← Eesti

3-24-1869/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Maret Altnurme ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1869 XX kaebus Tallinna V

) § 121 lg 4 ja § 235 lõiked 1 ja 3). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS

  1. Kaebaja esitas 24.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 06.06.
  2. a käskkirjale nr 1-24/1-2/440, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldi lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisene liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine).
  3. Tallinna Halduskohus tagastas 12.07.
  4. a määrusega kaebuse

§ 121

lg 1 punkti 4 alusel, leides, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Halduskohus märkis, et Tallinna Vanglalt 11.07.2024 saadud andmete kohaselt esitas kaebaja 06.06.

  1. a käskkirja nr 1-24/1-2/440 peale vaide 24.06.2024, halduskohtu määruse tegemise ajal oli vaie veel lahendamisel ning selle lahendamiseks VangS § 1¹ lõikes 7 sätestatud 30 päevane tähtaeg ei olnud möödunud. 3-24-1869
  2. Kaebaja esitas 12.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, taotledes sisuliselt halduskohtu määruse tühistamist ja kaebuse halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks saatmist. Kaebaja väidab, et vangla meedikud ei kontrolli tema tervist ja ignoreerivad tema meditsiinilise abi saamise taotlusi, mistõttu on ta esitanud tervise ja üksikvangistuse küsimustes Tallinna Halduskohtule mitmeid kaebusi. Kaebaja tsiteerib määruskaebuses erinevaid kohtulahendeid ning enda esitatud vaideid. Kaebaja esitas 25.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule ka taotluse, milles palub Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ärakirju oma koostatud dokumentidest ning halduskohtu ja ringkonnakohtu määrustest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on lubatav (

§ 121lg 4), määrus vastab seaduse nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida määruskaebuse kohta seisukohta vastustajalt. 5. Määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. Seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks näha ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (

§ 47lg 1).

Vangla haldusakti või toimingu peale on kinnipeetaval õigus kaebusega halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (vangistusseaduse § 11 lg 5). Kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (

§ 121lg 1 punkt 4).

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kuna Tallinna Vangla ei olnud halduskohtule kaebuse esitamise seisuga kaebaja vaiet veel lahendanud ja selle lahendamiseks VangS § 1¹ lõikes 7 sätestatud 30-päevane tähtaeg ei olnud möödunud, oli halduskohtule kaebuse esitamine ennatlik ning kaebus tuli tagastada

§ 121lg 1 punkti 4 alusel ilma, et halduskohtul oleks olnud kaalutlusõigust.

Halduskohus selgitas kaebajale õigesti, et viimasel on õigus sama kaebusega uuesti halduskohtusse pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist. 6. Kaebaja taotlus toimikus olevatest avaldustest tasuta ärakirjade saamiseks on põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale ärakiri (vt 27.10.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-16, punkt 13). Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamiseks ei ole vaja lisada kaebaja enda poolt riigisisestele kohtutele esitatud dokumentide koopiaid. Seega ei ole kaebaja taotlenud koopiate saamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.