KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Priit Kama, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-343

§ 657lg 1 p 21).

Maakohtu otsus on jõustunud resolutsiooni p-de 1–5 osas.

1. Vaidlus taandub apellatsioonimenetluses sellele, kas hageja muutis põhinõude ja alternatiivsete nõuete järjestust ning kas sellel oli lõppkokkuvõttes hagi rahuldamise ulatuse osas tähendust.
2. Hageja arusaama kohaselt palus ta uue nõuete järjestuse kohaselt kontrollida esmalt nõuet töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Hageja 02.06.2023 avaldust võib mõista nii, et hageja peab seda nõuet esmaseks, sest töösuhte jätkumise tuvastamise nõuet ta enam menetlusdokumendi resolutsioonis ei märkinud ja leidis, et töösuhte jätkumise tuvastamise nõuet kohus enam rahuldada ei saaks. Samas nõudest ta ei loobunud, sest kartis menetluskulude selles osas enda kanda jätmist.
3. Ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotamisel sellega, et hageja esitas tuvastusnõuetega koos töötasu ja alternatiivselt hüvitise nõude, samuti mittevaralise kahju nõude. Maakohus pidi hageja sooritusnõuete (saamata jäänud töötasu või hüvitise, mittevaralise kahju hüvitise) lahendamiseks võtma seisukoha poolte vahel töösuhte olemasolu või puudumise kohta, samuti 4

§ 163

lg 1).

§ 163

lg 1 võimaldab jätta menetluskulud poolte kanda ka juhul, kui maakohus oleks lahendanud nõudeid sellises järjekorras, nagu hageja seda 02.06.2023 avalduses silmas pidas. Normi eesmärgiks on menetluskulude õiglane jaotamine ja kohtul tuleb oma diskretsiooni kujunemist põhjendada. Maakohus on oma kaalutlusõigust sisustanud viisil, et hageja üks nõue jääb rahuldamata ja rahaline nõue rahuldatakse osaliselt. Kui asuda seisukohale, et hageja muutis alternatiivsete nõuete järjestust, ei jäänud tuvastusnõue rahuldamata, kuid rahaline nõue rahuldati osaliselt. 11. Sõltumata sellest, millise nõude kohus esimese alternatiivina lahendas, ei rahuldatud hagi täielikult ja nõuete kaal on selline, et maakohtu lõppjäreldus on õige. 11.1. Hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja selle lõpetamise nõue on mittevaralised nõuded (

§ 132mõttes), 13 348,65 euro suuruse hüvitise nõue on varaline.

Viimase puhul on võimalik hinnata hageja nõude rahuldamise täpset ulatust (8099,19 eurot) ja selleks on 60,67%. 11.

1. Hageja jaoks oli eelduslikult tähtsam hüvitis seoses talle osaks langenud töökiusuga, kui töösuhte jätkumine või lõpetamine kostjaga. Eelnevat kinnitab asjaolu, et hageja palus mõista välja kostjalt välja suurema hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest seoses töökiusuga ja alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitise töökiusu eest ka juhul, kui töölepingu lõpetamine ei oleks olnud tühine. Vaidluse oluline maht seondus töökiusuga, millega seoses esitati dokumentaalseid tõendeid ja kuulati ära tunnistajad. Kohus pidi tuvastama töökiusuga seotud asjaolud ja tegema selle põhjal järeldused hüvitise suuruse kohta. Ka kohtuotsuse põhjendustest tegeleb proportsionaalselt suurem osa töökiusu temaatikaga (p-d 36-46) kui teise töö pakkumise temaatikaga ( p-d 12-20). 11.
2. Maakohtu järelduste kohaselt ei esinenud hageja suhtes hagis väidetud töökiusu. Seega jäi hagiga saavutatav eesmärk hagejal suures osas saavutamata. Pole võimalik väita, et rahuldatud mittevaraline nõue ja osaliselt rahuldatud rahaline nõue oleks oma tähenduses kaalukamad kui rahuldamata jäetud rahaline nõue. Seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
3. Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostjal puuduvad menetluskulud, mistõttu ringkonnakohus hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja neid kostjalt välja ei mõista (

§ 174lg 1).

13.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5