Obsah (8)

§ 113§ 402§ 1§ 404§ 4034§ 411§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. 2 2-24-112661 Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi G. V. vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 04.09.2022 järelmaksulepingu nr xxxx. Lepingu alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1319.61 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,49%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma (1319.61 eurot), intressimäär 24.70%, viivitusintressi määr 24.15%, päevas 0.0671%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev (10.09.2027), maksete tähtpäevad (
3. kuupäev), laenulepingu sõlmimise tasu (0.00 eurot), igakuine lepingu haldustasu (0.00 eurot). Pooled leppisid kokku intressimääras 24,15% aastas ja 0,106 % päevas.
4. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
5. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.10.2022 – 10.09.
6. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjal on põhivõlgnevus alates
7. osamaksest, s.o 10.06.2023 kuni
8. osamakseni, s.o 10.09.2023
9. Hageja saatis 08.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.09.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.09.2023 lepingu üles. 3 2-24-112661
10. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.10.2022 - 10.05.2022, millest põhiosa katteks on arvestatud 67.84 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1251,77 eurot (1319.61 eurot - 67.84 eurot).
11. Kostjal on intressi võlgnevus alates
12. osamaksest 10.06.2023 kuni ülesütlemiseni 23.09.2023, kokku summas 173,74 eurot (39.74+39.43+39.12+38.79+16.66=173.74).
13. Hageja nõuab viivist summas 195.98 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1251,77 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.05.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 24,15%.
14. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt, s.o 1251,77 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 18.05.2024 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,15% aastas.
15. Hageja nõuab võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist summas 50 eurot (10.10.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 18.10.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 03.11.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot). Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
16. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude, kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on tasunud
17. osamaksest, s.o 01.10.2022 kuni
18. osamakseni s.o 10.05.2023 (kaasaarvatud) üldsummas kokku 415.71 eurot (hagis ekslikult märgitud 415,69 eurot, kuivõrd nõude ümberarvestuse tabelist nähtub, et kostja tasus 410,46 eurot ja täiendavalt 5,25 eurot). Juhul, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, siis ei olnud kostja ülesütlemise seisuga, s.o 08.09.2023 võlas ning sellisel juhul ei ole ülesütlemine kehtiv. 30.05.2024 seisuga ei olnud kostja veel osamaksetega võlas. Kostja on võlgnevuses alates 10.06.2025 osamaksest. Viidatud osamakse suurus on 20,61 eurot. Kostja on tasunud täiendavalt 5,25 eurot. Seega 10.06.2025 osamakse suurus on 15,36 eurot (hagis ekslikult märgitud 15,61 eurot, kuivõrd 20,61 - 5,25 on 15,36).
19. Tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse suurus on eeltoodust tulenevalt 903,90 eurot (1319.61 eurot – 415,71 eurot). Kohtu seisukoht
20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 18.07.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. 4 2-24-112661
21. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused 15.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1319,61 eurot. Kostja pidi tasuma hagejale laenu eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. 16. Kohtu hinnangul vastab viidatud leping ja selle lisa tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 4034

lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 17. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate 5 2-24-112661 seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 18.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

§ 4034lg 6.

19. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 20.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

21.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 415,71 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 415,71 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 903,60 eurot (1319,61 eurot laenusumma – tagasimaksed 415,71 eurot).

1. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja hageja lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta. 6 2-24-112661 Hageja palus välja mõista tulevikus alates 10.06.2025 kuni 10.06.2027 sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed vastavalt lepingus toodud maksegraafikule.
2. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
3. Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse enne 10.05.
4. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle kahe aasta, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
5. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 903,90 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
7. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 673 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot) ja menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
2. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 455 eurot ning menetluskuludelt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust 7 2-24-112661 kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
2. detsembri
3. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8