1-17-2598/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 31.10.2018 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-2598 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretärid Tõlk Asja läbivaatamise kuupäevad Kohtuasi Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnikud RESOLUTSIOON Piret JUUSE Jane VÄLI Olga NÕMMEMEES 30.08.2018 11.09.2018 30.10.2018 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Merli TAMMI-JÕEVEERU 27.08.2018 erakorraline ettekanne R.N-ile Tartu Maakohtu 14.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks R.N sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, töökoht Kinni peetud 15.10.2018 Kaja KRIVAN Merli TAMMI-JÕEVEER Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Merli TAMMI-JÕEVEERU 27.08.2018 erakorraline ettekanne R.N-ile Tartu Maakohtu 14.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata R.N-ile Maakohtu 14.03.2017 Tartu kohtuotsusega mõistetud 1 karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust täitmisele. Saata R.N vanglasse. karistust kandma R.N-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. R.N-i karistuse kandmise algus on alates 15.10.

1. Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud R.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.03.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.2, 3 järgi ja karistati KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud 26 päeva. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Katseaja jooksul pidi R.N järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 30.03.
2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik MariLiis Org esitas 22.11.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles R.N-ile katseajaks täiendavate kohustus te määramist – mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholivastane sõltuvusravi 3 kuu jooksul hiljemalt 28.02.
3. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus R.N katseajal kohtu poolt määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele Viru Maakohtu 27.11.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametnik Mari-Liis Oru erakorraline ettekanne ja R.N-ile määrati katseajaks täiendavad kohustused vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 5 – mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholivastane sõltuvusravi tähtajaga 3 kuud s.o. kuni 28.02.
4. Kohtumäärus jõustus 14.12.
5. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Merli Tammi-Jõeveer esitas 27.08.2018 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb R.N-ile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal talle kohtu poolt KarS §75 lg.2 p.2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 2 21.08.2018 tuvastas kriminaalhooldusametnik Natalja Zinovjeva registreerimise käigus aadressil Kooli 2A Jõhvi kriminaalhooldusalusel indikaatorivahendi Alcovisor Mark X2 (seerianr.120355, järgmise kontrolli aeg 30.09.2018) abil alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 0,686 mg/l kohta. Alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused: alkoholilõhn, väikesed pupillid, värisev käitumine. Kontrollile allutatud kriminaalhooldusalusel selgitus: tarvitasin eile alkoholi. Esmakohtumine R.N-iga toimus 10.04.2017, mille käigus selgitati talle kohtuotsuse sisu ning võimalikke tagajärgi kohtuotsuse mittetäitmise korral, kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, räägiti üle kohustuse täitmise tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega. R.N kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. 15.05.2017 koostati kirjalik hoiatus kuna R.N ei ilmunud 11.05.2017 registreerimisele kokkulepitud ajal. Helistas ja teavitas, et on alkoholijoobes ja registreerimisele tulla võimalik ei ole. R.N läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 05.10.2017 13.12.
6. 06.02.2018 Esitas SA Ahtme Haigla tõendi selle kohta, et on läbinud alkoholi vastase võõrutusravi üheks aastaks. Kriminaalhooldusametnik märgib, et vaatamata eelnevale on R.N jätkanud alkoholi tarvitamist ja teeb ettepaneku pöörata R.N-ile mõistetud reaalne karistus täitmisele. Maakohtu istung 30.08.2018 Süüdimõistetu R.N maakohtu istungile ei ilmunud. Kohtukutse oli süüdimõistetu 29.08.2018 kätte saanud isiklikult allkirja vastu. Kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan selgitas, et ta teavitas 29.08.2018 toimunud kohtumisel ka ise süüdimõistetut kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning süüdimõistetu kinnitas talle, et ilmub kohtuistungile kohale. Maakohus leidis, et ilma süüdimõistetuta ei ole asja menetlemine võimalik, lükkas asja arutamise edasi ja kohaldas süüdimõistetu suhtes järgmisele kohtuistungile sundtoomist. Maakohtu istung 11.09.2018 Maakohtu istungile ei õnnestunud süüdimõistetut toimetada. Ida Prefektuuri ettekande kohaselt ei olnud võimalik sundtoomise määrust täita, sest määruses nimetatud aadressil keegi korteri ust ei avanud. Kriminaalhooldusametnik Merli Tammi-Jõeveer tagaotsitavaks kuulutada ja vahistada. palus kohtul R.N Maakohus leidis, et süüdimõistetu tuleb kuulutada tagaotsitavaks ja tema tabamisel tuleb tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist. 3 Maakohtu istung 30.10.2018 Kriminaalhooldusametnik Merli Tammi - Jõeveer jäi erakorralises ettekandes toodud põhjenduste juurde ja lisas, et peale erakorralise ettekande esitamist maakohtule oli väga keeruline leppida süüdimõistetuga kokku kodukülastuse kuupäevi. Kui lõpuks kodukülastus 13.09.2018 toimus, oli süüdimõistetu taaskord purjus. Süüdimõistetu R.N palus anda veel võimalus ja mitte saata teda vanglasse. Süüdimõistetu kinnitas, et läheb kohe vabanemisel uut alkoholivastast süsti tegema ja seekord peab kogu vajaliku aja vastu. Süüdimõistetu seletas ka, et eelmisel korral pidas ta alkoholita vastu 7 kuud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Süüdimõistetu R.N-ile on kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi tutvustatud 10.04.2017, millest arusaamist kinnitas isik allkirjaga. Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud katseajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Nii nähtub asja materjalides olevast alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist, et 21.08.2018 tuvastas kriminaalhooldusametnik Natalja Zinovjeva registreerimise käigus aadressil Kooli 2A Jõhvi kriminaalhooldusalusel indikaatorivahendi Alcovisor Mark X2 (seerianr.120355, järgmise kontrolli aeg 30.09.2018) abil alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 0,686 mg/l kohta. Alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused: alkoholilõhn, väikesed pupillid, värisev käitumine. Kontrollile allutatud kriminaalhooldusalusel selgitus: tarvitasin eile alkoholi. Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 27.11.2017 määrusega katseajaks pandud lisakohustuse rikkumine on tõendatud. Kokkuvõttes leiab maakohus seega, et rikkumise alusel on põhjendatud R.N-i suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Tartu Maakohtu 4 14.03.2017 otsusega tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Maakohtu hinnangul ei ole R.N talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ning ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades R.N-i käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi jätkuvalt täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Asja materjalide kohaselt on süüdimõistetu jätkanud rikkumisi ka pärast sotsiaalprogrammi ja sõltuvusravi läbimist. Kriminaalhooldusametniku seletusest maakohtu istungil nähtub, et süüdimõistetu jätkab samalaadset käitumist, s.o. alkoholi tarvitamist, ka peale erakorralise ettekande esitamist maakohtule. Seega nõustub maakohus kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et antud süüdimõistetu ei ole kriminaalhoolduse läbi valmis ja motiveeritud muutuma, mistõttu on kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes ebamõistlik. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ja otstarbekas, kuna R.N suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud lisakohustusesse. Kohus märgib, et olukorras, kus süüdimõistetu kannab vabadusekaotuslikku karistust tingimisi katseajaga, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga. M.h. on süüdimõistetu suhtes määratud kohtu poolt lisakohustused ja kriminaalhooldusametnik on teda korduvalt kirjalikult hoiatanud, kuid ükski abinõudest pole oma eesmärki täitnud. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Tartu Maakohtu 14.03.2017 otsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seega mõisteti karistuseks vangistus tingimisi katseajaga. Vaatamata sellele ei ole R.N korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §74 lg.4 tuleb pöörata R.N-ile Tartu Maakohtu 14.03.2017 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Süüdimõistetu ära kandmata karistuse algus on alates tema kinnipidamisest 15.10.
7. Süüdimõistetu suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.
8. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5