KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-2831 Kohtuasi

) § 376 lg 4 p 3). Arvestades menetluse kestust ja kostja tegevusetust selle vältel, on 2

§ 423

lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja hageja taotluse tähtaja määramiseks rahuldamata. Maakohus tühistas varem määratud kohtuistungi aja ja

1. juuni
2. a kohtumäärusega asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, jättes need rahaliselt kindlaks määramata. 7.
3. Maakohus märkis, et kuivõrd
4. augustist 2024 lõppes hageja lapse osas leping ja laps on alates
5. a septembrist Xxxxxxxx kooli
6. C klassi õpilane, ei ole hagiga enam võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hageja taotlus määrata talle tähtaeg, mille jooksul hageja saab esialgu nõutud eseme asemel nõuda teist eset, tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja saab esitada muid nõudeid kostja vastu üldises korras. 7.
7. Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega tühistas maakohus
8. juuni
9. a kohtumäärusega asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu ning
10. septembrile 2024 kell 10.00–11.30 määratud kohtuistungi aja. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, millega jäeti hagi läbi vaatamata. Hageja leiab, et maakohus kohaldas

§ 423

lg 2 p-i 2 ennatlikult, rikkudes selgitamiskohustust ja eirates hageja õigust nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või muud hüve. Hageja palus kohtult täiendavat tähtaega hagi täpsustamiseks. Olukord, kus hageja peab esitama kohtusse uue hagi, ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. 9. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldama ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et hetkel kostjal menetluskulud puuduvad. 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Hageja määruskaebus rahuldatakse. 12. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Seega on maakohtu määrus muus osas

§ 456lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

Hageja tähtaja määramise taotluse rahuldamata jätmine ja kohtuistungi aja tühistamine ei ole ka vaidlustatavad. 3

§ 423

lg 2 p 2 alusel, leides, et seoses asjaolude muutumisega ei ole hagiga enam võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et seoses hageja lapse kooliminekuga ei ole hageja esialgse lepingu täitmise nõude rahuldamine enam võimalik. Seda ei vaidlusta määruskaebuses ka hageja ise. Küll aga nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et maakohus jättis hagi ennatlikult läbi vaatamata, andmata hagejale võimalust hagi läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks.

1. Asja materjalidest nähtuvalt avaldas hageja
2. septembri
3. a seisukohas, et soovib endiselt kohtu seisukohta selle kohta, kas kostja on lepingut rikkunud. Ühtlasi viitas hageja soovile esitada rahaline nõue võimaliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega nähtus hageja menetlusdokumendist soov nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset (

§ 376

lg 4 p 3 mõttes) või hagi muuta (

§ 376lg 1 mõttes).

Ringkonnakohus selgitab, et iseenesest ei välista lepingu täitmise nõude (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1) võimatuks muutumine seda, et hageja võib saada kasutada muid VÕS § 101 lg-s 1 toodud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Samas ei olnud hageja taotlus nõude muutmiseks piisavalt selge selleks, et kohus oleks saanud võtta selle lubatavuse kohta seisukoha. 15. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 376

lg 4 p 3 võimaldab hagejal asjaolude muutumisel nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset või muud hüve ning seda ei peeta hagi muutmiseks. Seega võib hagejal olla võimalik korrigeerida oma nõuet muutunud asjaolude tõttu vastaspoole ja kohtu nõusolekuta. Riigikohus on selgitanud, et kui kohtumenetluse käigus on muutunud õiguslik olukord ja hagi alusena esitatud asjaolud võivad anda aluse nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset, tuleb seda hagejale selgitada ning määrata

§ 3401

lg 1 järgi tähtaeg, mille jooksul hageja võib esialgu nõutud eseme asemel nõuda teist eset (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 12.2). Juhul, kui hageja soovitud muudatus väljub

§ 376

lg 4 p 3 kohaldamisalast, võimaldab

§ 376lg 1 vastaspoole nõusolekul või 2.

lõikes sätestatud tingimuste täidetuse korral kohtu nõusolekul hagi pärast selle menetlusse võtmist ka muuta.

1. Siinsel juhul oli hageja
2. septembri
3. a menetlusdokumendist nähtuvalt teadlik võimalusest oma hagi eset

§ 376

lg 4 p 3 järgi korrigeerida, mistõttu maakohtule ei ole alust heita ette selle selgitamata jätmist. Küll aga jättis maakohus hagejale andmata mõistliku tähtaja hagi läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks ja hageja 8. septembril 2024 esitatud taotluse täpsustamiseks. Sellega rikkus maakohus

§ 3401lg-t 1 ja jättis hagi ennatlikult läbi vaatamata.

1. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et ehkki iseenesest on õige maakohtu viide, et hagejal oleks võimalik esitada korrigeeritud nõue eraldi menetluses, ei ole menetlusökonoomia kaalutlustel põhjendatud suunata hagejat alustama uut kohtumenetlust olukorras, kus nõue oleks võimalik lahendada juba pooleliolevas kohtuasjas hagi korrigeerimise või muutmise teel, eriti kui see tugineb juba poolelioleva menetlusega (olulises osas) samadele asjaoludele.
2. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi läbi vaatamata jätmine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel õigustatud. Maakohtu määrus tuleb hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas tühistada ning asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Menetluse jätkamisel tuleb maakohtul esmalt määrata hagejale

§ 3401lg 1 alusel tähtaeg 8.

septembri 2024. a taotluse täpsustamiseks ning seejärel võtta vastavalt hageja esitatud täpsustustele seisukoht hagi eseme asendamise (

376 lg 4 p 3 järgi) või hagi muutmise (

§ 376lg 1 järgi) kohta.

19.

§ 173lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 4

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, ei saa praeguse määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 5