lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8 alusel määrata Z.A-le katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist; teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed) osaleda sotsiaalprogrammis.
Määrata Z.A katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Z.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Z.A karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
ja § 424 järgi ja karistatud 1 aasta 1 kuu vangistusega.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.juuni 2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-16-5232 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu 22 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Z.A eelvangistus ning karistuse kandmise aja alguseks arvestati isiku kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 7.augustist 2016.a. 03.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Z.A isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59 %. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasusaamise eesmärgil. Tartu vangla toetab kinnipeetav Z.A vabanemist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Z.A selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on esimene kord ja joobes juhtimise eest. Vangistuses õppis eesti keelt, lõpetas B1 taseme ja õpib hetkel B2 tasemel. Sotsiaalprogrammid on määratud, aga neid pakutakse eesti keeles ja selleks on vaja B2 taset. Alkoholiga kinnipeetaval probleemi ei ole ja kontaktisik leiab ka, et seda saab läbida ka vabaduses. Elama asuks vanemate juurde, kellega suhted on head ja toetavad. On lähedastest ka õde ja vanaema. Õde töötab kaupluse juhatajana. On 2 sõpra: üks ehitaja, teine keevitaja. Mitte kumbki neist ei ole kriminaalkorras karistatud. Kuriteokaaslastega ei suhte, pühade puhul vaid õnnitletakse. Kui kohus näeb ette suhtlemise keelu, pole see probleemiks. Vabaduses läheb tööle A. OÜ-s, lihatöötlejana. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeluga saab hakkama. Kinnipeetav selgitas, et sai vangistuses aru, et see ei ole tema koht ja parem on elada õiguskuulekalt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Z.A tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Z.A kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Z.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 1/2. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.