4-17-3766/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-3766 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Väärteoasi Helena Xxxx (Xxxx) ja J.I ametiühingute seaduse § 262 järgi väärteoasi Vaidlustatud lahend Tööinspektsiooni 22.06.2017 väärteoasjas nr 3-2/1649 üldmenetluse Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2017.a. Istungil osalenud isikud Menetlusalused isikud Helena Xxxx ja J.I otsus Kaitsja vandeadvokaat Tauno Tark Kohtuvälise menetleja esindajad Meeli Miidla-Vanatalu ja Kairit Ehala RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tööinspektsiooni 22.06.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 3-2/1649 ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.
4. Välja mõista Eesti Vabariigilt kaitsja tasu hüvitamiseks Helena Xxxx ja J.I kasuks kokku 1 200 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Tööinspektsiooni 22.06.2017 üldmenetluse otsusega karistati Helena Xxxx ja J.I ametiühingute seaduse (AÜS) § 262 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses selle eest, et nemad tööandjana ei ole lubanud ametiühingu poolt valitud esindajatel takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ettevõttes, kus töötavad selle ametiühingu liikmed. Selle otsuse peale esitasid menetlusalused isikud kaebuse Harju Maakohtule, milles paluvad otsus tühistada. Kaebuse kohaselt jätsid menetlusalused isikud õigesti territooriumile sisenemise taotluse rahuldamata, kuna Aleksander Meieri varasemale käitumismaneerile tuginedes pole võimalik turvanõudeid täita. Teiste isikute osas pretensioonid puuduvad ning tööandja on ise palunud teistel ametiühingute esindajatel tulla töökorraldusega tutvuma. Juhatuse liikmed on täitnud oma hoolsuskohustust parimal moel. Kohtuväline menetleja on jätnud tõendid analüüsimata, otsus on vastuoluline ja ebaobjektiivne ning karistus on määratud ebaõigesti maksimummääras. Kohtuistungil jäid menetlusalused isikud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus kontrollib nii menetlusnormidest kinnipidamist kui ka materiaalõiguse kohaldamist. Esmalt peatub kohus menetlusõiguslikel küsimustel. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 1 ja 2 väärteoprotokolli põhiosas märgitakse: väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht, samuti väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Väärteoprotokollis on väärteo lühikeses kirjelduses märgitud: „Tööandja ei ole lubanud ametiühingu poolt valitud esindajatel takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ettevõttes, kus töötavad selle ametiühingu liikmeid.“ Seejärel on kohtuväline menetleja koostanud pika asjaolude kirjelduse väärteoprotokolli lehekülgedel 2-
5. Kohus leiab, et selline väärteoprotokolli selline koostamine ei vasta seadusele ega Riigikohtu lahenditele, mis on VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2 p 4 järgi väärteomenetlusõiguse allikaks. Esmalt, väärteo lühikirjeldus, vastavalt Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-20-15, 3-1-1-45-15, 3-11-9-08 jt, tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Antud juhul sisaldab teokirjeldus just viimast ning oma abstraktse iseloomu tõttu ei võimalda aru saada keda mil viisil ja kus takistati töökorraldusega tutvumast. Eraldi märgitud toimepanemise ajast ja kohast nähtuvad küll kuupäevad, kuid väärteo lühikirjeldusest ei ole võimalik aru saada, et takistati ametiühingu poolt valitud esindajaid Xxxx ja Xxxx ega ka seda, kuidas seda tehti. Kohus leiab, et esile tuleb tuua käitumise kirjeldus, millele hiljem saaks anda õiguslikku hinnangut. Näiteks takistamise sisustamine võib hõlmata erinevat käitumist – takistamiseks saab pidada ettevõtte territooriumile mittelubamist, osalist mittelubamist (näiteks teatud ruumidesse mittelubamist) või muud tegevust (näiteks täiendavate tingimuste seadmist turvanõuete, ohutusalase koolituse, saatja vm näol). Käesoleval juhul toimus mittelubamine kirjade saatmise näol. Igal juhul peab konkreetne käitumine nähtuma teo lühikirjeldusest. 2 Teiseks, puudusi teokirjelduses ei asenda asjaolude mahukas esitamine. Riigikohtu lahendi nr 31-1-20-15 kohaselt väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuvälise menetleja otsuses. Riigikohus märgib, et väärteoprotokollis ei tohi olla kõrvalist teavet. Antud juhul on esitatud asjaolude mahukas kirjeldus, mis on üle läinud tõendite analüüsiks sisaldades samas teo koosseisust väljapoole jäävaid asjaolusid. Nimetatu ei ole mitte ainult tarbetu vaid võib kujutada endast ka kaitseõiguse rikkumist juhul, kui väärteoprotokolli üld- ja paljusõnalisusest võib menetlusalusele isikule jääda arusaamatuks millist konkreetset tegu temale ette heidetakse. Riigikohus on märkinud, et vead väärteoprotokolli koostamisel võivad kujutada endast väärteomenetluse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 järgi. Antud juhul leiab kohus, et kuigi väärteoprotokolli koostamisel on rikutud VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuet ja tegemist on väärteomenetluse rikkumisega, ei ole tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohus jõudis sellisele järeldusele seetõttu, et menetlusalustele isikutele oli etteheidetav tegu sisuliselt arusaadav. See nähtub nii kohtule esitatud kaebusest kui ka kohtuistungil arutatust. Menetlusalustele isikutele oli arusaadav keda millal ja kuidas nad oma ettevõtte territooriumile ei lubanud ning kaebuses nad selgitasid ka täiendavalt oma käitumise motiive, miks nad seda tegid. Etteheidetava teo selge määratlus on toodud kaebuse p 2.1.2 esimeses lauses. Seetõttu leiab kohus, et väärteoprotokolli nõuete rikkumine ei kujuta endast väärteomenetluse olulist rikkumist, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Järgnevalt analüüsib kohus materiaalõiguse kohaldamist. Menetlusaluseid isikuid on karistatud AÜS § 262 järgi. Vastavalt AÜS § 262 „tööandja poolt ametiühingu valitud esindaja takistamise eest tutvumast töötajate töökorralduse või tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“ Menetlusalused isikud Helena Xxxx ja J.I olid nendele etteheidetava teo toimepanemise ajal Transiidikeskuse AS-i juhatuse liikmed. Teo etteheidetavus seisnes selles, et nad ei lubanud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esindajatel Xxxx ja Xxxx tutvuma Transiidikeskuse AS-i töökorralduse ja tingimustega. Seega tuleneb etteheidetavus sellest, et menetlusalused isikud toimetasid juriidilise isiku juhatuse liikmetena. Kohus leiab, et menetlusalused isikud saavad väärteokorras vastutada juriidilise isiku juhatuse liikmetena vaid juhul, kui selle teo eest on ette nähtud juriidilise isiku vastutus. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 14 lg-le 1 juriidiline isik vastutab teo eest vaid seaduses sätestatud juhtudel. See tähendab seda, et seadusandja on aluseks võtnud spetsiaalsuspõhimõtte, mille järgi vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui juriidilise isiku vastutus on otseselt ette nähtud. Seadusandliku tehnika kohaselt on juriidilise isiku vastutusele võtmist lubav säte paigutatud viitelise normina konkreetset tegu kriminaliseeriva normiga sama paragrahvi eraldi lõikesse, kasutades keelendit „sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik“. KarS ei toeta spetsiaalsuspõhimõttele vastanduvat universaalsuspõhimõtet, mille kohaselt oleks juriidiline isik vastutav kõigi süütegude eest võrdselt füüsilise isikuga. Antud juhul on AÜS § 262 elltoodud sõnastus ammendav ning eraldi sätet juriidilise isiku vastutusest ei sisalda. Seetõttu leiab kohus, et AÜS § 262 ei näe ette juriidilise isiku vastutust. Sellel põhjusel ei saa selle juriidilise isiku eest vastutada ka tema juhatuse liikmed. 3 Järgmisena tõusetub küsimus sellest, kas menetlusalused isikud vastutavad füüsiliste isikutena antud väärteo toimepanemise eest. Siinkohal märgib kohus, et väärteo lühikirjelduses märgitud sõnastus „Tööandja ei ole lubanud /…/“ jätab lahtiseks, kas tööandjana on mõeldud Transiidikeskuse AS-i või menetlusaluseid isikuid. Esimesel juhul on kohus oma hinnangu andnud. Teisel juhul vastab kohus sellele küsimusele eitavalt – menetlusalused isikud ei vastuta AÜS § 262 sätestatud väärteo toimepanemise eest füüsiliste isikutena. Nimelt sätestab AÜS § 262 erilise isikutunnuse – antud tegu saab toime panna üksnes tööandja. AÜS ei anna tööandja mõiste määratlust ning seetõttu tuleb lähtuda TLS § 1 lg 1, mille kohaselt on tööandja füüsiline või juriidiline isik, kellele füüsilisest isikust töötaja teeb tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile ja kellele maksab tööandja tasu. Menetlusalused isikud Helena Xxxx ja J.I ei ole tööandjad. Ka kirjad, milles menetlusalused isikud keeldusid Xxxx ja Xxxx läbipääsuloa taotluse rahuldamisest on kirjutatud Transiidikeskuse AS-i poolt (t lk 78p-79, 104p-105). Seetõttu ei oma menetlusalused isikud erilist isikutunnust ning neid ei saa AÜS § 262 järgi inkrimineerida. Kohus leiab, et menetlusaluste isikute käitumises puuduvad väärteotunnused ning seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuivõrd menetlusaluste isikute käitumises puuduvad väärteotunnused, puudub vajadus analüüsida ülejäänud koosseisulisi asjaolusid. Menetlusalused isikud paluvad välja mõista kaitsja tasu kogusummas 5 310 eurot (menetlusalused isikud ei taotle käibemaksu tagastamist). Kaitsja on esitanud 9 arvet tunnihinnaga 120 eurot (t lk 148-158). VTMS § 23 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot (Riigikohtu lahend 3-1-1-98-19 jt), mistõttu peab kohus seda tunnihinda mõistlikuks. Kaitsja tasu mõistlikuse hindamisel lähtub kohus KrMS § 175 lg 1 p-st 1 arvestades asja mahtu ja keerukust ning tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-77-16 jt). Kohus leiab, et kaitsja tasuna saab käsitada vaid tasu käesolevas väärteomenetluses teostatud kaitsja toimingute osas. Vastavalt VTMS § 19 lg 2 õigus kaitsjale tekib menetlusalusel isikul alates tema suhtes esimese menetlustoimingu tegemisest. Enne seda ei ole menetluses ei kaitsjat ega saa rääkida tema tasust. Esimene menetlustoiming menetlusaluste isikute suhtes oli menetlusaluse isiku ülekuulamine, mis toimus mais
6. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks arveid nr 1727006, 1737019 ja 1737035, mis puudutab konsultatsiooni väärteomenetluse välistes asjaoludes, mh ka konsultatsiooni seoses EMSA taotlusega Tollikeskuse AS-i territooriumile sisenemiseks. Väärteomenetluses saab kohtuväline menetleja VTMS § 31 lg 2 alusel nõuda isikutelt tõendeid (mis võib toimuda enne menetlusaluse isiku menetlusse kaasamist), kuid selle toimingu täitmisel puudub kaitsjal funktsioon. Lisaks nähtub väärteotoimikust (t lk 74-122), et dokumendinõudele on vastanud Transiidikeskuse AS-i jurist (t lk 80-82, 113-118). Arves 1737041 sisalduvaid toiminguid ei pea kohus vajalikuks, sest kaitsjal puudub vajadus analüüsida kohtuvälise menetleja kutset ja materjale, mida ta eelnevalt on arvetest tulenevalt analüüsinud ning osaleda ülekuulamisel, sest üle kuulati tunnistajat. Tunnistajal kaitsjat ei ole. Menetlusaluste isikute ülekuulamine toimus mais 2017, mistõttu aprillis esitatud arve 1737041 seda ei puuduta. Arvest 1737054 peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks konkreetset ülekuulamise aega – 30 4 minutit (t lk 96p). Nagu varem märgitud, et pea kohus menetlusaluse isiku suhtes tehtavale esimesele menetlustoimingule eelnevat aega kaitsja tasu kontekstis hüvitatavaks. Ka ei ole nõutav, et menetlusalune isik komplekteerib ülekuulamiseks mahukaid dokumente, mida kaitsja toimingute kirjeldus näitab. Arvest 1737069 peab kohus põhjendatuks vastulause koostamisele kulunud aega 4 tunni ulatuses. Arve 1727080 kaebuse koostamiseks ja kohtuvälise menetleja täiendava seisukoha analüüsiks 3 tunni ulatuses on samuti põhjendatud. Samas märgib kohus, et kaitsja ei tõstatanud oma dokumentides käesolevas otsuses märgitud menetlusaluste isikute vastutust välistavaid asjaolusid ning kaitsja dokumentides märgitu selle õigusliku hinnangu konteksis tarbetu. Samas leiab kohus, et õiglane ei ole jätta sellel põhjusel kogu kaitsja tasu menetlusaluste isikute kanda. Arve 1727090 ei ole põhjendatud, sest menetlusse võtmise määrus analüüsi vaja. Arvest 1727094 peab kohus põhjendatuks istungiks ettevalmistamise aega 1 tunni ulatuses ja kohtuistungi aega 1,5 tunni ulatuses. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kaitsja tasuks tasu 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, s.o kokku 1 200 euro ulatuses. Kohus mõistab kaitsja tasu välja riigi vahenditest. Kaitsja palub kaitsja tasu välja mõista ühes kogusummas mõlemale menetlusalusele isikule, mistõttu tuleb menetlusaluseid isikuid käsitleda solidaarsete võlausaldajatena. Seega tühistab kohus vaidlustatud otsuse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluste isikute käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu ning mõistab riigi eelarvest välja kaitsja tasu kokku 1 200 menetlusaluste isikute kasuks. Meelis Eerik kohtunik 5