← Eesti

3-23-874/34

Obsah (5)§ 120§ 121§ 39§ 119§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-874 Määruse kuupäev 30. september 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XXi (X) kaebus Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-3/331 ja 13. mär

) § 248 alusel trahv süüdiolevatele menetlusosalistele suuruses kuni 32 000 eurot nende poolt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-41-12 mittetäitmise eest tema vabastamise kohta Viru Vanglast juba

  1. mail
  2. Süüdiolevateks menetlusosalisteks on kõik kontaktisikud ja Viru Vangla direktorid, kes kaebajal on olnud alates
  3. maist 2012 kuni taotluse esitamiseni. Samuti palus kaebaja trahvida 32 000 euroga Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunikke Paavo Randmad, Hannes Kirist, Velmar Bretti ja Juhan Sarve, kuna nemad vastutavad vahetult otsuse nr 3-1-1-4112 täitmise eest. Lisaks taotles kaebaja hüvitada talle 3 000 000 eurot seoses alusetult vabaduse võtmisega alates
  4. maist 2012 ja 3 000 000 eurot iga lapse eest (kaks last), kes anti
  5. aastal lapsendamiseks Rootsi peale seda, kui saadi teada, et kaebaja vangistustähtaeg asjas nr 1-10-15779 on 10 aastat.
  6. Tartu Halduskohus jättis
  7. mai
  8. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata ning määruse resolutsiooni punktiga 2 tagastas kaebaja kohustamis- ja hüvitamiskaebuse. Sama määruse resolutsiooni punktiga 4 jättis kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel Viru Vangla
  9. jaanuari
  10. a käskkirja nr 6-3/33-1 ja
  11. märtsi
  12. a vaideotsuse nr 6-12/78-2 tühistamiseks rahuldamata ning andis resolutsiooni punktiga 5 kaebajale riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks tähtaja kolm päeva määruse resolutsiooni punkti 4 jõustumisest arvates.
  13. Tartu Ringkonnakohus jättis
  14. septembri
  15. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  16. mai
  17. a määruse, sh resolutsiooni punkti 4 peale rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule osas, milles kaebaja jäi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte
  18. septembril
  19. KOHTU SEISUKOHT 3-23-874 10.

§ 120

lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 11. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

  1. mai
  2. a määruse resolutsiooni punktiga 4 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 5 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 4 jõustumisest. Tartu Halduskohtu
  3. mai
  4. a määruse resolutsiooni punkt 4 jõustus pärast määruskaebemenetlust
  5. septembril 2024, mil kaebaja sai kätte Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a määruse (

§ 119lõige 1 ja § 179 lõike 3 teine lause).

Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema

  1. septembril 2024 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt
  2. septembril
  3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
  4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel.

13. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.