Obsah (5)

§ 2§ 11§ 1§ 12§ 51

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-23-2303 4. aprill 2024 Kadri Palm Xe kaebus

) §-s 12 sätestatud väljateenitud aastate pensionile. 6.4.

§ 2

p 2 ja § 12 näevad ette, et kõigil politseiametnikel, kellel on täitnud vähemalt 25 aastane staaž, on õigus väljateenitud aastate pensionile.

§ 2

p 2 ja § 15 volitavad Vabariigi Valitsust määrama ametikohtade loetelu, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni ning andma selgitusi nende loetelude rakendamise kohta.

§ 11

alusel kohalduvad väljateenitud aastate pensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) sätted. 6.5.Kaebaja hinnangul ei võimalda

§ 2

p 2 ja § 15 määruse nr 207 lisa 1 sellist tõlgendust, mille kohaselt Vabariigi Valitsus (või määrust nr 207 tõlgendav haldusorgan) saaks määrata pensioniõigusliku staaži hulka mittearvestatavat aega. Nimetatud volitusnormide alusel ei 2 3-23-2303 saa muuta politseiametnikest naiste suhtes staaži arvutamise korda võrreldes seadusandja poolt ette nähtud üldkorraga RPKS-s. 6.6.SKA negatiivne määruse nr 207 tõlgendus („kord ei näe ette“), millega võetakse kaebajalt õigus väljateenitud aastate pensionile, on vastuolus põhiseadusega. Riigikohtu praktika kohaselt peab haldusorgan eelistama tõlgendust, mis on kooskõlas põhiseadusega. Määrus nr 207 ei reguleeri (ega tohigi reguleerida) aega, mida pensioniõigusliku staaži hulka ei arvestata. Määrus nr 207 saab üksnes täpsustada seadusandja tahet või selgitada staaži arvutamisega seonduvaid korralduslikke küsimusi, nt milliste tõenditega saab isik tõendada staaži olemasolu, kuid mitte kehtestada uusi (kitsendavaid) aluseid pensioniõigusliku staaži arvutamiseks. 6.7.

-i staaži arvestamise alused tulenevad kehtivast PPVS-st ja tänaseks kehtetust politseiteenistuse seadusest (PolTS), mis kumbki ei sätesta, et politseiteenistuse staažist tuleks lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg välja jätta. 6.8.RPKS § 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt loetakse pensioniõigusliku staaži hulka aeg, mil tööandja oli kohustatud maksma töötaja eest sotsiaalmaksu. RPKS § 28 lg 2 p-s 7 sätestatud erandi kohaselt arvutatakse pensioniõigusliku staaži hulka ka väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Seega arvestatakse RPKS-i alusel lapsehoolduspuhkuse aeg pensionistaaži hulka. 6.9.Puhkuse (sh lapsehoolduspuhkuse) aeg läheb teenistusstaaži arvestuse hulka ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt. ATS § 107 lg 1 kohaselt loetakse teenistusstaaži hulka alates 1996. aasta 1. jaanuarist jõustunud ATS alusel arvestatud teenistusstaaž ning avaliku võimu teostamise õiguse aeg ja aeg, millal avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud ATS § 83 p-de 2–6 ja p 8 alusel. ATS § 83 p-s 2 on avaliku võimu teostamise õiguse peatumisena nimetatud puhkust. Sama põhimõte oli ka kuni 31. märtsini 2013 kehtinud ATS-is. 6.10. Seadusandja ei ole näinud eraldi regulatsiooni

-i staaži arvutamise kohta, vaid vastupidi öelnud, et RPKS-i sätted kohalduvad

-le. PolTS, PPVS ega

ei sätesta, et lapsehoolduspuhkuse aeg jäetakse staažiarvestuses välja. Eesti õiguses puudub igasugune regulatiivne viide sellele, et lapsehoolduspuhkuse aeg tuleks

-i pensionistaaži hulgast välja arvestada. 6.11. Kui seadusandja oleks soovinud piirata isikute ringi, kes ei ole õigustatud väljateenitud aastate pensionile, siis oleks ta pidanud eraldi välja tooma, millised perioodid ja isikud väljateenitud aastate pensionile õigustatud ei ole. Näiteks on

§ 1

lg-s 2 sätestatud, et

-i staaži hulka ei arvata

-iga ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aega. 6.

1. Lisaks jätab SKA tähelepanuta ning pöörab ümber Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 13 lg-st 2 sätestatud määratuse põhimõtte. Selle põhimõtte kohaselt peab riigivõimu teostamine olema üksikisiku jaoks ettearvatav. 6.
2. Ainus grammatiline argument, millega SKA määrust nr 207 oma otsuse kasuks tõlgendab, puudutab määruse nr 207 lisa 3, mille kohaselt on lennukoosseisu töötajatel ja katselenduritel eraldi välja toodud, et

-i staaži hulka arvatakse lapsehoolduspuhkus, kuid politseinikel pole. Nimetatud erisus on tingitud lendurite ning politsei- ja päästeametnike staaži arvutamise erisustest, mitte seetõttu, et seadusandja oleks soovinud lendurite ja teiste

õiguslikke isikuid ebavõrdselt kohelda. Lennukoosseisu töötajate puhul arvutatakse staaži lennutundide, mitte kogu töötatud aja järgi. Puudub mõistlik põhjendus, miks nais-politseiametnike peaks lennundustöötajatest erinevalt kohtlema. 7. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 3 3-23-2303 7.1.

§-st 1 järeldub, et väljateenitud aastate pension kui pensioni eriliik on loodud põhjusel, et teatud kutsealadel töötamisel võib kaasneda kutsealase töövõime kaotus ja vähenemine, mistõttu ei pruugi isikud olla võimelised samal kutsealal või ametikohal töötama kuni vanaduspensioni eani. Vanaduspensioni ea saabudes on kõigil õigus pensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, kuid kõigil kutsealadel ei pruugi inimesed olla võimelised kuni vanaduspensioni eani töötama. 7.2.Väljateenitud aastate pension on eripension RPKS-s sätestatud riiklike pensionide suhtes. Väljateenitud aastate pensioni määramise otsustamisel tehakse vahet üldise pensionistaaži ja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži vahel. Tegemist ei ole sisult kattuvate mõistetega. Üldist pensionistaaži arvutatakse RPKS-i alusel ning väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestamist reguleerib

(nt

§ 12lg 2).

Pensionistaaž RPKS-i mõttes on laiem mõiste, mille hulka arvatakse lisaks väljateenitud aastate pensioni õiguslikule staažile ka muu tööl või teenistuses oldud aeg või sellega võrdustatud aeg. 7.3.Väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži arvestatakse tööperioodide summana (

§ 51

). Tulenevalt seaduse eesmärgist (

§ 1

),

§-st 51 ja ka politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni võimaldavast

§-st 12, arvestatakse

i alusel staaži hulka vaid töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Lisaks arvatakse määruse nr 207 p-s 2 nimetatud aeg samuti väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka (sarnaselt nagu sätestab RPKS § 28 lg 2 pensioniõigusliku staaži osas). Lapsehoolduspuhkusel olemise aega ei ole selles nimetatud. 7.4.Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust (töölepingu seadus (TLS) § 19 p 1). Samuti peatub puhkuse ajaks avaliku võimu teostamise õigus (ATS § 83 p 2). Maksukorralduse seaduse (MKS) mõttes peatub tööd tegeva isiku töötamine lapsehoolduspuhkuse ajaks (MKS § 251 lg 3 p 5 redaktsioonis enne 1. aprilli 2022). Järelikult ei saa lapsehoolduspuhkusel/vanemapuhkusel olemist automaatselt võrdsustada töötamisega. Vastustaja arvates ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei töötanud igapäevaselt täistööajaga politseiametnikuna ajal, mil ta oli lapsehoolduspuhkusel. 7.5.Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata

is ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg (

§ 1

). Seega on seadusandja otsustanud, et ka politseiametniku tööstaaž, kui ta töötab osalise ajaga, ei lähe

i alusel tema tööstaaži arvestusse. Ometi puutub ka osalise ajaga töötav politseiametnik kokku nende samade töövõimet mõjutavate asjaoludega, millega puutub kokku täistööajaga töötav politseiametnik. Kui seadusandja pidas vajalikuks jätta väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulgast välja osalise tööajaga töötamine vastaval kutsealal või ametikohal, siis ei ole põhjust arvata, et selle staaži hulka tuleks arvata aeg, mil politseiametnik reaalselt vastavate töövõimet mõjutavate asjaoludega kokku ei puutunud. Kaebaja tõlgenduse puhul tekib olukord, kus politseiametnikul, kes on 23 aastat täistööajaga töötanud politseiametnikuna ja 2 aastat olnud lapsehoolduspuhkusel, tekib õigus väljateenitud aastate pensionile. Samas kui politseiametnikul, kes on 23 aastat täistööajaga töötanud ja 2 aastat töötanud näiteks 75% koormusega, st puutudes siiski kokku seaduseandja poolt silmas peetud töövõimet vähendavate ohuteguritega, ei teki õigust väljateenitud aastate pensionile. Tõenäoliselt tekitab ka see olukord küsimusi võrdse kohtlemise teemal. 7.6.Vaidlustatud otsus ei tugine vaid määrusele, vaid eelkõige siiski seadusesätetele (

§ 1ja 51).

Seaduse ja määruse sätete põhiseadusele vastavuse hindamine ei ole vastustaja pädevuses. 7.7.

ile kohaldatakse RPKSi sätteid arvestades

erisusi ning RPKSile kohaldub sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS, RPKS § 1 lg 2). SÜS § 20 lg 1 sätestab, et 4 3-23-2303 rahalise hüvitise mittenõuetekohasel väljamaksmisel on hüvitise andja kohustatud maksma viivist alates rahasumma väljamaksmise tähtaja möödumisele järgnevast kalendrikuust kuni summa nõuetekohase väljamaksmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. SKA arvas
3. septembri
4. a otsusega nr E13583-1 kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka teenistuse aja politseiametniku ametikohtadel alates
5. augustist 1998 kuni
6. maini 2016 ja alates
7. märtsist 2018 kuni
8. augustini 2023, kokku 23 aastat 2 kuud ja 9 päeva. SKA leidis, et kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei saa arvata lapsehoolduspuhkusel viibitud aega alates
9. maist 2016 kuni
10. märtsini 2018, kokku 1 aasta 9 kuud ja 21 päeva. Seetõttu otsustas SKA mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni.
11. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg
12. maist 2016 kuni
13. märtsini 2018 tuleb arvata

§-s 12 nimetatud 25 aasta hulka, st väljateenitud aastate staaži arvestusse. Olukorras, kus nimetatud periood ei lähe väljateenitud aastate pensioni staaži arvestamisel arvesse, ei ole kaebaja puhul täidetud väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav 25-aastane staaži nõue. 11. Kaebaja soovib, et talle määrataks pension

§ 12

alusel ehk kui politseiametnikule, kes on töötanud politseis väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal vähemalt 25 aastat. 12.

§ 1

sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Isikud, kellel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni, on sätestatud

§ 2lg 1 p-des 2–10.

Täpsemad kutsealad ja ametikohad, millel töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud määrusega nr 207 (

§ 2lg 2).

Tallinna Ringkonnakohus on analoogses kohtuasjas nr 3-22-2305 25. jaanuaril 2024 selgitanud, et õigus väljateenitud aastate pensionile tekib siis, kui isik on neil kutsealadel või ametikohtadel töötanud vähemalt

-is ettenähtud aja. Mõnel juhul on lisaks vajalik omada teatud ulatuses RPKS-i alusel arvutatavat üldist pensionistaaži. 13. Politseiametnike puhul annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni see, kui politseiametnik on töötanud politseis sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat (

§ 12). PPA 11.

augusti

1. a kirja nr 1.9-3/1858-1 kohaselt on kaebaja
2. augusti
3. a seisuga õppinud politseiõppeasutuses ja töötanud politseiametniku ametikohtadel alates
4. augustist 1998 kuni
5. augustini 2023 ehk 25 aastat, mis annab PPA hinnangul kaebajale õiguse väljateenitud aastate pensionile kooskõlas

§-ga 12 (dtl 50). 14.

§ 51

sätestab, väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži, välja arvatud sama seaduse §-s 6 sätestatud pensionistaaži, arvestatakse tööperioodide summana. Seda, kas nimetatud staaži hulka tuleb arvestada ka perioodid, mil isiku teenistussuhe on peatunud (mh 5 3-23-2303 nt lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu) või ta tegelikult töökohustusi ei täida,

täpsemalt ei reguleeri. Sama küsimust ei reguleeri üldjuhul ka määrus nr

2. Väljateenitud aastate pension on oma olemuselt eripension RPKS sätestatud riiklike pensionide suhtes. Seadusandja on selle sätestanud teatud isikute grupile ette nähtud soodustusena üldise riikliku pensioni kõrvale. Seega saab nõustuda vastustaja seisukohaga, et RPKS-s sätestatud vanaduspensioni ja

-s sätestatud väljateenitud aastate pensioni puhul ei ole tegemist kattuvate mõistetega ning mõlema pensioni liigi puhul on staaži arvestamisel oma erisused. Kohtu hinnangul ei näe aga

politseiametnikuna töötatud aastate arvestuses eelkirjeldatud üldreeglist erandi tegemist ette nende aastate puhul, kus töötaja on lapsehoolduspuhkusel. Kohus ei nõustu vastustaja tõlgendusega, mille kohaselt peaks määrus nr 207 nägema sõnaselgelt ette, et väljateenitud pensionide saamise õigusliku staaži hulka tuleb arvata ka aeg, mil isik viibis lapsehoolduspuhkusel. 16. Selleks, et välistada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestusest aeg, mil isik viibis lapsehoolduspuhkusel, oleks vastav erisus pidanud seaduses või määruses nr 207 sõnaselgelt kirjas olema.

-is ei ole staaži arvestuse erisusena mainitud ei lapsehoolduspuhkusel oleku perioodi ega ka muid perioode, mil teenistussuhe on peatunud, st isik on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Seega tuleneb

sõnastusest, et lapsehoolduspuhkusel oldud aastaid võetakse politseiametnikuna töötatud aastate arvestamisel arvesse samamoodi nagu kõiki teisi aastaid.

1. Vastustaja on leidnud, et lapsehoolduspuhkusel/vanemapuhkusel olemist ei saa automaatselt võrdsustada töötamisega, viidates, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust (TLS § 19 p 1). Samuti peatub puhkuse ajaks avaliku võimu teostamise õigus (ATS § 83 p 2). Ka MKS mõttes peatub tööd tegeva isiku töötamine lapsehoolduspuhkuse ajaks (MKS § 251 lg 3 p 5 redaktsioonis enne
2. aprilli 2022). Kohtule jääb vastustaja järeldus arusaamatuks, kuivõrd vastustaja ei väida, et mistahes aeg, mil töö- või teenistussuhe on peatunud (nt puhkuse ja haiguse aeg) tuleks väljateenitud aastate pensioni staaži arvestusest välja arvata. Seega ei ole mõistetav, miks näeb vastustaja erisust olukorras, kus teenistussuhe on peatunud lapsehoolduspuhkusel oleku ajal, aga mitte tavapärase puhkuse ajal. Ka puhkuse ajal katkeb isiku tavapärane side tööga, mistõttu ei tohiks ka puhkusel oldud aeg minna

tähenduses staaži arvestamise arvesse. Seda vastustaja aga ei väida. 18. Kohus nõustub Tallinna Halduskohtu järeldusega haldusasjas nr 3-22-2305, mille kohaselt väidet, et lapsehoolduspuhkusel oleku aeg arvatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka, toetab ka asjaolu, et lapsehoolduspuhkusel viibitud aega loetakse teenistusstaaži hulka ATS § 107 lg 1 p 2 alusel (mis viitab § 83 p-le 2 – puhkuse ajaks peatub avaliku võimu teostamine, kuid see loetakse ikkagi staaži hulka). Ka töölepingu seaduse alusel ei ole lapsehoolduspuhkusel viibimine töösuhte lõpetamine, vaid peatumine. Peatumine ei ole töösuhte lõpp, vaid tööstaaž kulgeb edasi. Lapsehoolduspuhkus/vanemapuhkus ei erine tavalisest puhkusest, mida arvatakse tööstaaži hulka. Ringkonnakohus leidis samuti asjas nr 322-2305 (p 11), et ATS ei erista avaliku võimu peatumisel eri liiki puhkuseid, vaid hõlmatud on kõik TLS §-des 54–71 sätestatud puhkuse liigid, sh vanemapuhkus, ema- ja isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus (vt ATS § 43). Seejuures ei ühti ka avaliku teenistuse staaž RPKS-i alusel arvutatava üldise pensionistaažiga, vaid tegemist on erinevatel alustel kujuneva staažiga. Olukorras, kus

-is ei ole sätestatud täpsemaid norme selle kohta, kas väljateenitud aastate pensioni staaži hulka tuleks arvestada ka tegelik töölt eemal viibimise aeg, on põhjendamatu jätta staaži hulka arvestamata üksnes üks puhkuse liik. Selle põhjuseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et lapsehoolduspuhkus kestab pikemat aega ning seda ei kasuta kõik ametnikud ja 6 3-23-2303 töötajad ühtemoodi. Ka mitme muu puhkuse kasutamine (nt õppepuhkus, lapsepuhkus) või töölt eemalviibimise aeg nt ajutise töövõimetuse tõttu sõltub konkreetsetest asjaoludest ja isikust.

1. Vastustaja poolt käesolevas asjas viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-19-1118 toodud asjaolud erinevad oluliselt praeguse vaidluse asjaoludest. Haldusasja nr 319-1118 asjaoludest tuleneb, et kaebaja oli seoses rasedusega lennutöödest vabastatud ja viidud üle teisele tööle. Seega ei ole vastustaja viide nimetatud kohtulahendile asjakohane.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat (VASP § 12). Eelnimetatud paragrahvis ei sätestata erisust lapsehoolduspuhkuse aja arvestamise või mittearvestamise kohta. Kuna lapsehoolduspuhkus ei lõpeta töösuhet avalikus teenistuses ega töölepingulises suhtes, vaid toimub töösuhte peatumine koos jätkuva staaži arvestamisega, siis tuleb lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg arvestada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige SKA
3. septembri
4. a otsus, millega otsustati mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni. Seega kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele.
5. Kaebaja on taotlenud tema kasuks viivise välja mõistmist
6. augustist 2023 kuni pensioni väljamakse tegemiseni. Vastustaja on nõustunud, et asjas kohaldub SÜS § 20, selgitades, et

ile kohaldatakse RPKSi sätteid arvestades

erisusi ning RPKSile kohaldub SÜS (RPKS § 1 lg 2). SÜS § 20 lg 1 sätestab, et rahalise hüvitise mittenõuetekohasel väljamaksmisel on hüvitise andja kohustatud maksma viivist alates rahasumma väljamaksmise tähtaja möödumisele järgnevast kalendrikuust kuni summa nõuetekohase väljamaksmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kuna kohus leidis eelnevalt, et SKA

1. septembri
2. a otsus nr E13583-1 oli õigusvastane, ehk haldusorgan on viivitanud õigusvastaselt kaebaja taotlust rahuldava haldusakti andmisega, seega on viivise maksmine SÜS § 20 lg 1 alusel põhjendatud.
3. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 5 võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Seega teeb kohus vastustajale ettekirjutuse kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kaebuse tervikuna.
4. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le
5. Muude menetluskulude tekkimise kohta ei ole kaebaja kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
6. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt 7 3-23-2303 identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm 8