Obsah (11)

§ 654§ 651§ 456§ 442§ 163§ 175§ 218§ 217§ 171§ 445§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-141488 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2024. a, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Piirmets ja Ma

) § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsus tühistada ning teha tuleb uus otsus, millega määrata kostja menetluskulud kindlaks ja tasaarvestada need 30% ulatuses hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludega.

§ 654lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 28. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude intressi, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ning alates 02.12.2022 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni viivise määraga 29,9% aastas välja mõistmiseks. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud hageja menetluskulude osaliselt kindlaksmääramata jätmise osas. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

29. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab hagi rahuldamise ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse nende põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus leidis õigesti, et kostja väide, et justkui kolmas isik sõlmis tema nimel lepingu, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja on ka ise vastuses hagile märkinud, et kostja taotles Placet Group OÜ-lt laenu. Samas märkis kostja, et kostja pole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes heakskiitvat tahteavaldust teinud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja isikusamasus on tuvastatud Mobiil-ID kaudu (dtl 200). Lisaks on laenuandja väljastanud 27.12.2021 kostja arvelduskontole krediiti summas 2870 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja väljendanud oma tahet laenuandja pakutud tingimustel lepingut sõlmida ja kostja on raha saanud. Samuti on kostja krediiti kasutama hakanud ning on soovinud ka maksepuhkust (dtl 79). Kostja ei ole tõendanud, et keegi kolmas isik kasutas saadud krediiti. 6 2-22-141488
2. Laenutaotluses on kostja märkinud enda e-posti aadressiks xxxxxxxx@gmail.com. Sellele aadressile on saadetud laenuandja poolt laenudokumendid, teabelehed ja hiljem ka meeldetuletused laenu tasumata jätmise kohta, hoiatused ja lepingu ülesütlemise teade (dtl 79110, 192-198). Arvestades, et kostja suhtles sellelt e-posti aadressilt laenuandjaga, saab järeldada, et kostja on kõik laenuandja poolt saadetud laenudokumendid ja teabelehed kätte saanud, mistõttu kostja etteheide, et kostja pole laenudokumente saanud, on põhjendamatu.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et lepingu kehtetuse tuvastamiseks annaks aluse krediidi kulukuse määra ebaõigesti arvutamine. Krediidi kulukuse määr on kostjaga sõlmitud lepingus välja toodud, milleks on 34,64% (dtl 43). Lepingu sõlmimise ajal (s.t 23.12.2021) oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks 16,95%. Maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimise ajal oli 50,85%. See, kas 34,64% on õigesti arvutatud, ringkonnakohtu hinnangul sisulist tähtsust lepingu kehtivuse osas ei oma, kuna kostja on laenu kätte saanud ja seda kasutama hakanud. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping vaatamata VÕS § 404 lg-s 2 viidatud andmete (sh nt krediidi kulukuse määra) puudumisele siiski kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või hakkab seda kasutama (RKTKo 30.09.2014, 3-2-1-66-14, p 18).
4. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et lepingule tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära 0% aastas. Maakohus lugeski intressimääraks 0% ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja üksnes põhivõla, kuna laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet (seda asjaolu pole apellatsioonimenetluses vaidlustatud). Samuti on maakohus jätnud hagi rahuldamata muude kulude tasumise nõudes.
5. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Käesolevas asjas on tegemist tähtajatu arvelduskrediidilepinguga ja vaidluse all ei ole, et kostja ei ole enne lepingu ülesütlemist teinud laenuandjale ühtegi makset. Laenuandja andis 08.06.2022 täiendava tähtaja (22.06.2022) võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli viivituses vähemalt kolme osamaksega, täiendav tähtaeg oli edutu ja laenuandja sai lepingu üles öelda (VÕS § 416 lg 1). Pärast lepingu ülesütlemist maksis kostja 130 eurot, mida hageja võttis arvesse põhiosa maksena. Seega mõistis maakohus õigesti välja põhivõlgnevuse 2740,50 eurot ja sellelt arvutatud viivise.
6. Maakohus jättis menetluskulud

§ 163lg 1 alusel 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda.

Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks 1290 euro ulatuses ja võttis sellest 70% ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 903 eurot (70% 1290-st). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja õigusabikulusid ei ole põhjendatud välja mõista. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (

§ 175lg 1 teine lause).

Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§ 218lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks.

§ 217

lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 7 2-22-141488 36.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-16, p 14). Käesoleval juhul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on võtnud arvesse ka seda, et tegemist on nn masshagiga. 37. Kostja menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis selliselt toimides.

§ 163

lg 1 alusel menetluskulude jaotamisel selliselt, et mõlemad pooled peavad kandma ka osa vastaspoole menetluskuludest, tuleb mõlema poole menetluskulud kindlaks määrata. Kostja esitas maakohtu menetluses 31.07.2023 menetluskulude nimekirja (milles küll kostja ajab segamini hageja ja kostja, kuid on aru saada, milles kostja menetluskulud seisnevad, s.o 1956 euro suuruses summas). Seega olid kostjal menetluskulud tekkinud ja need oleks saanud kindlaks määrata. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada ja kostja menetluskulud ise kindlaks määrata. 37.1. Kostja 31.07.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulud 1956 euro suuruses summas 16 tunni ja 30 minuti ulatuses kostjale antud õigusabi eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: dokumentidega tutvumine/hagiavaldusega tutvumine, materjalide komplekteerimine, kliendiga konsultatsioon, kostja vastuse koostamine ja esitamine, kokku 7 tundi; 12.12.2022 menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja 01.06.2023 kirjaliku menetlusse määramise määrusega tutvumine, kokku 30 minutit; 10.02.2023, 23.02.2023, 06.03.2023, 13.06.2023, 26.06.2023 ja 27.07.2023 seisukohtadega, tõenditega tutvumine, kokku 5 tundi; 19.06.2023 seisukoha koostamine, kliendiga konsultatsioon ja seisukoha esitamine, kokku 4 tundi (dtl 515). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul

§ 175lg 1 mõttes samuti mõistlik ja põhjendatud.

Seega määrab ringkonnakohus kostja menetluskuludena kindlaks 1956 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjale käibemaksu ei lisandu. 37.

1. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtus kantud õigusabikuludest 586,8 eurot (30% 1956-st eurost).
2. Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust (üksnes kostja menetluskulude kindlaks määramata jätmise osas), tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171

lg 1 ja

§ 163lg 1 alusel 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.

38.

1. Hageja esitas 02.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses kulusid 676 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot järgmiste toimingute eest: apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüs, kokku 1 tund; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine, kokku 3 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nendeks kulunud aeg on põhjendatud, kuid põhjendatud ei ole lepingulise esindaja tunnitasu suurus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul tuleb lugeda mõistlikuks esindaja tunnihinnaks 120 eurot. Hageja esindaja näol on tegemist juristiga, mitte advokaadiga. Tegemist on sisult lihtsa hagiga, mille koostamiseks ei ole vaja olnud keerukat õiguslikku 8 2-22-141488 analüüsi. Seetõttu tuleb hageja põhjendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus lugeda 480 eurot. 38.
2. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud õigusabikuludest 384 eurot (80% 480-st eurost). 38.
3. Kostja esitas 04.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses kulusid 2136 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 14 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot järgmiste toimingute eest: - dokumentidega tutvumine/hagiavaldusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kogu menetluses olevate dokumentidega tutvumine (maakohustus), kohtuotsuse analüüs, 18.09.2023 apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine; 15.11.2023 täiendava apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine, enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse koostamine; kokku 8 tundi; - hageja 07.12.2023 vastusega tutvumine, kokku 3,5 tundi; 02.11.2023 kohtumäärusega ja 26.08.2024 kohtunõudega tutvumine, kokku 30 minutit; - 04.09.2024 seisukoha koostamine ja esitamine, seisukoha kujundamine, konsultatsioon kliendiga, kokku 2,5 tundi. Samuti on kostja menetluskuluks ringkonnakohtus riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel, s.o 420 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud, kuid osaliselt ei ole põhjendatud nendeks toiminguteks kulunud aeg. Arvestades kostja apellatsioonkaebuse mahtu ja selles sisalduvaid väiteid poleks olnud vajalik koos materjalidega tutvumisega sellele kulutada 8 tundi, vaid ringkonnakohtu hinnangul piisanuks 4 tunnist. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega on kostja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1680 eurot (420 eurot + 1260 eurot). 38.
4. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 336 eurot (20% 1680-st eurost). 39.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Poolte menetluskulude hüvitiste tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 364,2 eurot (903+384-586,8-336). 40. Kohus märgib hageja avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Piirmets (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 9