Obsah (10)
§ 2§ 156§ 155§ 29§ 108§ 19§ 55§ 123§ 150§ 234-15-1908 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2015.a. Pärnu Väärteoasja number 4-15-1908 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Ka
§ 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas Jätta D.H kaebus rahuldamata.
Jätta Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Andrei Gustavsoni 05.03.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 7.2-9.4/277-14 muutmata. Rahatrahv x eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE932200221023778606 Swedbank. Kohustuslik on maksekorraldusele märkida viitenumber 10292700005624 ning selgituseks „väärteoasi nr 7.2-9.4/277-14. Juhul, kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 14.09.2015.a. 1
(6)4-15-1908 Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord
§ 156
lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
§ 155lg-st 2 tulenevalt tuleb kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.
Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 30.09.2015.a. Asjaolud ja menetluse käik Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Andrei Gustavsoni x.x.x.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 7.2-9.4/277-14 määrati D.H-le tuleohutuse seaduse (TuOS) § 44 lg 1 alusel rahatrahv summas x eurot, s.o x trahviühikut siseministri 07.09.2010.a määruse nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et X X OÜ aadressil xxx, x tootmishoones toimus tulekahju. Tulekahju sai alguse tuletööde tegemisel, kui tuletööde tegemise koha kõrval lähemal kui 3 meetrit süttis ladustunud tolm. D.H jättis tulekahju tekkimise vältimiseks puhastamata/eemaldamata ladustamata tolmu, mis oli tuletööde tegemise kohale lähemal kui 3 meetrit. Kaebuse esitaja kaitsja esitas xxx.a eelmärgitud kiirmenetluse otsusele kaebuse Pärnu Maakohtule. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusaluse isiku tegevuses puudusid väärteo tunnused (s.o menetlusalune isik täitis korrektselt kõiki keevitustöödele esitatavaid ohutusnõudeid), samuti ei ole menetlusaluse isiku poolt väärteo toime panemine tõendatud. Kaitsja märgib, et seadusest tulenevate ohutusnõuete järgimine ei olnud antud olukorras piisav tulekahju vältimiseks. Tema hinnangul ei saa kohtuväline menetleja automaatselt järeldada, et kui tekkis tulekahju, siis pidi see olema tingitud ohutusnõuete rikkumisest, mille pani toime menetlusalune isik. Kaitsja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt tuletöö tegemisele esitatavate nõuete § 5 lg 2 rikkumine ning TuOS § 44 lg 1 sätestatud väärteokoosseis ei ole kohtuvälise menetleja poolt usaldusväärselt tõendatud. Seega menetluses kogutud tõendite põhjal puuduvad otsuses kirjeldatud menetlusaluse isiku tegevuses väärteo tunnused ning otsus kuulub tühistamisele ja menetlus lõpetamisele
§ 29lg 1 p-i 1 alusel.
Lisaks leiab kaebaja, et puudus alus kiirmenetluse rakendamiseks ja ainuüksi ebaseaduslik kiirmenetluse rakendamine toob kaasa otsuse tühistamise ning vääteomenetluse lõpetamise. 06.04.2015.a saabus kohtule Päästeameti Lääne päästekeskuse arvamus. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli käesoleval juhul väärteoasja menetlemisel kogutud piisavalt tõendeid, et lahendada
§ 108
loetletud küsimused, st menetlejale oli selge, et on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu. Selge oli selle teo kvalifikatsioon ning asjaolu, et väärteo on toime pannud just menetlusalune isik ning see on toime pandud õigusvastaselt ja süüliselt. Menetlusalusele isikule on selgitatud
§ 19
kiiremenetluse kohaldamisel talle ette nähtud õigusi ja kohustusi ning
§ 55lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.
Nimetatust arusaamise ja kiiremenetlusega nõustumise kohta andis menetlusalune isik allkirja 05.03.2015.a. Samuti võimaldati D.H anda ütlusi, mille kohta on 05.03.2015.a vormistatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll nr 7.2-9.4/277-14. Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku ütluste kohaselt puhus ta enne keevitustööde algust õhuga keevituskohta ja kastis veega, kuid umbes 30 sekundi keevitamise järel nägi ta juba leeki. Kui menetlusalune isik ka seda tegi, siis ei teinud ta seda nii, et tulekahju tekkimine oleks välditud, mida iseenesest tõendabki juba asjaolu, et tulekahju puhkes ning asjaolu, et tulekahju puhkes just keevituskohas ning puudusid igasugused muud tegurid, mis oleks tulekahju põhjustanud. Järelikult ei olnud menetlusaluse isiku poolt tulekahju vältimiseks rakendatud meetmed selleks piisavad. Paikvaatlusega on tuvastatud, et sündmuskohal oli tolm, mis oli kinni kleepunud keevituskoha vahetus läheduses olevatele konstruktsioonidele, millest 2
(6)4-15-1908 tulenevalt on selge, et sellist tolmu pole võimalik eemaldada lihtsalt puhumise teel ja kuna tolm süttis, siis järelikult ei olnud ka kastmine süttimise vältimiseks piisav. Tulekahju vältimiseks oleks tulnud kleepunud tolm kas maha kraapida või keevituskoht 3 meetri raadiuses süttimisekindlalt kinni katta. 02.09.2015.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised kohus kaebuse lahendamisel otsustab.
§ 150loetleb väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et D.H kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kiirmenetluse kohaldamisest Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul puudus alus kiirmenetluse rakendamiseks ja ainuüksi ebaseaduslik kiirmenetluse rakendamine toob kaasa otsuse tühistamise ning väärteomenetluse lõpetamise. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja väärteo toime panemise asjaolusid välja selgitanud ega tõendanud, sh jättes kõrvaldamata ja kummutamata erinevate tõendite vahel esinevad vastuolud. Kohus kaebaja eelmärgitud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et antud asjas esines alus kiirmenetluse kohaldamiseks. Kiirmenetluse kohaldamise eeldused sätestab
§ 55
lg 1, mille kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteotoimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19, 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on selgitatud
§ 19
kiirmenetluse kohaldamisel talle ette nähtud õigusi ja kohustusi ning
§ 55lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.
Nimetatust arusaamise ja kiirmenetlusega nõustumise kohta andis menetlusalune isik allkirja 05.03.
- a. Samuti võimaldati D.H anda ütlusi, mille kohta on 05.03.2015.a vormistatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll nr 7.29.4/277-
- Seega antud juhul olid täidetud
§ 55lg-s 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise eeldused.
Lisaks eeltoodule on vaja veel hinnata, kas väärteo toimepanemise asjaolud olid selged. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo toimepanemise asjaolud olid menetluse kohaldamise hetkel selged. Kaebuse esitaja väide tõendite vastuolu kohta on väär. Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks ei ole menetlusaluse isiku nõustumine rikkumisega, vaid isik peab üksnes nõustuma sellise menetluse liigiga. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma 06.04.2004.a lahendis nr 3-1-1-19-04 p. 6. Kiirmenetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud X.X. 26.01.2015.a toimunud ülekuulamise käigus on X.X selgitanud x.x.x.a X X tootmishoones toimunut, selgitades, kuidas kaebuse esitaja püüdis tagada tuleohutust. X.X selgitas, et leppisid D.H-ga kokku, et tema aitab teda tuletööde tegemise ajal. X.X pidi kuivati alt jälgima, et kusagilt põlema ei läheks. Samuti selgitas ta, et enne tuletööde tegemist D.H kastis veega tuletööde tegemise koha ja selle ümbruse. Samas väärteomenetluses x.x.x.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud lintkuivati peal uste 19-21 juures söestunud ladestunud tolm, samuti ka osaliselt lahtine ja osaliselt kinni kleepunud tolm. Kiirmenetluse otsuses ongi isikule süüks pandud just selle ladustunud tolmu puhastamata/eemaldamata jätmist. Isikule ei ole ette heidetud seda, et ta ei 3
(6)4-15-1908 valanud veega tuletöö tegemise kohta üle või ei puhastanud tuletööde tegemise ümbrust puhuriga. Vastuolu tõendite vahel oleks juhul, kui tunnistaja või menetlusalune isik oleks väärteomenetluse käigus väitnud, et tuleohutuse tagamiseks eemaldati see ladestunud tolm, mille mitte eemaldamist isikule ette heideti, kuid seda ei ole tehtud. Seega ei esine vastuolu tunnistajate ütluste ja vaatlusprotokolliga tuvastatu vahel. Väärteomenetluse käigus ei olegi väidetud, et isik ei teinud mitte midagi tuleohutuse tagamiseks, kuid antud juhul ei olnud täidetud kõik seadusest tulenevad ohutusnõuded. Seega olid väärteo toime panemise asjaolud menetlejale selged ning esines alus kiirmenetluse kohaldamiseks. TuOS § 44 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et väärteo toimepanemine D.H poolt on leidnud tõendamist. TuOS 44 lg 1 sätestatud teo toime panemine on tõendatud x.x.x.a sündmuskoha vaatluse protokolliga, 05.03.2015.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ning muude väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega. Kohus selgitab, et jätab tõendite kogumist antud juhul välja Päästeameti Lääne päästekeskuse poolt 18.08.2015.a esitatud tõendi – 25.02.2015.a ekspertiisiakt nr 1507, kuivõrd nimetatud tõend ei ole kogutud väärteo menetluse käigus ning otsuse tegemisel ei ole nimetatud tõendile tuginetud. TuOS § 12 lg 1 p 2 kohaselt on elekterkeevitustöö tuletööks. Kuna kaebaja D.H tegi x.x.x a. X OÜ tsehhis tootmishoones asuva kuivati peal elekterkeevitustöid, siis tegi ta tuletöid. TuOS § 13 lg 1 kohaselt tuleb tuletööde tegemisel vältida tulekahju tekkimist, samuti tuleb kasutada meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks, tulekahju kiireks avastamiseks, tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Siseministri 07.09.2010.a määruse nr 47 „ Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 näeb ette, et tulekahju tekkimise vältimiseks puhastatakse tuletöö koht ja sealt eemaldatakse või kaetakse süttimisekindlalt vähemalt 3 meetri raadiuses põlevmaterjal. Tuletöö kohast lähemal kui 3 meetrit asuv põlevast materjalist tarind ja piire kaetakse süttimisekindlalt või valatakse veega üle. Väärteoasja kohtulikul uurimisel kinnitas kaebaja, et enne tuletööde (keevitamise) alustamist puhastas ta keevitustöö ümbruse suruõhuga ning kastis veega üle. Samuti viibis keevitustöö juures X.X, kes seisis tuletõrje kapi juures, et vajaduse korral avada veekraan. Kaebaja hinnangul tegi ta endast kõik oleneva tulekahju tekkimise vältimiseks . Põhjust, miks tulekahju ikkagi tekkis, ta öelda ei osanud. Tunnistaja X.X seletas väärteoasja kohtulikul uurimisel, et x.x.x a. toimus tsehhis seadmete hooldus ning selle käigus tehti ka keevitustöid. Enne keevitama asumist kastis D.H tööde piirkonna veega üle ning puhastas suruõhuga tolmust. Samas kinnitas tunnistaja, et ta eelnimetatud toimingu tegemise vahetus läheduses ei viibinud, kuid kuulis suruõhuvooliku susinat ja nägi vee alla tilkumist kuivati äärelt. Kohtu hinnangul kinnitavad kaebaja ning tunnistaja ütlused seda, et kaebaja eemaldas tööde piirkonnas tolmu suruõhuga, samuti kastis tööde kohta veega, mis aga ei tõenda seda, et kasutatavad meetmed olid piisavad takistamaks tulekahju tekkimist. Kohtu hinnangul on väärteomenetlusega kindlaks tehtud tulekahju tekkimine tuletööde tegemise tagajärjel, kuna ei ole eluliselt usutav, et see tekkis samal ajal tuletöö tegemisega mõnel muul põhjusel. Tähelepanuta ei saa antud juhul jätta juures viibinute kirjeldust, mille kohaselt tulekahju tekkis äkki, plahvatuslikult ning suure leegiga. Nimetatud asjaolu viitab väikeste tolmuosakeste süttimisele, kuivõrd taoline plahvatuslik süttimine on neile kõrge temperatuuri korral omane. Asjaolule, et väikesed tolmuosakesed võivad süttida plahvatuslikult, viitas ka kohtulikul uurimisel ütlusi andnud Päästeameti töötajast tunnistaja X.X , kelle pädevuses nimetatud valdkonnas ei ole kohtul alust kahelda. Kuna elekterkeevitusega kaasnes väga kõrge temperatuur (üle 2000 kraadi), siis tolmuosakesed süttisidki sellest plahvatuslikult. Eeltoodud asjaolu viitab aga sellele, et tulekahju tekkekohal leidus vajalikul hulgal põlevmaterjali tulekahju tekkeks ning 4
(6)4-15-1908 tolmu eelnev eemaldamine suruõhu ja veega ei olnud tuleohutuse seisukohalt piisav, mis tähendab seda, et ladestunud tolm jäeti eemaldamata. Tunnistaja X.X hinnangul võis antud juhul süttida pindadele ladestunud vaik, mida aga ei saa eemaldada suruõhu ega veega, kuna see kleepub pindadele ning selle eemaldamine saab toimuda kraapimise teel. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul vahet, kas ladestunud tolm koosnes vaigu, saepuru või muudest osakestest, kuivõrd oluline on, et tolmu koostis oli tuleohtlik ning selle eemaldamata jätmine tekitas tulekahju. Tunnistaja, Päästeameti esindaja X.X selgitas kohtus, et viibis x.x.x.a sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamise juures. Samuti selgitas tunnistaja, et tema hinnangul tekitas tulekahju ladestunud kihi (tolmu) süttimine ja selle kiire levik. Tunnistaja selgitas ka, et kui keskkonnas on õige õhu ja tolmu kontsentratsioon, siis võib tekkida plahvatuslik süttimine. Samuti märkis ta, et veega kastmine küll vähendab tuleohtu, kuid kui tegemist on põlevmaterjaliga, siis see ohtu täielikult ei välista. Seega on tunnistajate ütlustega leidnud tuvastamist, et kuivatil (tuletööde tegemise kohale lähemal kui 3 m) oli enne tuletööde tegemist ladestunud kiht (tolm). Samuti on leidnud nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega tuvastamist, et seda ladestunud kihti (tolmu) ta enne tuletööde tegemist piisavalt ei eemaldanud. 05.03.2015.a kiirmenetluse otsusest nähtub, et isikule on süüks pandud just selle ladestunud tolmu (kihi) puhastamata/eemaldamata jätmist. Kaebuse esitaja kaitsja on etteheitnud, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et see kiht (tolm), mis väidetavalt süttis, oli põlevmaterjal. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Päästeameti ametnikud tegelevad tulekahjude tekkepõhjuste uurimisega, mistõttu omavad nad sellel alal teadmisi ja kogemusi, samuti on ametnikud läbinud vastava väljaõppe. Seega ei ole kohtul alust kahelda Päästeameti ametniku järelduses, et antud juhul süttis tuleohtlik ladestunud tolm (kiht). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et järsku ning plahvatuslikult süttis keevituskohal midagi muud, mõni muu tuleohtlik aine või ese peale tolmu. Seetõttu on ilmselgelt tagantjärele otsitud ka kaitsja selgitused selle kohta, et väidetavalt süttinud põlevmaterjalist ei ole võetud ühtegi proovi, tuvastamaks, kas tegemist oli ikka põlevmaterjaliga. Päästeameti ametnikud, kes tegelevad tulekahjude tekkepõhjuste uurimisega, on pädevad hindama, kas tegemist on põlevmaterjaliga või mitte. Siseministri 07.09.2010.a määruse nr 47 „ Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 näeb ette, et tulekahju tekkimise vältimiseks puhastatakse tuletöö koht ja sealt eemaldatakse või kaetakse süttimisekindlalt vähemalt 3 meetri raadiuses põlevmaterjal. Tuletöö kohast lähemal kui 3 meetrit asuv põlevast materjalist tarind ja piire kaetakse süttimisekindlalt või valatakse veega üle. Nimetatud säte kohustab tuletööde tegemise kohast lähemal kui 3 meetri raadiuses eemaldama või katma süttimiskindlat kinni põlevmaterjali. Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et tuletööde tegemise kohale lähemal kui 3 meetrit asus põlevmaterjal (kiht/tolm), mistõttu oli kaebuse esitaja kohustus see eemaldada või süttimiskindlalt kinni katta. D.H aga seda ei teinud. Seega ei ole D.H täitnud tuletööde tegemisele esitatavad nõudeid, mistõttu on ta rikkunud tuleohutuse nõuded. Vastavalt 05.03.2015.a kiirmenetluse otsusele on D.H-le ka antud käitumine süüks pandud. Eelnevaga on täidetud TuOS § 44 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiive kooseis. Subjektiivsest küljest pani D.H teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaebaja on läbinud tuletööde tegemise koolituse, mistõttu pidi ta vähemalt võimalikuks pidama, et tuleohtliku kihi (tolmu) eemaldamata jätmise tagajärjel võib tekkida tulekahju, kuid möönis seda. Seega on täidetud TuOS § 44 lg-s 1 sätestatud väärteo nii objektiivne kui ka subjektiivne kooseis. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud teos kohus ei tuvastanud. Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist D.H poolt TuOS § 44 lg-1 sätestatud väärteo toime panemine. Määratud karistus Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel 5
(6)4-15-1908 kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. TuOS § 44 lg 1 sätestatud väärteo toime panemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni x trahviühikut. Kohtuväline menetleja on D.H-le määranud rahatrahvi x eurot, s.o x trahviühikut. Seega on süüdlasele määratud karistus minimaalses määras. Väärteoasja kohtulikul uurimisel leidis tõendamist eelmärgitud väärteo toime panemine D.H poolt. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus antud juhul põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks puudub alus. Eeltoodust lähtudess leiab kohus, et D.H-le süüks pannud väärteo toime panemine on leidnud tõendamist ning puuduvad alused Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Andrei Gustavsoni 05.03.2015.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 7.29.4/277-14 tühistamiseks. Seega jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja väärteootsuse muutmata. Menetluskulud Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas x eurot.
§ 23
sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Andrei Gustavsoni 05.03.2015.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 7.29.4/277-14 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lähtudes eeltoodust, jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Olvik kohtunik 6
(6)