KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 23.august 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-5223 Tsiviilasi Inkassoteenused OÜ hagi L. L. (pan

) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. - Pooled ei vaidle selle üle, et: kostjad sõlmisid abielu xxxx; kostjate abielu lahutati xxxx; kostjad sõlmisid 18.09.2003 notariaalse müügilepingu, mille esemeks oli korter asukohaga Xxxx (dtl 150-158); - AS EESTI LOTO on kandnud 05.08.2003 kostja II arvelduskontole 100 000 krooni selgitusega „Vitamiin võit“ (dtl 160); - Kostja II tasus 28.08.2003 AS-le Pindi Kinnisvara 5000 krooni selgitusega „Xxxx ettemaks“; - Kostja II tasus 11.09.2003 Tallinna notar K. K. deposiitkontole 70 000 krooni selgitusega „L. L., ostusumma xxxx“ (dtl 164). - kostja I on 28.11.2005 kantud korteriomandi asukohaga Xxxx omanikuna kinnistusraamatusse 28.11.2005 (dtl 11); - kostjalt I on Tartu Maakohtu 25.11.2021 tagaseljaotsusega ts.asjas xxxx mõistetud hageja kasuks välja võlgnevus summas 6765,40 eurot ja menetluskulud summas 698 eurot, millele lisandub tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgne viivis (dtl 15-17); 4 - hageja on esitanud ts.asjas xxxx tehtud lahendi täitmiseks kohtutäiturile P. P. täitmisavalduse (dtl 18); - kostjalt I on Tartu Maakohtu 25.11.2021 tagaseljaotsusega ts.asjas xxxx mõistetud hageja kasuks välja võlgnevus summas 4269,47 eurot ja menetluskulud summas 650 eurot, millele lisandub tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgne viivis (dtl 20-22); - hageja on esitanud ts.asjas xxxx tehtud lahendi täitmiseks kohtutäiturile P. P. täitmisavalduse (dtl 23); - hagiavalduse esitamise seisuga oli kostjal I täiteasjas nr xxxx võlgnevuse jääk 1975,74 eurot ja viivis menetluskuludelt 84,26 eurot ning täiteasjas nr xxxx võlgnevuse jääk 2198,69 eurot ja viivis menetluskuludelt 90,48 eurot. - Kostja I ei ole oma kohustust hageja ees täielikult täitnud; - Kostja I suhtes on ts.asjas nr xxxx 24.10.2023 kohtumäärusega 24.10.2023 kell 17.00 välja kuulutatud pankrot. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriomand asukohaga Xxxx on kostjate ühisomandis.
3. Hageja on esitanud kostjate vastu hagiavalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
4. Pärast hagiavalduse esitamist on ts.asjas nr xxxx 24.10.2023 kohtumäärusega 24.10.2023 kell 17.00 kuulutatud välja kostja I pankrot. Pankrotiseaduse § 43 lg 4 järgi kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on võlgniku vastu nõue eseme välistamiseks pankrotivarast, vaatab kohus nõude läbi. Sel juhul võib pankrotihaldur astuda menetlusse võlgniku asemel. Halduril on võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui haldur protsessi ei astu, võib menetlust jätkata hageja taotlusel. Antud ts.asjas esitatud nõue ei ole otseselt küll seotud eseme välistamise nõudega pankrotivarast, on kostjad leidnud, et korteriomand, mille jagamist ühisvara jagamise nõude korras taotletakse, ei kuulu ühisomandi hulka. Seega kostjad püüavad välistada korteriomandi kostjale I kuuluvas osas pankrotivarast, mistõttu lähtub kohus analoogia korras nimetatud sättest. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on kohtule kinnitanud, et haldur oli Inkassoteenused OÜ hagist L. L. ja I. L. vastu ühisvara jagamise nõudes teadlik, aga antud menetluses jätkas kostjana võlgnik ning haldur ei ole avaldanud soovi ( ei avalda ka praegu) võlgniku asemel menetlusse astuda. Seega menetleb kohus hageja nõuet.
5. Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui on täidetud järgmised eeldused (RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611, P 18): - Hagejal kui sissenõudjal on võlgnikust abikaasa (käesoleval juhul kostja I) vastu nõue; - Võlgnikul (kostjal I) on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja; - Võlgnikuks olev ühisomanik (kostja I) saaks ise nõuda ühisvara jagamist.
6. Kostjad ei ole seadnud kahtluse alla esimest eeldust, s.o et hagejal on kostja I vastu nõue. Seega esimene eeldus nõude esitamiseks on täidetud.
7. Kuivõrd vaidlus on selles, kas võlgnikul on jagatavat ühisvara, tuleb kohtul tuvastada, kas korteriomand asukohaga Xxxx kuulub kostjate ühisvara hulka.
8. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 sätestab, et käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on 5 tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 37 lg 1¹ kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Seega tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse järgi, kuid ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne
9. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 9).
10. Antud tsiviilasjas abiellusid pooled xxxx ja lahutasid xxxx. Kostja I on vaidlusaluse korteriomandi asukohaga Xxxx omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 28.11.2005, s.o ajal kui kehtis PKS

§ 229lg 2 tähenduses (dtl 197).

Seega kohus ei tuvastanud, et vaidlusalune korteriomand omandati kostja II lahusvara arvelt.

1. Kuigi ts.asjas xxxx oli hagi esemeks kostja II nõue hageja ja kostja I vastu vara arestist vabastamiseks, alternatiivselt sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks (täiteasjad nr xxxx ja xxxx), tuvastas kohus, et kostja II on pidanud vaidlusalust korteriomandit ühisvara hulka kuuluvaks. Nimetatud kohtuasjas tugines kostja II asjaolule, et kostja II ei ole andnud kohtutäiturile nõusolekut ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx sissenõude pööramiseks. Kostja II leidis, et kohtutäitur soovib ilma kostja II nõusoleku ja heakskiiduta realiseerida nõuet vara arvelt, mis on kostjate ühisvaraks, kahjustades sellega kostja II huve ja õigusi (dtl 266, p 2, 3). Harju Maakohus on ts.asjas xxxx 09.05.2023 otsuses tuvastanud, et pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand asukohaga Xxxx on kostjate ühisomand (dtl 267, p 15.1). Kohus on kostja II hagi rahuldanud põhjusel, et korteriomand tuleb täiteasjades xxxx ja xxxx arestist vabastada, sest need kuuluvad kostja I ja kostja II ühisvarasse (dtl 268, p 19).
2. Kokkuvõtvalt, kuivõrd kohus ei tuvastanud, et korteriomand asukohaga Xxxx oleks omandatud kostja II lahusvara arvelt või kuuluks muul põhjusel kostja II lahusvara hulka, loeb kohus tuvastatuks, et korteriomand asukohaga Xxxx kuulub kostja I ja kostja II ühisvara hulka.
3. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostjal I oleks lahusvara, mille arvelt oleks võimalik hageja nõudeid täita. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja I lahusvarast ei piisa 6 tema vastu täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks. Hageja saab TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi seega nõuda kostjate ühisvara jagamist.
4. Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (vt Riigikohtu 26.04.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
5. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kostjate (ühisomandike) vahel võrdselt. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud ühisvara jagada. Ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lg-le 3 vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja väärtusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest tasutakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades.
6. Hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu.
7. Kohus selgitab, et pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 54¹ lg 1). Hageja taotlus on suunatud korteriomandi müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades (Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-14123, p 6). Kuivõrd kostja I suhtes on välja kuulutatud pankrot, otsustab kostja I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise pankrotiseaduses sätestatud korras kostja I pankrotihaldur.
8. Kohus märgib, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded kostja I vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka väitnud. Samuti ei ole võimalik hageja nõudeid pidada

§ 445lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks.

Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. 35. Nõuded, milles hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu, tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

36. Harju Maakohtu 02.05.2023 määrusega käesolevas tsiviilasjas on rahuldatud hageja hagi tagamise taotlus ja hagi tagamise korras kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxx hageja kasuks eelmärge ja märkus. Hageja ei ole taotlenud tagamise abinõu tühistamist või asendamist. Kohus on seisukohal, et kohaldatud hagi tagamise abinõu on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks ega ole pooltele liigselt koormav. Seega jätab kohus hagi tagamise abinõu

§ 445lg 2 alusel jõusse kuni käesoleva kohtuotsuse täitmiseni.

7 MENETLUSKULUD 37.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei saa

§ 164

lg-t 2 tõlgendada viisil, mis võib viia selleni, et valdava osa ühisvara jagamise asjade suhtes tuleb kohaldada erandit ning vaid väikse osa vaidluste suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud üldreeglit.

kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seejuures on õiguskirjanduses leitud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmise ebaõigluse hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu

§ 162

lg 4 kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste ülemäärast kahjustamist. Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral kahjustamine ei anna alust kalduda kõrvale lg-st 1, vaid vajadus peab olema oluline ning selle kahjustamine ülemäärane (

I komm

§ 164lg-st 1 kõrvale kalduda.

Seega kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kumbki pool kannab oma menetluskulud ise, puudub vajadus poolte menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kädi Vaker kohtunik 8