) § 15 lg 1 alusel, sest ta puudub seaduslik alus viibimiseks Eesti Vabariigis. Talle väljastatud tähtajaline elamisluba Eestis kaotas kehtivuse 25.01.
lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb
lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 (põgenemise oht) sätestatud alused ja
Välismaalase põgenemisoht esineb, kui ta on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (
Isik on kriminaalkorras karistatud 1 korral (isikuvastased süüteod, rahvatervisevastased süüteod, süüteod perekonna ja alaealise vastu). Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA seisukohal, et isiku poolt toimepandud kuriteod näitavad tema valmidust seaduse rikkumiseks ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Isik kujutab ohtu avalikule korrale. Isiku suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid (
Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki. Isikul ei ole Eestis perekonnaliikmeid
Eeltoodust tulenevalt ei seo isikut Eestiga lähedaste olemasolu. PPA leiab, et vabaduses viibides ei hakkaks välismaalane tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Isiku kinnipidamine lõpeb 06.10.2024 kell 9:
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Isik on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestis viibimiseks. Selle põhjuseks on tema tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine 25.01.2023. 6.
lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1). Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (
Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (
7. Isiku puhul on täidetud
S § 145 lg 1 järgi (suguühtesse astumine noorema kui 14-aastase isikuga), KarS § 182 lg 1 järgi (noorema kui 18-aastase isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele) ja KarS § 187 lg 2 järgi (noorema kui 18-aastase isiku kallutamise narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele). Kohus mõistis talle kogumis karistuseks 4 aastat vangistust ja luges karistuse kandmise alguse ajaks 18.01.
§-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). 8. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (
Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (
12. Kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused tõlgiti isikule istungil. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.