Obsah (4)

§ 152§ 155§ 108§ 118

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-730 Määruse kuupäev 30. september 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XXe kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal tutvuda 20. veebruari

) § 152 lõike 1 punktist 4 tulenevalt alus käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks, sest Tartu Vangla on kaebaja poolt taotletud toimingu sooritanud. Kohus selgitas kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või esineb tal eeltoodule vastuväiteid. Samuti selgitas kohus, et kaebajal on võimalik üle minna tuvastamisnõudele, kuid sellisel juhul peab kaebaja seda taotlema ja kohtule teatama, kuidas on see vajalik tema õiguste kaitseks (

§ 152lg 2).

3-24-730

1. Kaebaja esitas
2. septembril 2024 vastuse kohtunõudele, milles palub minna üle tuvastamiskaebusele, kuivõrd see on vajalik tema õiguste kaitseks. Tuvastamisnõude vajalikkus seisneb kaebaja sõnul selles, et vastustaja edaspidi järgiks seadusest tulenevaid nõudeid ja täidaks kaebaja teabenõudeid ning väljastaks talle informatsiooni, mis on avalik ja/või kohtuotsusega varasemalt leitud, et avalik – et kaebaja ei peaks edaspidi igakordselt pöörduma halduskohtusse kaebusega. Vastustaja õigusvastast tegevust ei saa pidada isoleeritud juhtumiks, vaid korduva õiguse eiramiseks, kuna vastustaja on ka varasemalt jätnud kaebajale teabe väljastamata (haldusasi nr 3-23-2653). Selline vastustaja poolne korduv õiguse eiramine annab põhjendatud aluse kahelda selles, kas vastustaja ka edaspidi täidab teabenõudeid informatsiooni osas, mis on ilmselgelt avalik. Ka on teabenõude esitamisest möödunud 7 kuud, mis on ebamõistlikult ja põhjendamatult pikk aega ning vastuolus avaliku teabe seaduse § 18 lõikes 1 toodud nõudega täita teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Vastustaja tegevus on kaebaja arvates vastuolus hea halduse tavaga. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 152

lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna Tartu Vangla väljastas 19. septembril 2024 kaebajale dokumendi „Tartu Vangla töökorralduse reeglid“, siis on kaebuses nõutud toiming tehtud ning praeguse kaebusega soovitud eesmärk saavutatud. 6.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega on tuvastamisnõudele üleminek lubatav kahe eelduse täitmisel – kaebaja vastav tahe ning asjaolu, et tuvastamisnõudele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja vastusest kohtunõudele nähtub tema tahe minna üle kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele. Seejuures põhjendab kaebaja tuvastamiskaebusele ülemineku vajadust preventiivse eesmärgiga, soovides edaspidi vältida tema poolt Tartu Vanglale esitatud teabenõuete õigusvastast täitmata jätmist.

1. Tuvastamiskaebuse lubatavuse osas on kohtupraktikas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja
4. oktoobri
5. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Kohus leiab, et olukorras, kus vangla on pärast kaebuse esitamist kaebajale soovitud teabe väljastanud ja seega sisuliselt oma õigusvastast tegevust tunnistanud, ei ole vangla vaidlusaluse tegevuse õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See ei annaks kaebajale mingit õiguslikku kasu. Kaebaja on küll viidanud ka ühele varasemale juhtumile, mil Tartu Vangla tema teabenõude täitmisel eksis, kuid kohtu hinnangul ei anna see siiski alust arvata, et taolise ebasoovitava haldustegevuse uuesti kordumise oht oleks piisavalt kindel. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et Tartu Vangla asuks edaspidi pahatahtlikult ja järjepidevalt kaebaja õigustatud teabenõuete täitmisest keelduma. Kohtuotsuse resolutsioonis vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine seoses kaebaja
6. veebruari
7. a teabenõude täitmisega ei aitaks kaebajal oma õigusi paremini kaitsta. Teabenõuded on olemuselt erinevad ning paratamatult võib ka edaspidi tekkida kaebaja ja vangla vahel soovitud teabe väljastamise osas eriarvamusi. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja jaoks olla liigselt koormav pöörduda sellise olukorra tekkimisel oma õiguste 2 3-24-730 kaitseks taas kohtusse. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud praeguses asjas sisulise kohtuotsuse tegemine ja kohtu niigi ülekoormatud ressursi edasine kulutamine.
8. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

9.

§ 108

lõige 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Mingeid muid menetluskulusid kaebajal kohtule arusaadavalt tekkinud ei ole. Kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv jääb Eesti Vabariigi kanda (

§ 118). 10.

Kuivõrd kohus lõpetab praeguse asja menetluse, siis ei ole vajalik lahendada kaebuses esitatud kaebaja taotlust Andmekaitse Inspektsiooni kaasamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3