Obsah (8)

§ 85§ 87§ 29§ 30§ 150§ 23§ 65§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaisa Margus Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-11074 Tsiviilasi J. K. maksejõuetusavaldus Menetlusosalised Võlgnik: J.

§ 85

,

§ 87). 2 9.

Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on seda kohustust rikkunud. Usaldusisik selgitas aruandes, et „[v]õlgnik ei ole vastanud usaldusisiku päringutele. Usaldusisik saatis esmase teabenõude eesti keeles (Lisa 8). Pärast telefonivestlust selgus, et võlgnik ei suuda eesti keeles vastata, mistõttu saatis usaldusisik küsimustiku võlgniku emakeeles - vene keeles. Vastuseks sai usaldusisik vaid etteheite, et võlgniku perekonnanimi oli valesti kirjutatud vene keeles (so. siis К.). Usaldusisik vabandas võimaliku eksimuse pärast (Lisa 9) ja palus siiski küsimustele vastata. Hoolimata korduvatest telefoni teel antud lubadustest ei ole võlgnik usaldusisikule vastanud“ (dtl 70) ning et „[v]õlgnik ei ole vastanud usaldusisiku päringutele ega pöördumistele“ (dtl 71). Sama märkis usaldusisik 23.08.2024 kohtule saadetud e-kirjas (dtl 177).

1. Kohus andis võlgnikule 26.08.2024 kohtunõudega võimaluse selgitada, miks ta ei ole usaldusisiku päringutele ja pöördumistele vastanud. Võlgnik jättis ka kohtunõudele vastamata ning omapoolsed selgitused esitamata.
2. Olukorras, kus usaldusisik on korduvalt küsinud võlgnikult infot ning esitanud võlgnikule päringuid, millele võlgnik ei vasta (ning võlgnik ei esita selgitusi ka kohtule), on võlgnik kohtu hinnangul tahtlikult, aga minimaalselt raske hooletusega rikkunud usaldusisikuga koostöö tegemise kohustust (sh info andmise kohustust), ning sellise isiku suhtes ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetlust algatada. Kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlik menetlus, millega raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule antakse võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks(vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11). Võlgnik esitas käesoleval juhul ise avalduse enda suhtes maksejõuetusmenetluse algatamiseks. Kui võlgnik ei soovi/suuda isegi selles, tema initsiatiivil algatatud esimeses menetlusetapis teha usaldusisikuga koostööd ning ignoreerib usaldusisiku päringuid, ei pea kohus põhjendatuks anda sellisele isikule võimalust kohustustest vabastamise menetluse läbimiseks. Võlgniku senisest käitumisest võib järeldada, et võlgnikul puudub huvi ja valmisolek täita selles menetluses omapoolseid kohustusi.
3. Eeltoodud põhjustel ning FIMS § 45 lg 3 punkti 5 alusel jätab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamata. Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
4. FIMS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt

§-s 29 sätestatule.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 14. Usaldusisiku kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 16 075,12 eurot, kuid puudub arvestatav vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks (vt ülal, p 3). Usaldusisiku aruande põhjal võib järeldada, et puuduvad ka perspektiivsed vara tagasivõitmise võimalused või muud perspektiivsed nõuded kolmandate isikute vastu, mis õigustaksid pankroti väljakuulutamist. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 30

alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. 15. FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus 3 pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jätab käesoleva määrusega kohustustest vabastamise menetluse algatamata, mistõttu ei takista FIMS § 45 lg 2 pankrotiavalduse menetluse lõpetamist raugemisega 16. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 29

lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29lg 4).

1. Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Svetlana Pildeni võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2). Menetluskulud
2. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas usaldusisiku tasu (p 2).

Kohus jätab seetõttu menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu võlgniku kanda.

1. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
2. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (

§ 23lg 3).

21. Usaldusisik palub määrata tehtud töö eest töötasuks 1040 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust (sh et võlgnik ei vastanud usaldusisikule, kes pidi seetõttu tegema korduvaid päringuid), usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1040 eurot (8 x 130), koos käibemaksuga 1268,8 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11).

Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). 22.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest. 4 23. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

1. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 8 tunni eest summas 528 eurot (alustatud pooltunde 16 x 33), koos käibemaksuga 644,16 eurot. Ülejäänud ulatuses, s.o 624,64 eurot (1268,8 – 644,16) ulatuses tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult. Võlgnikule seatud käsutuskeeld
2. 26.07.2024 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud käsutuskeeld tühistada.
3. Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta (FIMS § 13 lg 2,

§ 21lg 1 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 5