KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1802 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi R. M. vastu võla nõude

§ 49lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b.

tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49lg 1 p-d 2 ja 4); c.

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49lg 1 p 3); d.

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (

§ 49lg 1 p 5); e.

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (

§ 49lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 6.

1. Hageja on kohtule esitanud laenutaotluse menetluses koostatud krediidivõimelisuse analüüsi dokumendi (dtl 74) ja kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 16/05/2021 15/11/2021 kohta. Laenutaotlust hageja kohtule esitanud ei ole ning istungil selgitas hageja, et laenutaotlust kui sellist eraldi ei vormistatud; internetipangas oli kostjale tehtud tema andmete põhjal personaalne pakkumine, mille kostja sai aktsepteerida. Hageja vastas kohtule, et ei küsinud kostjalt teiste pankade väljavõtteid, analüüsitud on ainult kostja SEB-s olevat konto väljavõtet, põhjusel, et töötasu laekus kostjal hageja juures avatud arvelduskontole. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli veel kolm kontot, millele/millelt ta tegi ülekandeid. Kohtuistungil selgitas hageja, et konto lõpuga 013 oli krediitkaardi teenindamise konto, sealt läksid maha krediitkaardi maksed ning sinna kandis kostja raha krediitkaardi tagasimakseteks. Kostja selgitas, et konto lõpuga 189 oli tal kogumiseks, sinna ta kogus raha ning konto lõpuga 228 oli digikassaga seotud kogumishoius. Kostja kinnitas istungil, et antud lepingu sõlmimise 4 ajal ei olnud tal veel võetud muid laene muudelt krediidiandjatelt ja seega ei toimunud teistelt kontodelt ka laenude tagasimakseid teistele krediidiandjatele. Hageja on kohtu hinnangul õigesti tuvastanud kostja sissetuleku, kostja palk oli ajavahemikus mai - september 2021vahemikus 1123,75- 1338,24 eurot. Istungil selgitas hageja, et hageja ja kostja vahel oli enne sõlmitud kaks lepingut – väikelaenuleping, püsimaksega krediitkaardileping ja AS SEB Liisinguga liisinguleping. Enne 20.11.2021 oli nende laenude jääk 1352.28 eurot. Krediidivõimelisuse analüüsis võttis hageja kostja elamiskuludena aluseks arvestuslikud 702,8 eurot ning koos uue laenuga olid kõikide laenude kuumaksed kokku 407,05 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et kostja tasus üüri 525 eurot kuus. Kostja sõnul olid korteri kommunaalmaksed ca 50 eurot kuus ning ka elektriarve oli väike. Kostja kinnitas, et kõnealusel lepingu sõlmimise ajal sai ta palgast kohustused ja kulud kaetud. Hasartmängude osas selgitas hageja, et analüüsitud 6-kuulisel perioodil moodustasid need kulutused kostja palgast keskmiselt 12% kuus ja see oli aktsepteeritud tase. Kostja kinnitas, et tal oli hasartmängudele seatud kindel summaline piir (50 eurot) kuus, mida ta ei ületanud. Kostja selgitas, et võlgu jäi ta 2023.a veebruaris seetõttu, et tema tööleping lõpetati koondamisega ning ta oli mõnda aega töötu ega suutnud laene teenindada. Kohus on kohtule esitatud tõendite ja poolte selgituste põhjal seisukohal, et hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Ka kostja ise kinnitas istungil, et ta oli lepingu sõlmimise ajal maksevõimeline ning samal töökohal oli ta töötanud juba üle 10 aasta (omas seega stabiilset sissetulekut).
2. Lepingu ülesütlemise kehtivus Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. Hageja on kohtule esitanud ka 11.04.2023 kostja e-postiaadressile xxx saadetud e-kirja laenulepingu nr 2021019484 erakorralise ülesütlemise teatega. Teates on märgitud, et hageja ütleb lepingu üles 05.05.2023, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 04.05.
3. Hageja selgitab, et saatis kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ka internetipanka 11.04.2023 ning luges ülesütlemise kättesaaduks hiljemalt 14.04.
4. Samuti on hageja esitanud menetlusdokumendi väljastusteate, millest nähtub, et hageja on saatnud kirja kostja postiaadressile ning 13.04.2023 on dokument sel postiaadressil vastu võetud (X allkiri). Kostja märkis kohtuistungil, et ta ei ole üles ütlemise e-kirja saanud, kuid kinnitas, et hagejale teadaolev e-posti aadress on õige. Kostja siiski ei välistanud, et teade on tulnud postiga; internetipanka ta enda sõnul ei vaadanud. Arvestades, et hageja on üles ütlemise teate saatnud kolmel viisil, sh kostja poolt kinnitatud kontaktandmetel ning kiri on jõudnud kostja elukohta, loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale saatnud lepingu üles ütlemise teate ning kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. 5 Kostja kinnitas istungil, et hageja poolt välja toodud nõude summad ja arvestused on õiged. Hageja andis kostjale seadusega nõutud täiendava tähtaja võla tasumiseks. Seega on kohus seisukohal, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 05.05.
6. Hageja nõuded Hageja väitel on kostjal põhivõlg 7977.19 eurot. Kohus tuvastas, et lepingu punktis 2.
7. oli märgitud, et viivist võib nõuda lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui viimane on kõrgem. Lepingujärgne intressimäär oli 7,5% aastas ning lepingu jõustumise hetkel kehtinud viivisemäär oli lepingus välja toodud päeva- ja aastamäärana. Kohtule esitatud intressiarvestuse tabeli (dtl 31) kohaselt on kostjal intressivõlgnevus alates 10.02.2023 kuni lepingu üles ütlemiseni 05.05.2023, kokku 185,
8. Viivist on hageja arvestanud alates 11.02.2023, s.o alates maksetega võlgu jäämisest, seadusjärgses määras. Kostja avaldas nii vastuses kui ka istungil, et võtab nõuded õigeks. Kohus rahuldab hageja põhivõla, intressi ja viivisenõude VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
9. Menetluskulud Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluses tasutud riigilõiv 770 eurot. Hageja avaldas kohtuistungil, et muid menetluskulusid tal ei ole. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd kohus rahuldas hagi tervikuna, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud menetluskulud, kui neid oli, tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6