← Eesti

3-24-2731/2

Obsah (5)§ 6§ 14§ 7§ 15§ 8

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-2731 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON

) sätestatud korras. Kohus selgitab, et eelduslikult on X peamine huvi vaidlustada tema suhtes PPA 27.09.2024 otsusega kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alale. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluses 1

(3)(halduskohtu 27.09.2024 määrus asjas nr 3-24-2700) ning ka PPA 27.09.2024 ettekirjutusele eelnenud menetluses selgitas isik muu hulgas, et soovib lahkuda Soome, kuid mitte Usbekistani. Muu hulgas selgus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluses, et talle on Soomes väljastatud elamisluba (PPA 27.09.2024 ettekirjutuse kohaselt kehtiv kuni 01.06.2025). Seega pole isik eelduslikult vastu sellele, kui ta Eestist välja saadetakse, kuid Schengeni alale sissesõidukeelu kohaldamine takistab ka isiku liikumist Soome. Kohus peab siiski vajalikuks anda riigi õigusabi PPA 27.09.2024 ettekirjutuse vaidlustamiseks tervikuna, sest PPA 27.09.2024 ettekirjutuse kohaselt saadetaks isik välja Usbekistani, mitte Soome. Seega on kaebaja õiguste kaitseks vajalik vaidlustada ka korraldus või toiming, millega isik Eestist välja saadetakse. Kohus ei välista, et samal põhjusel võib isiku õiguste efektiivseks kaitseks olla vajalik esitada ka keelamiskaebus isiku väljasaatmise keelamiseks Usbekistani. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluses selgus, et PPA algatab konsultatsioone Soomega, et algatada elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus. Kohtul puudub praegusel juhul info, kas Soomes on selle menetlusega alustatud. Seega pole välistatud, et isikul on endiselt kehtiv Soome elamisluba ning teda peab kohustama lahkuma sellesse riiki (VSS § 76 lg 3). Antav õigusabi hõlmab ka nende toimingute vaidlustamist. Kohus selgitab, et kui isiku Soome elamisluba tunnistatakse kehtetuks, on seda otsust võimalik vaidlustada Soomes. Praegu antav riigi õigusabi ei hõlma isiku esindamist selles võimalikus vaidluses. 3. Tulenevalt

§ 6

lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad tal sissetulekud ja vara. Kohtule teadaolevalt viibib taotleja hetkel kinnipidamiskeskuses ega saa töötada. Pole alust arvata, et taotleja omab kättesaadavaid vahendeid määral, et tasuda õigusabi kulude eest. Ka PPA selgitas, et kinnipidamiskeskuses pole isikul kontot avatud, sest tal puuduvad rahalised vahendid. 4. Kuigi VSS § 66 lg 1 kohaselt piisab riigi õigusabi taotluse lahendamisel isiku majandusliku seisundi hindamisest, ei esine kohtu esialgsel hinnangul ka

§ 7lg-s 1 sätestatud aluseid, mis välistaksid riigi õigusabi andmise.

On usutav, et isik pole ise võimeline enda õigusi kaitsma. Muu hulgas ei valda ta eesti keelt ning tal puuduvad juriidilised teadmised (

§ 7lg 1 p 1).

Kaebuse eduväljavaateid pole kohtul ilma menetlusosaliste seisukohti ära kuulamata võimalik põhjalikumalt hinnata. Üksnes PPA 27.09.2024 ettekirjutuse pinnalt ei saa aga väita, et kaebuse perspektiiv oleks nii vähene, et see välistaks riigi õigusabi andmise. Asja menetlemise käigus on endiselt vajalik välja selgitada, kas Soomes on alustatud isikule väljastatud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusega ning millist mõju omab see PPA ettekirjutuse täitmisele. 5. Seega on põhjendatud X taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebuse koostamiseks PPA 27.09.2024 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsuse nr 1052282865 vaidlustamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, ning väljasaatmistoimingute vaidlustamiseks. Taotlus tuleb rahuldada. 6.

§ 15

lg 5 järgi määratakse kindlaks

§ 8

kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt

§-le 16. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi

§ 8

p-s 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud riigi õigusabi 2

(3)tühistada ja taotlejalt tekkinud kulud sisse nõuda (vt HKMS § 117,

§ 6lg 1, § 7 lg 1 p 4).

Kohus võib riigi õigusabi andmise lõpetada ka siis, kui kohtumenetluse käigus selgub, et isik on Eestist lahkunud (vt ka Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määrus nr 3-24-1546, p 3 ja VSS § 66 lg 4).

  1. Isik sai PPA ettekirjutuse ja otsuse kätte 27.09.
  2. Seega tuleb kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 07.10.
  3. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et isiku kinnipidamiskeskusse paigutamise menetluses selgitas PPA, et reisidokumendi olemasolul on isiku väljasaatmine võimalik lõpule viia kolme nädala jooksul. Isiku väitel on tal pass olemas ning vajadusel on see võimalik toimetada PPAle. Seega võib lahkumisettekirjutuse ning väljasaatmistoimingute vaidlustamisel olla vajalik esitada koos kaebusega kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlus lahkumisettekirjutuse täitmise peatamiseks ning väljasaatmistoimingute tegemise keelamiseks. Rahaliste vahendite puudumisel on isikul võimalik taotleda kaebuse esitamisel ning esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivu tasumisest vabastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.