Obsah (12)

§ 572§ 575§ 267§ 268§ 270§ 1046§ 574§ 29§ 114§ 23§ 116§ 256

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-21-17491

) § 270 lõikes 1 sätestatud tähtaeg on möödunud. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. juuni
3. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2200 eurot. Maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 1500 eurot ning määras, et riigilõiv tuleb tasuda igakuiste 100-euroste osamaksetena 15 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Pooled sõlmisid

§ 572lg 1 mõttes ülalpidamislepingu.

Ülalpeetav võib

§ 575

järgi ülalpidamislepingust taganeda samadel alustel ja korras nagu kinkija kinkelepingust. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda

§ 267

punktides 1 – 3 ette nähtud juhtudel (

§ 268lg 1).

Kinkija võib taganeda lepingust ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest (

§ 270lg 1).

Lepingust taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja ei saanud lepingust taganeda. Kostja ei olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu. Hageja ei tuginenud taganemisavalduses kostja jämedale tänamatusele. Taganemisavaldust saab menetluses hiljem siiski täiendada. Tõendatud ei ole, et kostja nimetas hagejat 12. oktoobril 2021 kõige mustemaks ja õelamaks inimeseks Normetite sugupuus, ega see, et kostja oleks hagejat süüdistanud varguses. Pooltel oli sel kuupäeval sõnavahetus. Sõnavahetuse konteksti ja täpsemat sisu ei saa tõendite põhjal tuvastada. Käsitletav sõnavahetus ei ole selline jäme tänamatus, mis annaks hagejale aluse lepingust taganeda. Kostja poolt menetluses seisukohtade väljendamine ei ole hageja au teotamine

§ 1046tähenduses ega jäme tänamatus hageja suhtes.

Kostja ei esitanud väiteid ise, vaid esindaja kaudu. Neist ei saa järeldada kostja jämedat tänamatust hageja vastu. Hageja esindaja võimendas kostja väiteid. Kostjal ei ole lepingust tulenevalt kohustust tagada hagejale puhta joogivee saamist oma kaevust ega teostada kaevu puhastustöid. Lepingu tähenduses täieliku ülalpidamise andmine hõlmab siiski hageja varustamist puhta joogiveega. Hageja ei nõudnud kostjalt puhta joogivee toomist. Hageja ostis joogivett poest. Hageja on suutnud endale seega joogivee tagada. Kuna leping on väga üldine ja kostjalt ei ole selgelt puhta joogivee toomist nõutud, ei saa kostjat lugeda selles osas lepingut rikkunuks. Hageja tugineb kaevuvee puuduste osas 2019. a analüüsidele. Sellega ei saa tõendada, et puudused on jätkuvalt olemas. See, et hageja joogivee kvaliteet ei vasta ega vastanud lepingust taganemise ajal nõuetele, on tõendamata. Terviseameti seisukohast nähtub, et hageja kaevu vesi on juhul, kui selles on väidetud puudused, pärast töötlemist ohutu. Hageja kaevu vee kvaliteet ei ole halvenenud aasta jooksul enne lepingust taganemist.

§ 270järgset tähtaega ei järgitud.

4 Hagejal on olemas küttepuud. Hageja ei saanud seega nõuda täiendavate küttepuude toomist. Hageja kütab elamut elektriga. Elektriarved esitatakse kostjale ja võib eeldada, et kostja tasub need. Hageja ei väida, et ta maksaks elektri eest. Kostja tasub seega hageja eluaseme kütte eest. Kostja kohustus lepingu järgi teostama elamu sanitaarremondi. See viitab ühekordsele, mitte korduvale kohustusele. Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-17-1760, et kostja tegi elamus remonti suuremas mahus kui sanitaarremont. Kostja on sanitaarremondi tegemise kohustuse seega täitnud. Kuna lepingus ei ole kokku lepitud, missuguses korras tuleb kostjal hoida tema omandisse antud elamut ning missuguseid remonditöid tuleb lepingu kehtivusajal ülalpidamiskohustuse täitmiseks teha, ei ole tuvastatav, et kostja oleks olnud lepingu alusel kohustatud tegema hageja poolt välja toodud remonttöid ning et nende tegemata jätmine oleks lepingu rikkumine. Kostja ei rikkunud lepingut sellega, et jättis küttekolded hooldamata ning suitsuandurid paigaldamata. Elamut köetakse elektriga. Kostja tasub arved. Hageja nõutavate remonditööde tegemine ei ole hõlmatud lepingust tuleneva kohustusega tagada hagejale mõistlik elamispind. Hagejal on olemas eluruumid, mis on adekvaatses korras. Hagejal ei ole välistatud ahju kütmine. Hageja ei saa kütta üksnes pliiti. Ühe küttekolde korda tegemata jätmine, ei ole olukorras, kus elamu on köetav muude vahenditega, kostjale etteheidetav. Hageja ei selgitanud, miks talle on saunaahi vajalik. Hagejal on elamus WC ja duširuum. Hageja ei tõendanud, et elamu elektrisüsteem on remontimata ja tuleohtlik. Kostja peab lepingu järgi hoolitsema, et hagejal oleksid mõistlikud eluruumid, kuid need ruumid ei pea hõlmama kogu kinnisasja. Hageja takistab kostjal remonttööde tegemist. Kostja pahauskne takistamine remontööde tegemisel ei ole aluseks hagi rahuldamisele. Kostja ei ole lepingu alusel kohustatud abistama hagejat kinnistu heakorratöödega. Nende kohustuste täitmata jätmine ei ole lepingu rikkumine. Hageja ei tõendanud, et kostja takistab vallal elamus remontööde teostamist, eelkõige küttekehade remonti. See, et hageja ei saa taotleda vallalt toetust, ei ole kostja rikkumine. Hageja nõudis 6. augusti 2021. a kirjas iganädalase toidukorvi toomist. Hageja tugineb taganemise alusena toidu mittetoomisele pärast 6. augustit 2021. Kohtud selgitasid varasemates tsiviilasjades hagejale, et ta peab pöörduma oma vajadustega mõistlikult kostja poole. Kostja võimaldas nõudekirja saamisel hagejal poodi minna. Kostja tegi seda vaid üks kord. Kostja ei saanud pärast nõudekirja, milles paluti iganädalase toidukorvi toomist, kätte saamist jääda täiesti passiivseks. Ühel korral poeskäigust keeldumist ei saa tõlgendada toidu toomise soovist täieliku loobumisena. Kohus selgitas tsiviilasjas nr 2-19-16014 kostjale, et tema peab tundma mõistlikku huvi ülalpeetava vajaduste vastu. Kostja rikkus sellega lepingust tulenevat kohustust täielikuks ülalpidamiseks. See rikkumine ei ole siiski aluseks hagi rahuldamisele. Pooltel ei ole selget kokkulepet toidu toomise osas. Toidu toomist ei saa mõistlikult nõuda ühe ebamäärase nõudekirjaga. Hageja ei ole üritanud saada kostjaga toidu toomise osas mõistlikele kokkulepetele. Hageja asus kohe lepingust taganema. Hageja ei ole jäänud toiduta. Hageja eelistas abi palumise asemel ise poodi minna. Hageja oleks saanud sel juhul nõuda kostjat toidu arvete tasumist, kuid ta ei teinud seda. Toidu toomise kohustuse täitmata jätmine on põhjustatud hageja enda soovimatusest, mitte kostja rikkumisest. Ülalpidaja peab

§ 574

järgi ülalpeetavat ülal pidama ja hooldama viisil, mida ülalpeetav võib mõistlikult oodata tema poolt üleantu väärtuse ning tema senise elukorralduse põhjal. Üleantu väärtus ei ole viidatud tõendiga adekvaatselt tõendatud, sest neis on hinnatud XXXX ja XXXX kinnistuid tervikuna. Hageja andis XXXX kinnisasjast kostjale üle ½ suuruse kaasomandi osa. Samas, hinnates lepingu rikkumist, arvestas kohus üleantu väärtusega. See ei muuda siiski järeldust taganemise alusetuse kohta. 5 Rikkumise tuvastamisel tuleb

§ 574

ja § 270 lg 1 järgi arvestada hageja elustandardiga aasta jooksul enne lepingust taganemist. Hageja ei tõendanud, et tema elustandard oleks halvenenud ühe aasta jooksul enne

1. oktoobri
2. a taganemisavalduse tegemist. Hageja esitatud tõendid viitavad probleemidele, mis tekkisid ammu enne taganemist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja oli hageja suhtes jämedalt tänamatu. Hageja tugines taganemisavalduses
4. oktoobri
5. a sündmustele kui kostja jämedale tänamatusele hageja suhtes. Kostja jäme tänamatus on hageja ja tunnistaja ütlustega tõendatud. Kostja ei esitanud
6. oktoobri
7. a sündmuste kohta alternatiivset versiooni, vaid keeldus sellest rääkimast. Maakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et
8. oktoobri
9. a sündmused ei ole kostja jäme tänamatus hageja suhtes. Kostja esitas menetluses hageja au teotavad väited. Kostja õigus menetluses seisukohti esitada ei anna kostjale õigust hagejat solvata. Menetlusdokumendis väidetu saab olla au teotamine ja jäme tänamatus hageja suhtes. See, et väiteid esitas kostja nimel esindaja, ei ole oluline. Kostja esindaja käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 6 järgi kostja käitumine. Ülalpidamiskohustuse ulatus on lepingus selgelt reguleeritud. Kohustuste täpsustamiseks tuleks lepingut

§ 29

järgi tõlgendada, mitte heita hagejale ette, et ta ei ole sõlminud ülalpidamise osas kostjaga täiendavaid kokkuleppeid. Lepingu konkretiseerimiseks kokkulepete sõlmimata jätmine ei tähenda, et lepingust tulenevad kohustused oleksid ära langenud või et kostja ei pea lepingut täitma. Poolte ühine tahe oli, et kostja kohustub lepingu järgi pidama hagejat täielikult ülal. Kostja peab seega tagama hagejale tema baasvajaduste rahuldamise ja mõistliku elukorralduse. Kostja ei tee seda. Kostja peab varustama hagejat puhta joogiveega. Hageja nõudis seda

1. augusti
2. a kirjas. Kaevuvee kvaliteet ei ole
3. aastast paremaks läinud. Kostja ei ole teinud selleks midagi. Kostja tegevusetus on jätkuv. See, et hageja peab joogivee saamiseks seda poest tooma ega saa kasutada kaevuvett, on ülalpidamisekohustuse rikkumine. Hageja saab küttepuudega kütta üksnes oma magamistuba ja vahekäiku. Hageja elukorraldus on kütteperioodil seetõttu piiratud, kuna teised ruumid on külmad ja kasutuskõlbmatud. Hageja peab neid ruume kütma elektriga. See ei ole vana talumaja puhul mõistlik. See, et kostja ei too küttepuid ega remondi küttekehasid, on ülalpidamiskohustuse rikkumine. Kostja on lepingu järgi kohustatud tegema sanitaarremonti rohkem kui üks kord. Kostja peab lepingu järgi tagama hagejale täieliku ülalpidamise ja abistamise, sh mõistliku elamispinna. Sanitaarremont tagab hagejale mõistlikud elamistingimused. Sanitaarremonti tuleb seega teha vastavalt vajadusele, mitte ainult üks kord. Hageja tõendas, et elamu vajab sanitaarremonti. Elamu küttekolded vajavad remonti. Hageja elab talvel oma magamistoas ja vahetoas, kuna ülejäänud elamu ei ole köetav ega kasutatav. Elamu ei ole elektriga köetav. Kohustus tagada mõistlik eluase hõlmab ka kohustust tagada elamus sauna kasutamise võimalus. Hageja tõendas, et elamu elektrisüsteem on puudustega ja tuleohtlik ning et elamu konstruktsioonid on hävimisohus, kuna katus jookseb läbi ja kelder on vett täis. Maakohus järeldus, et hagejale on tagatud mõistlikud eluruumid, on seega ekslik. Kostjal on lepingust tulenevalt kohustus hoida korras kõiki elamu ruume, mitte üksnes osa neist. Hageja ei takista kostjal elamus remondi tegemist. Kostja lihtsalt ei tee seda. 6 Maakohus ei lugenud heakorratööde tegemata jätmist täieliku ülalpidamise ja abistamise kohustuse rikkumiseks. Vaidlust ei ole, et kostja ei tee kinnisasjal heakorratöid. Otepää vald ei aita hagejat, sest hageja ei ole selle kinnisasja omanik, millel asub hageja eluase. Vald ei aita hagejat kostjast tulenevatel asjaoludel. Maakohus jättis lahendamata hageja
4. juuni
5. a taotluse, milles hageja palus, et kohus küsiks vallalt täiendavat teavet. Maakohus nõustus, et kostjal on kohustus hagejale toitu tuua. Kohus ei pidanud toidu toomata jätmist rikkumiseks, kuna hageja ei üritanud saavutada kostjaga selles osas kokkulepet. See on ekslik. Hageja palus
6. augusti
7. a kirjas, et kostja tooks hagejale iga nädal toitu ning tõi esile loetelu sellest, mida hageja vajab. Hageja kordas oma palvet, kuid kostja ei toonud hagejale toitu. Hageja ei ole toidu toomise soovist loobunud. Kostja ei teinud hagejale ka ettepanekuid, kuidas toidu toomist korraldada. Kostja jättis hageja seega abita. Maakohtu seisukoht, et hageja ei ole jäänud toiduta, on küüniline. Asjaolu, et hageja peab toidu ise hankima, ei tähenda, et kostja ei oleks hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja rikkumine on pikaaegne. Kostja ei kõrvaldanud seda täiendava tähtaja jooksul.

§ 574

tulenevalt sõltub ülalpidaja ülalpidamiskohustuse ulatus mh sellest, millise väärtusega vara on ülalpeetav talle üle andnud. Pooled ei leppinud kokku, et hagejat tuleks ülal pidada, arvestades üksnes hagejal lepingu sõlmimise aja seisuga olnud elustandardit. Hageja andis kostjale üle kaks kinnisasja. Arvestades kinnisasjade väärtust, peaks kostja ülalpidamiskohustus hageja ees hõlmama enamat, kui üksnes elektriarve maksmist. Maakohtu põhjendustest ei ole selgelt aru saada, kas ja mil moel maakohus arvestas kostja kohustuste ulatuse tuvastamisel kostjale üleantud kinnisasjade väärtusega. Maakohus tuvastas, et kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust üksnes hageja elektriarve maksmisega. See ei ole hageja ülalpidamiseks piisav. Hageja andis kostjale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja. Kostja ei täitnud oma kohustusi. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi seega oluliselt. Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu. Maakohus ei saanud
2. oktoobri
3. a sündmuste kohta teha järeldusi üksnes hageja ja tunnistaja ütluste põhjal. Kohus pidi arvestama ka kostja ütlustega. Kostja ei ole
4. juuni
5. a menetlusdokumendis väitnud seda, mida hageja esindaja sellest järeldab. Kostjal on õigus kirjeldada menetluses enda nägemust hageja väidetest. Kostja ei rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Hageja esitas nõude tegeleda veeproovidega, kuid mitte vee küsimusega. Hageja heidab kostjale ette joogivee probleemi, mis puudutab XXXX kinnisasjal asuvat kaevu. Hageja tugineb
6. a proovidele. See küsimus lahendati varasemates tsiviilasjades. Hageja on minetanud õiguse sellele tugineda, kuna see tekkis juba aasta enne lepingust taganemist. Kostja ei saa kaevuvee koostist mõjutada. Filtrite paigaldamine ei lahendaks probleemi. Kostja pidi tagama hagejale samaväärsed elamistingimused, mis hagejal olid lepingu sõlmimise ajal. Kaev oli sel ajal olemas. Maakohus tuvastas, et hagejal on tema elamises küttepuud. Kostja ei pidanud neid juurde tooma. Hageja kütab elamut ilmselt elektriga. Kostja tasub elektri eest. Hageja saab valida, milliseid ruume ta kasutab ja kütab. Kostja on hageja elamus remonti teinud. Hagejale kuulus enne lepingu sõlmimist ainult ½ kaasomandi osa kinnisasjast, kus elamu asub. Hageja ei saa nõuda, et kostja teeks remondi kogu elamus. Hageja keelas kostjal enda tuppa sisenemise. Kostja on kinnisasjal heakorratöid teinud. Kostja niitis ja teostas aias hooldustöid. Põlluäärte niitmisega on tegelenud isik, kellele hageja on põllumaa välja rentinud. Hageja ei saa eeldada, et Otepää vald teeks eraomandile hageja soovitud kulutusi. Kostja ei ole vallal kulutuste tegemist takistanud. Kostja ei ole lepingu järgi kohustatud 7 hagejale toitu tooma. Kostja tegi siiski hagejale toidu toomise osas ettepaneku, kuid hageja keeldus sellest. Hageja nõuab esindaja vahendusel toidu toomist. Hageja kinnitas istungil, et ta ei soovi, et kostja talle toitu tooks. Kostjal ei ole kohustust tuua hagejale toitu, kui hageja ei ole selleks selgelt soovi avaldanud. Hageja ei ole nõudnud kostjalt toidukorvi hüvitamist. Hagejale peab lepingu järgi olema tagatud lepingu sõlmimise aja elustandard. Hageja ei esitanud üleantud kinnisasjade väärtuse kohta asjakohaseid tõendeid, kuivõrd hageja tõendid kajastavad mõlema kinnisasja väärtust tervikuna. Kostja sai lepingu alusel hagejalt ½ kaasomandi osa XXXX kinnistust. Ülalpidamislepingust saab taganeda ühe aasta jooksul puuduste tekkimisest. Tegemist on õigusi lõpetava sättega.

§ 114ei ole asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Maakohus leidis õigesti, et pooled on sõlminud
3. juunil 2009 ülalpidamislepingu

§ 572

lg 1 tähenduses ning et

§ 575

järgi võib ülalpeetav ülalpidamislepingust taganeda samadel alustel ja korras nagu kinkija kinkelepingust (

§ 267

). Samuti on põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja on tuginenud

§ 267

punktides 1 ja 3 sätestatud taganemise alustele (s.o jäme tänamatus kinkija suhtes ja ülalpidamislepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine). Maakohus jõudis kokkuvõttes järeldusele, et hageja poolt välja toodud asjaoludel ei ole tõendatud kostja jäme tänamatus ega ka selline kostja poolne lepingurikkumine, mis annaks aluse ülalpidamislepingust taganeda (st materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks puudusid). Lisaks ei olnud hageja maakohtu hinnangul tõendanud, et tema elustandard oleks halvenenud ühe aasta jooksul enne 21. oktoobri 2021. a taganemisavalduse tegemist (

§ 270lg 1). Maakohus on esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas Ts

MS § 232 lg-tega 1 ja

1. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
2. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 8.
3. Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 13 ekslikult märkinud, nagu ei oleks hageja
4. oktoobri
5. a taganemisavalduses tuginenud kostja jämedale tänamatusele. Viidatud taganemisavalduse (I kd, tl 19 pöördel) sisust nähtuvalt on hageja avalduses kostja jämedale tänamatusele tuginenud (ning ka kostja ei ole menetluses väitnud vastupidist). Samas ei saanud see maakohtu eksimus iseenesest mõjutada otsuse sisu, sest järgnevalt on kohus otsuses põhjalikult analüüsinud hageja väiteid kostja jämedast tänamatusest. 8.
6. Maakohtu otsuses käsitletud
7. oktoobri
8. a sündmuste osas kordab hageja apellatsioonkaebuses sisuliselt oma varasemas menetluses esitatud väited ja arusaamu ning ei nõustu selgelt maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistaja A. Riigi ütlustest ning poolte vande all antud seletustest saab 8 kokkuvõttes tõsikindlalt järeldada üksnes seda, et hagejal ja kostjal oli nimetatud kuupäeval sõnelus, kuid selle täpse sisu ja põhjuste kohta on pooled esitanud selgelt erinevaid versioone. A. R. ütlustest ei ole võimalik teha järeldusi poolte vestluse täpsema konteksti kohta ega selle kohta, milline oli hageja enda osa sõneluse tekkimisel. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Eksitav on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja esitanud alternatiivset versiooni
9. oktoobri
10. a sündmustest, mis lükkaks hageja ja tunnistaja ütlused ümber. Kostja ei ole keeldunud
11. oktoobri
12. a sündmustest rääkimast. Kostja ei pidanud
13. aprilli
14. a istungi protokollist nähtuvalt vajalikuks rääkida sellest, mida ütles temale
15. oktoobril 2021 tunnistaja A.R. (II kd, tl 62). Vaidluse eset arvestades puudus selleks ka vajadus. 8.
16. Hageja on pidanud jämedaks tänamatuseks ka kostja esindaja poolt
17. juuni
18. a menetlusdokumendis (menetlusdokument ise on kohtule esitatud
19. juulil 2022) esitatud väiteid. Hageja hinnangul on need teda mõnitavad ning tema au teotavad. Ringkonnakohus märgib esmalt, et
20. juuni
21. a menetlusdokumendi konteksti arvestades ei ole kostja väited hageja valetamise, räpasuse ja varastamise kohta käsitletavad faktiväidetena, vaid pigem hinnangutena, mille eesmärk on juhtida kohtu tähelepanu hageja poolt juba varemalt esitatud väidete ebaõigsusele ning hagejaga suhtlemise raskustele. Seetõttu ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus menetlusosalise tõekohustusest (TsMS § 328 lg 1). Tõekohustuse esemeks on faktilised asjaolud, millele menetlusosalised tuginevad või vastu vaidlevad. Menetlusosaliste esitatud hinnangutele, mh õiguslikele hinnangutele, tõekohustus ei laiene. Samuti rõhutab ringkonnakohus, et
22. juuni
23. a menetlusdokumendis ega muus menetlusdokumendis ei ole hagejat nimetatud "vaimuhaigeks". Samuti ei ole kostja esindaja
24. juuni
25. a menetlusdokumendis "jälitamise maania" all silmas pidanud kitsalt võimalikku meditsiinilist diagnoosi, vaid kasutanud poolte suhtluse kirjeldamisel kujundlikku väljendit. Lisaks on hageja väite, et kostja on süüdistanud teda pidevas jälitamise maanias ehk vaimuhaiguses, esitanud esmakordselt maakohtu kohtukõne teesides, mistõttu jättis maakohus selle väite asja lahendamisel põhjendatult kõrvale (TsMS § 402 lg 2 teine lause). Asjakohane ja põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et vaidlusaluses
26. juuni
27. a menetlusdokumendis esitatud väljendused on kostja lepingulise esindaja, mitte kostja enda väljendused ning neist ei saa seetõttu järeldada kostja jämedat tänamatust hageja vastu. Apellatsioonkaebuses hageja ei nõustu selle seisukohaga, leides, et esindaja käitumise ja teadmise saab TsMS § 217 lg 6 alusel omistada menetlusosalisele (kostjale). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 217 lõikel 6 üksnes menetlusõiguslik tähendus esindaja esindusõiguse ulatuse piires (TsMS § 222 lg 1). Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et kostja kasutaks enda lepinguliste kohustuste täitmiseks esindajat, kelle käitumise või kellest tulenevate asjaolude eest peaks kostja vastutama (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 lg 2). 8.
28. Seonduvalt ülalpidamiskohustuse rikkumist puudutavate hageja väidetega (

§ 267

p 3) on õige maakohtu seisukoht, et ülalpidamislepingus kokku lepitud kostja kohustused on väga üldised ning pooled ei ole kostja kohustustes täpsemalt kokku leppinud ega ülalpidamislepingut täiendanud. Põhjendamatu on hageja väide, et lepingus on kokku lepitud selge ja tavapärasest põhjalikum ülalpidamiskohustuse regulatsioon. Ülalpidamisleping on kestvusleping ning ülalpidaja kohustuste maht võib ülalpeetava eluaja 9 jooksul oluliselt muutuda. Maakohtu tuvastatust ning asja materjalidest, mh poolte vande all antud seletustest, nähtub, et ülalpidamislepingu sõlmimise ajal (

1. juunil 2009) elasid hageja ja kostja XXXX kinnistul ühises majapidamises. Alates
2. aastast kostja XXXX kinnistul alaliselt ise ei ela. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et sellises muutunud olukorras vajaksid ülalpidamislepingu punktis 3.3 sisalduvad kokkulepped üle vaatamist ning täpsustamist või isegi täiendamist. Kokkulepete täpsustamine nt toidu toomise kohustuse ulatuse ja sisu ning vajalike remonditööde mahu, vajalike heakorratööde ulatuse kindlakstegemisel oleks eelkõige hageja enda huvides. Poolte omavahelist halba läbisaamist arvestades oleks ringkonnakohtu hinnangul mõistlik kokku leppida kostja poolt hagejale vastavate kulude hüvitamise põhimõtetes. 8.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus heitnud hagejale ette lepingu täitmise nõudmist. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus hoopis leidnud, et kostjale ei tule lepingust (selle praeguses sõnastuses) selliseid kohustusi, mille täitmist hageja nõuab. Hageja leiab, et kui maakohtu arvates jäi mõne kohustuse sisu ebaselgeks, tulnuks lepingut

§ 29kohaselt tõlgendada.

Ringkonnakohtu hinnangul ongi maakohus seda teinud – valdava osa maakohtu põhjendustest hõlmab käsitlus sellest, millised kohustused kostjale lepingust tulenevad. Maakohus on jõudnud küll hagejast erinevatele järeldustele, kuid see iseenesest ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohus lisab, et hageja senise käitumise põhjal on väheveenvad hageja väited tema huvi osas selle vastu, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi täidaks. Maakohtu tuvastatust järelduvalt ei tee hageja ka praeguse lepingu pinnal kostjaga enda ülalpidamise ja hooldamise võimaldamiseks mõistlikul viisil koostööd (

§ 23lg 2).

Pigem on hageja soovinud kostjaga sõlmitud ülalpidamislepingust järjekindlalt vabaneda, mida ilmestavad tsiviilasjades nr 2-17-1760 ja nr 2-19-16014 peetud kohtuvaidlused. 8.

1. Seoses etteheidetega lepingust tulenevate väidetavate kohustuste (puhta joogivee tagamine, toiduainetega ja küttepuudega varustamine ning remondi ja heakorratööde tegemine) rikkumise kohta kordab hageja apellatsioonkaebuses valdavalt oma varasemas menetluses esitatud väiteid ja arusaamu ning tõenditele antud hinnanguid. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendatud ja kuna otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. 8.6.
2. Seonduvalt puhta joogivee tagamise kohustusega on iseenesest õige apellatsioonkaebuses märgitu, et pooled ei ole menetluses väitnud, et kaevuvee kvaliteet oleks pärast
3. aastal tehtud analüüse paremaks läinud. Seetõttu on ekslik maakohtu märgitu, et vee kvaliteediprobleeme ei saa
4. a analüüside põhjal tõendada. Samas ei saanud see eksimus mõjutada maakohtu lõppjäreldusi. Hageja ei pea lepingu järgi tagama kinnistul asuva kaevu vee sellist kvaliteeti, et seda saaks ka töötlemata joogiveena kasutada. Asjas ei ole tõendeid, et kaevuvee kvaliteedi selline parandamine oleks üldse objektiivselt võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puhta joogiveega varustamist võib kostja lepingu järgi tagada ka teisiti, nt tuues hagejale joogivett poest. Hageja on aga
5. augusti
6. a kirjas (I kd, tl-d 12–13) nõudnud just kaevuvee kvaliteedi mõõtmist ning vajadusel kaevu puhastamis- ja süvendamistööde teostamist. 8.6.
7. Hageja heidab maakohtule ette vaatluse korraldamata jätmist, kuid kaebusest ei selgu, millisel viisil võis see väidetav minetus mõjutada asjas tehtavat lõpplahendit.
8. novembri
9. a menetlusdokumendis (p-s 2.3) on hageja taotlenud maakohtult vaatluse korraldamist XXXX kinnistul. Hageja soovis, et kohus vaataks üle hageja elutingimused ja 10 tema kodu seisukorra. Hageja pidas oluliseks, et kohus saaks vahetu mulje kohapealsest olukorrast ning selle kaudu võimaluse hinnata, kas kostja täidab kohustust hagejat täielikult ülal pidada või mitte (I kd, tl-d 149–151). Hageja elutingimused XXXX kinnistul paiknevas elamus ja selle ümbruses on piisavalt tõendatud ka asja materjalide hulgas olevate muude tõenditega. Kostja vaidlusaluste kohustuste sisu ja mahtu (mis on õiguslik küsimus) polnuks võimalik vaatlusega tuvastada. Ringkonnakohtult ei ole hageja vaatluse korraldamist taotlenud. 8.6.
10. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjale ei tulene lepingust kohustust teostada elamus regulaarselt sanitaarremonti. Tegemist oli kostja ühekordse kohustusega, mille täitmine on tsiviilasjas nr 2-17-1760 tehtud lahendiga tuvastatud. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et ülalpidamislepingust ei tulene kostjale otsest kohustust hooldada elamu küttekoldeid ning paigaldada suitsuandureid. Juhul kui elamut on võimalik kütta üksnes ahiküttega, võiksid sellised kohustused maakohtu hinnangul olla siiski tuletatavad mõistliku elamispinna tagamise kohustusest, kuid hageja kasutuses olevat elamut on võimalik kütta ka elektriga (ning kostja on selle eest tasunud). 8.6.
11. Hageja hinnangul on kostja jätnud elamus teostamata veel mitmed remonditööd ning on selle kinnituseks esitanud elamu väidetavate (kõrvaldamist vajavate) puuduste kohta MEK Ehitusgrupp OÜ ülevaatuse akti (I kd, tl-d 21–30). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks neid töid senini teostanud. Samas leidis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et kõnealuste muude hageja nõutavate remonditööde tegemine ei ole hõlmatud kohustusega tagada hagejale mõistlik elamispind. Lisaks luges kohus tõendatuks kostja väite, et hageja teeb sihilikult takistusi kostjale remonttööde tegemisel. Maakohtu need järeldused on kooskõlas asjas esitatud ja kogutud tõenditega ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 8.
12. Apellatsioonkaebuse väidetest võib järeldada, et maakohus on hageja hinnangul jätnud

§ 574kohaldamisel põhjendamatult tuvastamata üleantu väärtuse.

Samas ei selgu apellatsioonkaebuse väidetest, milliste tõendite põhjal saanuks maakohus seda teha. Hageja poolt kinnistute väärtuse tõendamiseks esitatud hindamisakti (I kd, tl 199) osas leidis maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et see ei tõenda üleantu väärtust adekvaatselt, sest aktis on hinnatud XXXX ja XXXX kinnistuid tervikuna, kuid esimesest kinnistust on hageja kostjale üle andnud üksnes ½ suuruse mõttelise osa omandi. Hageja ei ole sellele maakohtu järeldusele apellatsioonkaebuses ka sisulisi vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et maakohus on pidanud võimalikuks tugineda samale hindamisaktile hagihinna määramisel (otsuse põhjenduste p-d 34 ja 35), ei muuda maakohtu lahendit vastuoluliseks. Hagihinna määramine TsMS § 136 lg-te 1 ja 4 alusel ning hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamine on erinevad kategooriad, millele laieneb ka erinev tõendamisstandard. 8.8. Maakohus on hageja hinnangul ekslikult mööda vaadanud hageja abipalvete õiguslikust tähendusest, milleks on

§ 114lg 1 mõistes täiendava tähtaja määramine kohustuse täitmiseks.

Seega, ükskõik kui oluliseks või ebaoluliseks pidas kohus kostjapoolseid rikkumisi, tuleb need hageja arvates lugeda oluliseks

§ 116

lg 2 p 5 mõttes, kuna rikkumisi ei ole kõrvaldatud ka pärast selleks täiendava tähtaja andmist. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viited

§ 114

lg-le 1 selles kontekstis asjakohatud.

§ 256p 3 iseenesest ei sea taganemise eelduseks rikkumise olulisust.

Samas ei ole maakohus tuvastanud ühtegi hageja väidetud lepingurikkumist.

1. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. 11
2. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks kostja apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. 10.
3. Kostja
4. mail 2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajakulu 1430 eurot (käibemaksu ei lisandu). Esindaja ajakulu apellatsiooniastmes on kokku 13 tundi ja tunnitasu 110 eurot (käibemaksu ei lisandu). Esindaja on teinud järgmised toimingud: tutvumine apellatsioonkaebusega, konsultatsioon kostjaga ning positsiooni kooskõlastamine (kokku 4 t); apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine (0,5 t); kostja vastuse koostamine ja kliendiga kooskõlastamine (kokku 5 t); hageja vastusega tutvumine (1 t); hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga tutvumine (kokku 1,5 t) ning kostja täiendatud seisukoha edastamine ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 t). Esindaja kinnitab, et osutatud õigusabi on seotud ainult praeguses asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusega. 10.
5. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud ülemäära suured. Kostja ainus sisuline toiming on apellatsioonkaebusele vastuse esitamine, kuid seegi kujutab endast vaid kostja
6. novembri
7. a menetlusdokumendi kordust. Selle koostamise ja sellega seotud toimingute tegelik ajakulu on tõenäoliselt vaid tund või paar. Menetluskulude nimekirja koostamine viisil, kus kasutatakse standardset dokumenti põhja, millele lisatakse väljatrükk ajaarvestussüsteemist, ei võta kauem kui 15 minutit. 10.
8. Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 järgi hageja esindajakulu kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele ei saanud kostja lepingulisel esindajal selle menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades kuluda üle 0,25 tunni (15 minuti). Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ei saanud esindajal kuluda üle kolme tunni, arvestades, et kaebusega oli esindaja juba varem tutvunud ning vastuse positsioonid kostjaga kooskõlastanud. Esitatud vastuses kostja suures osas ka kordab menetluses juba varem esitatud seisukohti. Samuti ei saanud kostja esindajal hageja
9. oktoobri
10. a vastusega tutvumisele kuluda üle 0,5 tunni. Hageja
11. mai
12. a seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele võis kostja esindajal kuluda kokku 1 tund (sh kliendiga nõupidamine) ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi. Kostja esindaja eelmärgitust suurem ajakulu ei ole nende toimingute puhul ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirjas märgitud täiendatud seisukohta ei ole kostja
13. mail 2024 üldse kohtule esitanud (kostja on esitanud uuesti üksnes varem esitatud vastuse apellatsioonkaebusele). Muus osas on kostja esindaja ajakulu tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud. Kokku on esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses seega 9 tundi (4+0,25+3+0,5+1+0,25). Kostja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud. 10.
14. Eelmärgitut arvestades on hageja poolt hüvitatav kostja esindajakulu kokku seega 990 eurot (9 × 110).
15. Ringkonnakohtu
16. augusti
17. a määrusega on hageja vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel 2100 euro riigilõivu tasumisest (II kd, tl-d 126–127). TsMS § 190 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et kui hageja on saanud menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleks hagejalt seega mh välja mõista riigilõiv, mille tasumisest ta oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Samas on hageja kõrges eas pensionär ning tema ainukeseks sissetulekuks on pension, mis menetlusabi andmise ajal oli 691 eurot 33 senti. Muu oluline vara ja säästud hagejal puuduvad. 12 Ringkonnakohtule ei ole teada, et hageja majanduslik seisund oleks praeguseks oluliselt paranenud, mistõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut ning vabastada hageja tema majanduslikust seisundist lähtuvalt kõnealuse menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) 13