← Eesti

2-23-3001/21

Obsah (12)§ 76§ 168§ 657§ 70§ 75§ 234§ 662§ 667§ 238§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-3001 Kohtuasi NLMK Plat

§ 76

lg 1 ja § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata Eesti kohtualluvuse puudumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

7.

  1. Maakohus asus seisukohale, et müügi- ja tarnetingimuste punktis 11.1 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe on muutunud pooltevahelise lepingu osaks. Seejuures leidis maakohus, et kuna kohtualluvuse kokkulepet sisaldav tingimus on märgitud elektroonilises vormis tellimuse kinnituslehel, siis on täidetud kohtualluvuse kokkuleppe vorminõuded Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 punkti a ja lõike 2 järgi, mille kohaselt elektrooniliselt edastatud teave võrdsustatakse kirjaliku vormiga. 7.
  2. Maakohus kohaldas kohtualluvuse määramisel Brüssel I bis määruse art 25 ning leidis, et kuna pooled on sõlminud Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 mõistes kokkuleppe, mille kohaselt on pädev Taani kohus, ega ole kokkuleppel välistanud kohtualluvuse erandlikkust, siis ei allu hagiavalduse lahendamine Eesti kohtule. 2

(6)2-23-3001 Määruskaebus
  1. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse läbiviimiseks. 8.
  2. Maakohus jättis tähelepanuta, et müügilepingu sõlmisid hageja ja kostja ning vaidlusaluste tüüptingimuste väljatöötaja NLMK DanSteel A/S ja kostja vahel ei ole lepinguid sõlmitud. Asja materjalidest ei tulene, et hageja ja kostja arutasid tüüptingimusi või viitasid nende kohaldamisele omavahelises tehingus. Tellimuse kinnituse on väljastanud NLMK DanSteel A/S, kes on müüjaks õigussuhtes hagejaga, mitte kostjaga. NLMK DanSteel A/S tüüptingimused ei kohaldu hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele. Tellimuse kinnituses sisaldub tüüptingimuste ülemine rida, milles viidatakse NLMK DanSteel A/S-le ja mille kohaselt „The terms of sale and delivery set out below shall apply unless otherwise agreed in writing between NLMK DanSteel A/S (the Seller) and the Buyer“
  3. 8.
  4. Hageja esitas määruskaebusega uue tõendi - 12.04.2022 e-kiri hagejalt kostjale. Hageja väitel tõendab see, et tüüptingimusi sisaldav tellimuse kinnitus saadeti kostjale pärast lepingu sõlmimist ning üksnes infoks, et tellimus on töös. Edasine menetlus
  5. 28.11.2023 vastuses vaidles kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  6. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 3 alusel koosmõjus §iga 659 tühistada.

Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus kohtualluvuse kokkuleppe kohaldatavuse hindamisel ning kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse hindamata jätmisel Brüssel I bis määruse art 25 lg-t
  2. See viis selleni, et maakohus asus ennatlikult seisukohale, et vaidlus ei allu Harju Maakohtule. 13.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule (

§ 75lg 1).

  1. Hageja on Lätis registreeritud äriühing (dtl 92), kostja Eestis registreeritud äriühing. Seega on tegemist piiriülese vaidlusega ning maakohus on kohtualluvuse kontrollimisel põhjendatult juhindunud Brüssel I bis määrusest (ELTL art 81 lg 2 p-d c ja e).
  2. Kostja viitas 27.03.2023 menetlusdokumendis pooltevahelise kohtualluvuse kokkuleppe olemasolule, mille kohaselt tuleb müügilepingust tulenevad vaidlused lahendada Kopenhaageni mere- ja kaubanduskohtus. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole aga tegemist pooltevahelises õigussuhtes kehtiva kokkuleppega. Hageja leiab, et tingimused ei ole pooltevahelise lepingu 1 Tõlge: Kui NLMK DanSteel A/S (edaspidi "müüja") ja ostja vahel ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti, kehtivad allpool esitatud müügi- ja tarnetingimused (dtl 36). 3

(6)2-23-3001 osaks muutunud. Seega seisneb peamine vaidlus selles, kas tellimuse kinnituses sisalduv kohtualluvuse kokkulepe kohaldub pooltevahelises õigussuhtes. 15.1. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on tüüptingimusega VÕS § 35 järgi, ning hindas tüüptingimusena kohtualluvuse kokkuleppe saamist pooltevahelise lepingu osaks. Maakohtu hinnangul on kohtualluvuse kokkulepe saanud pooltevahelise lepingu osaks, ning kohus põhjendas seda asjas tuvastatud järgmiste asjaoludega: - Kohtualluvuse kokkulepet sisaldava tellimuse kinnituse allkirjastas E. S, kes on ka hageja juhatuse liige. - Tellimuse kinnitusleht sisaldas müügilepingu põhitingimusi. - Tellimuse kinnitusleht sisaldas märkust NLMK DanSteel A/S müügi- ja tarnetingimuste kohaldamise kohta, ning vastavad tingimused asuvad kinnituslehe pöördel. - Hageja on kasutanud tüüptingimusi kostja suhtes. Maakohus hindas vorminõuete täitmist art 25 lg 1 järgi ning asus seisukohale, et kuna kohtualluvuse kokkulepet sisaldav tingimus on märgitud elektroonilises vormis tellimuse kinnituslehel, siis on täidetud kohtualluvuse kokkuleppe vorminõuded Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 punkti a ja lõike 2 järgi (määruse p. 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa aga kirjaliku vorminõude täitmise järeldamiseks üksnes kohtualluvuse kokkulepet sisaldava dokumendi elektroonilisel teel edastamisest. 16. Maakohus asus õigesti lahendama esmalt küsimust sellest, kas tüüptingimusena kohtualluvuse kokkulepe on saanud pooltevahelise lepingu osaks. See küsimus tuleb lahendada Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 järgi autonoomselt. Selleks tuleb tuvastada poolte tahteavalduste olemasolu ning vastavus Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 nõuetele2 üksnes selle sätte enda alusel3. 16.1. Määruse art 25 lg 1 lause 2 p
  1. a)järgi sõlmitakse kohtualluvuse kokkulepe kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega. Art 25 lg 2 järgi võrdsustatakse kirjaliku vormiga elektrooniliselt edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada. Määruse art 25 lg 1 lause 2 p-s
  2. a)sätestatud kirjalik vorminõue on täidetud juhul, kui mõlemad pooled on väljendanud enda nõusolekut vastava kohtualluvuse kokkuleppe osas kirjalikus vormis (sh e-mailide vahetamisega) ja nõusoleku autorit tuvastada võimaldaval viisil (in written and authorised form)4. Samas ei piisa ühepoolselt allkirjastatud dokumendist5. 16.2. Tüüptingimusena kohtualluvuse kokkulepe on art 25 lg 1 järgi saanud kehtivalt pooltevahelise lepingu osaks üksnes juhul, kui seda kasutav pool on selgelt viidanud selle kohaldamisele ning teisel poolel oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.6 Samas ei ole kirjalikkuse nõue määruse art 25 lg 1 tähenduses täidetud ning kohtualluvuse kokkulepe ei ole saanud pooltevahelise lepingu osaks näiteks juhul, kui kohtualluvuse kokkulepet sisaldavad tüüptingimused on saadetud teisele poolele pärast lepingu sõlmimist, ega samuti näiteks juhul, kui lepingupool saadab teisele poolele kohtualluvuse kokkulepet sisaldava allkirjastamata lepingu projekti, ning teine pool saadab vastu allkirjastatud kinnituse kohtualluvuse kokkuleppest teadlik olemise kohta. Sellisel juhul vastaks nõutavale vormile ainult pakkumise saaja ühepoolne avaldus ning vorminõude täitmine sõltuks ebakindlast asjaolust, kas pakkumise saaja avaldus jõudis teise pooleni. 7 2 Magnus/Mankowski/Magnus, Brussels Ibis Regulation
(2016)Art. 25, vnr 75. Magnus/Mankowski/Magnus, Brussels Ibis Regulation
(2016)Art. 25, vnr 76, 88, 96. 4 Magnus/Mankowski/Magnus, Brussels Ibis Regulation
(2016)Art. 25, vnr 95. 5 Magnus/Mankowski/Magnus, Brussels Ibis Regulation
(2016)Art. 25, vnr 95. 6 Magnus/Mankowski/Magnus, Brussels Ibis Regulation
(2016)Art. 25, vnr 96. 7 Magnus/Mankowski/Magnus, Brussels Ibis Regulation
(2016)Art. 25, vnr 98. 3 4
(6)2-23-3001 16.
  1. Art 25 lg 1 ülaltoodud tõlgendusest nähtuvalt on vajalik mõlema lepingupoole vastava tahteavalduse olemasolu ja selle vastastikune väljendamine. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse keskseks elemendiks on poolte vastav konsensus
  2. Seega ei piisa tüüptingimusena kohtualluvuse kokkulepet sisaldava dokumendi e-maili teel saatmisest ühe lepingupoole poolt. 16.
  3. Maakohus on tuvastanud üksnes ühe poole (hageja) tahte olemasolu kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks lepingu sõlmimisel (määruse p-s 3). Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, kas lepingu sõlmimisel esinesid mõlema poole (sh kostja) tahteavaldused kohtalluvuse kokkuleppe sõlmimiseks, ning kui esinesid, siis kas need vastavad määruse art 25 lg 1 nõuetele. 16.
  4. Juhul, kui pooled ei ole Brüssel I bis määruse art 25 lg-le 1 vastavat kohtualluvuse kokkulepet sõlminud, siis tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda Brüssel I bis määruse kohtualluvuse üldsätetest (
  5. jagu).
  6. Juhul, kui hageja ja kostja on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe vastavalt Brüssel I määruse art 25 lg-le 1, siis tuleb maakohtul hinnata, ega kohtualluvuse kokkulepe pole sisulise kehtivuse poolest tühine. Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 kohaselt on kokkulepitud liikmesriigi kohus pädev, välja arvatud juhul, kui kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Olenemata asjaolust, et maakohus asus seisukohale, et kohtualluvuse kokkulepe on saanud pooltevahelise lepingu osaks (mida tuleb maakohtul ülaltoodud selgitustest lähtudes siiski uuesti hinnata), ei ole maakohus kohtualluvuse kokkuleppe sisulisele kehtivusele kohalduvat materiaalõigust välja selgitanud ega selle alusel kokkuleppe sisulist kehtivust hinnanud. 17.
  7. Brüssel I bis määruse põhjenduste p 20 kohaselt tuleb kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus otsustada kokkuleppes määratud kohtu või kohtute asukoha liikmesriigi õiguse, sealhulgas kõnealuse liikmesriigi kollisiooninormide alusel. NLMK DanSteel A/S müügi- ja tarnetingimuste p 11.1 kohaselt lahendatakse vaidlused Kopenhaageni mere- ja kaubanduskohtus, mis asub Taani Kuningriigis. Seega tuleb kohaldada Taani Kuningriigi kollisiooninorme, arvestades seejuures, et Rooma I määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008) selle art 1 lg 2 p e kohaselt kohtualluvuse kokkulepetele ei kohaldu (RKTKm 05.06.2024, 2-23-14994, p 10). Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte kohtualluvuse kokkuleppe sisulisele kehtivusele kohaldatav õigus välja selgitada Taani Kuningriigis kehtivate riigisiseste kollisiooninormide kohaselt, ning seejärel hinnata vastava õiguse alusel kohtualluvuse kokkuleppe sisulist kehtivust. 17.
  8. Taani Kuningriigi õiguse väljaselgitamiseks tuleb maakohtul koguda tõendeid Taani Kuningriigi vastava õiguse sisu kohta.

§ 234

ja REÕS § 4 lg 1 jagavad välisriigi õiguse väljaselgitamise koormise kohtu ja poolte vahel. Seega tuleks maakohtul anda menetlusosalistele võimalus esitada kohaldatava õiguse osas vastavad tõendid ja seisukohad (REÕS § 4 lg 2).

  1. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks.
  2. Hageja on määruskaebusega esitanud uue tõendi – hageja 12.04.2022 e-kirja kostjale, millega hageja edastas kostjale tüüptingimusi sisaldava tellimuse kinnituse (dtl 137-139). Määruskaebuse põhjendamiseks võib menetlusosaline esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (

§ 662

lg 3) ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates vajadusel uusi tõendeid ka koguda (

§ 667lg 3 lause 2) (vt ka Tln

RnKo 29.02.2024, 2-22-8331 p 30.2). Viidatud e-kirjaga edastas hageja kostjale vaidlusalust kohtualluvuse kokkulepet sisaldava 8 Magnus/Mankowski/Magnus, Brussels Ibis Regulation

(2016)Art. 25, vnr 75. 5
(6)2-23-3001 tellimuse kinnituse, milline asjaolu on oluline tüüptingimuste lepingu osaks saamise tuvastamisel. Seega on tõend asjakohane (

§ 238) ja kohus võtab selle vastu.

20.

§ 173

lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 21.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks ning hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.