← Eesti

2-23-16546/64

Obsah (7)§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150§ 661

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-16546 Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2024, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi A S hagi K S ja J I vastu pärandvara jagamiseks ning K S vas

) § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Maakohtu menetluses on A S (hageja) hagi K S ja J I (kostjad) vastu pärandvara jagamiseks ning K S (vastuhagis hageja) vastuhagi A S ja J I (vastuhagis kostjad) vastu pärandvara jagamiseks.
  2. Pooled esitasid kohtule
  3. septembril 2024 kompromissilepingu ning taotluse, milles paluvad kompromiss kinnitada kohtuistungit pidamata ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4.

§ 430

lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2

(3)2-23-16546 5. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

6. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt

§ 432). 7.

Tulenevalt

§ 173

lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegu on menetlusosalised kompromissis leppinud kokku menetluskulude teistsuguse jaotuse, kui on sätestatud seaduses. Seetõttu kannavad menetlusosalised menetluskulud

§ 168lg 3 alusel vastavalt kompromissis kokkulepitule.

8. Hageja ja vastuhageja paluvad tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus tagastab hagejale 100 eurot (200 : 2 = 100) ja vastuhagejale 210 eurot (420 : 2 = 210)

§ 150lg 2 p 1 ja lg 4 alusel.

Kohus märgib, et vabastas hageja

  1. detsembri
  2. a määrusega 220 euro suuruse riigilõivu maksmise kohustusest. 9.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokkuleppel välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.