemise erinevatel õiguslikel alustel. Kohtu hinnangul ei anna tunnistaja eksimus kostja ja OÜ AnB Kodud vahelise võlasuhte lõppemise aluses põhjust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja on avaldanud, et ta on hageja juhatuse liikme abikaasa sõber. Kohus leiab, et sõprussuhe hageja juhatuse liikme abikaasaga ei too automaatselt kaasa ütluste ebausaldusväärsust, kuid ütluste hindamisel tuleb arvestada võimalust, et tunnistaja ütlused on kantud teadlikust või alateadlikust soovist soodustada hagejat. Tunnistaja Y andis järgmised ütlused pooltevahelise müügilepingu sõlmimise asjaolude kohta: „Ainuke nüanss oli see, et planeeringu osas oli veel kohtuvaidlus peal, mis pidi minema Riigikohtusse. Sellest sai räägitud ja mõlemad pooled olid sellest teadlikud. Sellest oli räägitud. Kuna see vaidlus oli kestnud pikka aega, siis M ja kõik teised olid veendunud, et see vaidlus lõpeb positiivselt Mde kasuks. Kokkuleppel mõlema poolega pandi notariaalsesse lepingusse punkt sisse, millest minu arusaamise järgi, et juhul kui Riigikohtu otsus tuleb negatiivne, siis on ostjal õigus taganeda lepingust ja ostja saab raha tagasi. Notar valmistas lepingu ette. Punkt pandi lepingusse sisse vastavalt kokkuleppele. Rohkem ei olegi midagi lisada kuni Riigikohtu otsuseni. Selle punkti sõnastus tuli vist Mlt, aga ma võin eksida. Minu teada saadeti see sõnastus otse notarile. Meie maakleritena lepingut ei tee, räägime läbi ainult lepingutingimused“ (dtl 476). Hageja on esitanud Ri 09.05.2022 e-kirja Yle, mille adressaadiks on märgitud ka M. E-kirjas on märgitud: „M palvel saadan järgneva info. [---] Varasemates lepingutes on vaidlusele, mida ma Sulle kirjeldasin, viidatud sellisena: 2.1.3. Lepingu ese ja lepingu ese 3 ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid keelde, välja arvatud kohtumenetlus haldusasjas nr 3-20-1310, kus menetletakse J ja P kaebust Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsuse nr 26 „Randvere küla, kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamise nõudes. 5.2.3. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et juhul, kui Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020.a. otsus nr 26 „Randvere küla, kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu 6
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on 13.05.2022 müügilepingust kehtivalt taganenud, st mõlemad pooled on lepingu täitmise kohustusest vabanenud (
Hageja nõuab kostjalt 13.05.2022 müügilepingu alusel üleantud 330 000 euro tagastamist. 13.05.2022 müügilepingu punkt 3.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „3.1. Müüja müüb Lepingu eseme 1 Ostjale hinnaga 330 000 eurot, milles sisaldub käibemaks, (edaspidi nimetatud Ostuhind)“ (dtl 17). Ostuhinna kostjale üleandmine ei vaja poolte vaidluse puudumise tõttu eraldi tõendamist (vt p 5). Kostja ei ole esitanud ostuhinna tagastamise nõudele vastuväiteid, mis välistaksid ostuhinna tagastamise kohustuse täitmise kestvalt (nt aegumise vastuväide), ajutiselt või seoks tagastamise kohustuse täitmise hageja kohustusega tagastada kostjale kinnisasi. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna tagastamise kohustuse täitmist ning kostja peab kohustuse täitma. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kohustus tagastada ostuhind hõlmab ka ostuhinna koosseisus olevat käibemaksu. Kohtu hinnangul on 13.05.2022 müügilepingu punktis 3.1 kokku lepitud selles, et rahasummaks, mille hageja kohustub kostjale tasuma, oli 330 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on rahasumma kostjale üle andnud.
lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
lg 5 sätestab, et lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. Pooled vaidlevad selle üle, millise aja jooksul pidi kostja ostuhinna tagastama pärast lepingust taganemist. Hageja leiab, et ostuhind tuli tagastada lepingust taganemisele järgneval päeval, sest
lg 5 järgi pidi kostja ostuhinna hoiustama, sest kostja pidi asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust. Kostja sellega ei nõustu, et tal oli kohustus saadud ostuhind hoiustada. Kohus leiab, et
lg 5 paneb lepingupoolele kohustuse hoolitseda selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. Kohus leiab, et 13.05.2022 müügilepingu punktist 4.6 nähtuvalt on pooled pidanud lepingust taganemist võimalikuks, sest on kokku leppinud lepingust taganemise eeldustes, mille saabumine on tõenäoline. Seega on mõlemal poolel kohustus hoolitseda selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik.
lg 5 paneb lepingupoolele kohustuse hoolitseda selle eest, et ei saabuks
lg 2 p-des 2 või 3 sätestatud lepingu alusel üleantu tagastamist välistav asjaolu. Kui
lg-st 5 tulenevat kohustust on rikutud, on kahjustatud lepingupoolel võimalik nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Eeltoodut arvestades ei piira
lg-s 2 sätestatud eelduste esinemine raha üle andnud lepingupoole õigust nõuda raha tagastamist. Seetõttu ei tulene kohtu hinnangul lepingu alusel raha saanud lepingupoolele
Raha saanud lepingupool peab
lg-st 5 tulenevalt arvestama sellega, et lepingust taganemise korral tuleb tal mõistliku aja jooksul saadud rahasumma tagastada. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kostjal ei olnud kohustust ostuhind hoiustada, mistõttu ei pidanud kostja tagastama hagejale ostuhinda taganemisele järgneval päeval, vaid mõistliku aja jooksul. Hageja pidas ostuhinna deponeerimata jätmise korral mõistlikuks täitmise ajaks seitset päeva. Kohtu hinnangul on ostuhinna suurust arvestades selle tagastamiseks vajalik aeg seitse päeva ebamõistlikult lühike. Kostja pidas mõistlikuks täitmise ajaks 30 päeva. Kohus leiab, et kuivõrd kostja pidi arvestama lepingust taganemise võimalikkusega, on täitmise aeg 30 päeva ebamõistlikult pikk. Kohus leiab, et pooltevahelise võlasuhte sisu ja raha tagastamise kohustuse olemust arvestades on ostuhinna tagastamiseks vajalik mõistlik aeg maksimaalselt kaks nädalat. Kostja sai lepingust taganemise avalduse kätte 20.12.2022. Seega pidi kostja ostuhinna hagejale tagastama hiljemalt 05.01.2023. Seega muutus ostuhinna tagastamise kohustus sissenõutavaks 06.01.2023. Kuivõrd hagejal on õigus kostjalt nõuda ostuhinna 330 000 eurot tagastamist ning kohustus on muutunud sissenõutavaks, rahuldab kohus hagiavalduse 330 000 euro tasumise nõudes. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 330 000 eurot. 11. Hageja nõuab kostjalt viivise 4773,70 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt 330 000 eurot
Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja oli kohustatud ostuhinna hagejale tagastama hiljemalt 05.01.2023. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist ajavahemiku 29.12.2022 kuni 05.01.2023 eest.
lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 18.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 325 917,95 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.