Määrata L.D katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada L.D katseajal järgima
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1 1-18-9869 vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist tööle asuma või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele; 10) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevat luba saamata.
MS § 180 lg 1 alusel mõista L.D-lt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks õigusabi kulud summas 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot ja 40 senti. Menetluskulud tuleb tasuda ühe
MS § 238 lg 2,
lg 2 sätteid mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Viru Maakohtu 12.12.2018 kohtuotsus jõustus 20.12.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. L.D puhul on vastav tingimus täidetud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, mille ajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Riigikohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. L.D tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri andmetel on L.D neli kehtivat kriminaalkaristust ning mõistetud karistus on liitkaristus - kuritegu pandi toime enne eelmise karistuse ärakandmist. L.D käitus 03.02.2018, 22.07.2018 ja 24.10.2018 viisil, mis andis põhjust esitada 3 1-18-9869 talla süüdistus eriligiliste kuritegude toimepanemises. L.D kuritegelik aktiivsus oli niivõrd tihe, et 12.12.2018 tema suhtes langetatud otsustes tuli mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis. L.D ei ole suutnud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses olles asenduskaristusena üldkasulikku tööd tehes. Ka ei mõjutanud L.D hoiduma uute kuritegude toimepanemisest teadmine, et ees on ootamas vangistus ning teatatud oli ka vanglasse saabumise aeg. Veelgi enam, L.D ei hoolinud ka enda lähedastest, kui ründas oma õde. Ta ei väärtustanud teiste isikute elu ja tervist andes aluse esitada talle süüdistus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis korduvalt. Kõikide kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi tarbimine. Eelloetletu viitab sellele, et varasem mõistetud karistus ei mõjutanud L.D hoiduma uute kuritegude sooritamisest, millele järgnes ka reaalne vangistus. Samas saab nõustuda kinnipeetava iseloomustuses kajastatuga, et L.D käitumises on paljugi ka positiivset. L.D on vangistuses viibides olnud hõivatud tööga. See soodustab ka integreerumist tavaellu. Seda enam, et olemas on tööandja garantii vabanemise korral töökoha tagamiseks. XXX andis nõusoleku L.D tööle võtmiseks. Pakutav töö on seotud metallitööga, nii nagu käesoleval ajal XXX tehtav töö. Positiivsena tuleb hinnata ka asjaolu, et L.D puuduvad võlakohustused ning vabanemisfondis on olemas vajalikud vahendid esmaseks toimetulekuks vabaduse tingimustes. L.D läbis vangistuses viibimise ajal sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kuigi iseloomustuse järgi oli L.D programmis osaledes pigem passiivne, siis lõpphinnanguna on kinnipeetav väljendanud kursuse kasulikkust. Kohtu hinnangul oli L.D-le määratud programm asjakohane, kuna kinnipeetaval on olnud probleeme oma emotsioonide ohjamisega. Et kursus osutus asjakohaseks näitab ka see, et L.D on enda sõnul saanud teada uusi käitumisviise ning kursus oli huvitav. Käesoleval ajal osaleb ta alkoholi- ja narkoravi programmis, mis näitab alkoholi tarvitamisega seotud probleemi teadvustamist ning soovi probleemi lahendada. Viimane viitab võimalusele, et vabaduse tingimustes suudab L.D edaspidi hoiduda alkoholi tarbimisest ja vähendada seeläbi uute kuritegude sooritamise riski. Kohus peab usutavaks L.D avaldust, et vangla n-ö avas ta silmad ning ta ei taha enam alkoholi tarvitada. Ei soovi olla oma pojale halvaks eeskujuks. Käitumise parandamiseks peab isikul eelkõige olema soov muutusteks ning kohtu arvamuse kohaselt põhjendas isik eluliselt usutavalt vastava soovi olemasolu. Kohtu käsutuses olevast toimikust on nähtav ka pereliikmete, s.o ema, õe ja vanaema suhtlemine L.D-ga tolle vangistuses viibimise ajal. Suhtlus on säilinud ka alaealise pojaga. Lisaks on L.D vabanemisel tagatud kindel elukoht tema emale, R K kuuluvas korteris, aadressil XXX. Positiivseks tuleb pidada ka seda, et L.D kahetseb õe suhtes vägivallateo sooritamist. Vaatamata toimepandule on osapoolte vahel säilinud suhtlus ka vangistuse tingimustes. Seega on L.D olemas toetav sotsiaalne võrgustik ning L.D suhtleb ka oma alaealise pojaga. Lisaks tuleb arvestada, et L.D on vanglas käitunud korralikult ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Eelnevalt kirjeldatu annab kaaluka panuse L.D ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades
lg-s 4 toodud aluseid ning lähtudes eeltoodud põhjendustest, leiab kohus, et L.D tuleb vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, kohaldades käitumiskontrolli. Käitumiskontroll seisneb
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 toodud kohustustes.
Kohtu hinnangul aitab käitumiskontroll tagada, et L.D suudaks enda käitumist kontrollida, igapäevaelus toime tulla ning seaduskuulekalt elada. Kuna tal on varasemalt olnud probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete kuritarvitamisega, on põhjendatud rakendada kohustust mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või 4 1-18-9869 psühhotroopseid aineid. Lisaks peab ta kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Vähendamaks uute kuritegude sooritamise riski ei tohi L.D suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevat luba saamata. Kohus leiab, et neil tingimustel on L.D taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kohtuistungil osales L.D kaitsja Deniss Matvejev. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks summas 194,40 eurot. Kohus rahuldas kaitsja taotluse. Kõnealune menetluskulu kuulub L.D-lt välja mõistmisele ning kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
MS §-dest 426, 432, 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.