2-21-143677/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg 20. september 2024 Tsiviilasja number 2-21-143677 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi Rxxx Rxxxx vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1666,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) Hageja esindaja Carlo Kask Kostja Rxxx Rxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada hagi osaliselt.

2.Mõista Rxxx Rxxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks välja põhivõlgnevus 992,57 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.

3.Mõista Rxxx Rxxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks välja viivised põhivõlalt 992,57 eurolt kuni 20.09.2024 eest kogusummas 330,76 eurot ja alates 21.09.2024 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude rahuldamiseni. Viiviste kogusumma ei või ületada põhivõla summat.

Jätta menetluskulud Rxxx Rxxxx kanda.

Mõista Rxxx Rxxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulud 675 eurot.

6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 1. PlusPlus Capital AS esitas Tartu Maakohtule 11.02.2022 hagiavalduse, milles palus Rxxx Rxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 992,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 281,56 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise alates 12.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid GPS EESTI OÜ (müüja), Rxxx Rxxx (ostja) ja BuyPlan Estonia OÜ (faktoor) 03.03.2021 kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkuleppe nr 11419222202103036544. Kokkuleppes leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus osamaksed vastavalt kokkuleppele tasuma igakuiste maksetena 3.-ks kuupäevaks, esimese makse 03.04.2021 summas 330,87 eurot ning viimase osamakse 03.06.2021 summas 330,85 eurot. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisega, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile BuyPlan Estonia OÜ-le. 06.08.2021 loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjat kirjalikult.

Hageja leidis vastuseks kostja vastuväitele, et kostja vastutab tehingute eest, mis on sõlmitud tema enda poolt kolmandale isikule üle antud ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades.

Hagi aluseks oleval kokkuleppel on kostja digiallkiri.

KOSTJA VASTUVÄITED 2. xxxx Rxxxx vastuse kohaselt oli ta 2021. aasta veebruari lõpus või märtsi algul mitu päeva alkoholijoobes. Tema juurde tulid noored mehed alkoholi ja toiduga ning ta andis oma isikutunnistuse koos paroolidega. Lisaks varastasid noormehed tema mobiiltelefoni. Kostja ei ole PlusPus Capital AS-ist mitte kunagi kuulnud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS 3. Kohus loeb hageja esitatud tõenditega tõendatuks, et GPS EESTI OÜ (müüja), Rxxx Rxxx (ostja) ja BuyPlan Estonia OÜ (faktoor) sõlmisid 03.03.2021 kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkuleppe nr 11419222202103036544 (dtl 25-29).

Kokkuleppest nähtuvalt on tegemist faktooringulepinguga VÕS § 256 mõttes.

Faktooringuleping on sõlmitud kolmepoolselt ning see tähendab Rait Raagi jaoks seda, et osamaksed tuli teha BuyPlan Estonia OÜ arvelduskontole (dtl 26). Kuna faktooringuleping tähendab praegusel juhul, et Rxxx Rxxx on tarbijana saanud krediiti ostetud kauba eest tasumiseks, kohalduvad talle ka tarbijakrediidilepingut reguleerivad sätted (VÕS § 402 jj).

2/5 4. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema hageja nimetatud kokkulepet sõlminud.

Kohtule esitatud kokkuleppel on Rxxx Rxxxx 03.03.2021 antud digiallkiri.

Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku nimel tahteavalduse andmisel tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades eeldatakse, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PINkoodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud (RKTKo 2-16-124450, p

22). Seega ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega mitte see, kes ID-kaarti ja PINkoode kasutas, vaid see, kas need läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt.

Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et tema ID-kaart ja selle PIN-koodid väljusid tema valdusest olenemata tema süüst ja tema tahtevastaselt. Samuti pole kostja vaatamata kohtu selgitusele teavet kriminaalasja lahenduse kohta kohtule esitanud. Kohtul tuleb seetõttu eeldada, et vaidlusalusele kokkuleppele kirjutas alla kostja ning poolte vahel tekkis VÕS § 256 kohane leping.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 06.08.2021 loovutas BuyPlan Estonia OÜ oma nõuded hagejale.

5.Hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist ka tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased. Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest.

6.VÕS § 541 lg 6 p 2 ja § 4031 kohaselt tuleb tarbijakrediidilepingus märkida krediidi kulukuse määr. Vaidlusaluses lepingus krediidi kulukuse määr puudub. VÕS § 408 lg 5 kohaselt kuulub sel juhul kohaldamisele seadusjärgne intressimäär.

7.Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 221-13098 24. novembril 2023 tehtud lahendis seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.

Tarbijakrediidilepingu puhul on krediidiandja kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 173/5 24; Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076).

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tuleb tõendada hagejal.

VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Hageja on esitanud ainult kuvatõmmise selle kohta, et kostjal ei olnud lepingu sõlmimisel maksehäireid (dtl 87). Kohus leiab, et see ei ole piisav. Krediidiandja oleks pidanud kontrollima lisaks eelnevale kostja sissetulekute ja igakuiste kohustuste suurust.

Kokkuleppes leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus osamaksed tasuma kolme maksena 03.04.2021 kuni 03.06.2021 umbes 330 eurot kuus. Krediidiandjal ei olnud võimalik eeldada, et umbes 330 eurot kuus on summa, mille tasumisega kostja peaks igal juhul hakkama saama.

Kuna krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuulub VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldamisele seadusjärgne intressimäär. Muude kulude maksmise kohustus langeb ära.

8.Hageja esitatud e-kirja kohaselt ütles võlausaldaja lepingu üles 28.04.2021 e-kirjaga alates 13.05.2021. Lepingujärgsete maksete tegemise viimane tähtaeg oli 03.06.2021.

Hageja on palunud kostjalt lõpliku nõudena välja mõista põhivõlgnevuse 992,57 eurot, hagi esitamiseni viivise 281,56 eurot, edasiulatuva viivise ja sissenõudmiskulu 30 eurot.

Kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks osaliselt võla tasunud, tuleb kostjalt põhivõlg 992,57 eurot välja mõista VÕS § 402, § 101 lg 1 p 1 alusel.

9.Viivise nõude osas leiab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise ning krediidi kulukuse määra puudumise tõttu saaks hageja nõuda ainult seadusjärgset viivist. Hageja saaks nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisest 13.05.2021.

Kohus mõistab viivise välja kuni otsuse kuulutamiseni summas 330,76 eurot ja alates 21.09.2024 seadusjärgses määras.

10.Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud. VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot. Hageja on sissenõudmiskulude summaks nimetanud 30 eurot.

Hageja on näidanud, et ta saatis kostjale kolm võlateatist ning kohus loeb hageja nõude summas 30 eurot põhjendatuks.

4/5 KOKKUVÕTE Rxxx xxxx ei tõendanud, et tema ei ole soovinud oma ID-kaarti ja selle PIN-koode teisele isikule anda. Seega eeldab kohus, et Rxxx Rxxxxandis kokkuleppele oma allkirja ja tal tuleb tagasi maksta põhivõlg. Kuna hageja ei tõendanud, et lepingu sõlmimisel oleks hinnatud Rxxx Rxxxx võimet võlg tagasi maksta, on viivise kokkulepe tühine. Kohus mõistab Rxxt Rxxxxxx välja ainult seadusest tuleneva viivise.

11.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldab sisuliselt hageja nõude ning viivise vähendamine ei too kaasa menetluskulude teistsugust jaotust.

Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu menetluses kokku 315 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja on lisaks menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 1860 eurot (15,5 tundi, 120 eurot/tund). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Arvestades hageja esitatud seisukohtade mahukust peab kohus mõistlikuks ajakuluks 3 tundi ja õigusabikuludeks 360 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 675 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12.Kohus leiab, et tegemist on tavapärase lihtmenetlusega ning pooltele ei tule anda luba apellatsioonkaebuse esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5/5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.