) sätestatud korras. Kohus selgitab, et eelduslikult on X peamine huvi vaidlustada tema suhtes PPA 27.09.2024 otsusega kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alale. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluses 1
lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad tal sissetulekud ja vara. Kohtule teadaolevalt viibib taotleja hetkel kinnipidamiskeskuses ega saa töötada. Pole alust arvata, et taotleja omab kättesaadavaid vahendeid määral, et tasuda õigusabi kulude eest. Ka PPA selgitas, et kinnipidamiskeskuses pole isikul kontot avatud, sest tal puuduvad rahalised vahendid. 4. Kuigi VSS § 66 lg 1 kohaselt piisab riigi õigusabi taotluse lahendamisel isiku majandusliku seisundi hindamisest, ei esine kohtu esialgsel hinnangul ka
On usutav, et isik pole ise võimeline enda õigusi kaitsma. Muu hulgas ei valda ta eesti keelt ning tal puuduvad juriidilised teadmised (
Kaebuse eduväljavaateid pole kohtul ilma menetlusosaliste seisukohti ära kuulamata võimalik põhjalikumalt hinnata. Üksnes PPA 27.09.2024 ettekirjutuse pinnalt ei saa aga väita, et kaebuse perspektiiv oleks nii vähene, et see välistaks riigi õigusabi andmise. Asja menetlemise käigus on endiselt vajalik välja selgitada, kas Soomes on alustatud isikule väljastatud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusega ning millist mõju omab see PPA ettekirjutuse täitmisele. 5. Seega on põhjendatud X taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebuse koostamiseks PPA 27.09.2024 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsuse nr 1052282865 vaidlustamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, ning väljasaatmistoimingute vaidlustamiseks. Taotlus tuleb rahuldada. 6.
lg 5 järgi määratakse kindlaks
kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt
§-le 16. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi
p-s 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud riigi õigusabi 2
Kohus võib riigi õigusabi andmise lõpetada ka siis, kui kohtumenetluse käigus selgub, et isik on Eestist lahkunud (vt ka Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määrus nr 3-24-1546, p 3 ja VSS § 66 lg 4).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.