7. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-112072 OK Incure OÜ hagi A. N.i vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud 30.06.2024 Ametlike Teadaannete kaudu, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 22.07.2024 hagile vastust esitanud. Pärnu Maakohtu 23.04.2024 kohtumäärusest nähtuvalt on kostjale püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -03.04.2024, 08.04.2024, 11.04.2024 e-posti aadressile: xxxx, elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud; -rahvastikuregistri järgne aadress xxxx on alates 12.02.2024 kehtetu ning kostja ema kinnitas, et kostja ei ela aadressil xxxx ning kostja viibib Vene Föderatsioonis ja sealseid kontakte ei tea. Kohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid järgnevalt: -03.06.2024 e-posti aadressile: xxxx vastus puudub; -postiaadressile: xxxx, menetlusdokumendid tagastatud märkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris kostjal kehtivat elukoha aadressi ei ole. Narva Linnakantselei ja Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule teatanud, et neil puuduvad kostja elu- või viibimiskoha kohta andmed. Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada tööandja vahendusel. Seega on eeldused Ametlikes Teadaannetes kohtulahendi kätte toimetamiseks täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-89-08 punktis 15 märkinud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 2983,85 eurot, intressivõlgnevus 196,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 330,08 eurot; laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3200 eurot, intressivõlgnevus 235,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 353,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja menetluskulud 665 eurot ning menetluskuludelt 665 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: -kostja ja S AS vahel 02.05.2023 sõlmitud väikelaenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 2983,85 eurot, intressivõlgnevus 183,86 eurot (intressimäär 18,90% aastas, periood 10.06.2023 kuni 06.10.2023 põhinõudelt 2983,85 eurolt, intress 183,86 eurot), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 330,08 eurot; -kostja ja S AS vahel 26.05.2023 sõlmitud väikelaenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 3200 eurot, intressivõlgnevus 222,04 eurot (intressimäär 18,90% aastas, periood 26.05.202306.10.2023, põhinõudelt 3200 eurolt, intress 222,04 eurot), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 353,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot. Kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja intressinõuet 25,55 eurot (196,25-183,86=12,39 eurot; 235,20-222,04=13,16 eurot; 13,16+12,39=25,55 eurot), kuivõrd leping lõppes 06.10.2023 (vt hagi lisa 5, lepingu ülesütlemise avalduses on krediidiandja andnud täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 05.10.2023. Seega oli kostjal võimalik võlgnevus tasuda 05.10.2023, avalduse sisust lähtuvalt sai leping lõppeda 06.10.2023, mil nõuded muutusid sissenõutavaks). Eelnev aga ei muuda hagi rahuldamise ulatust oluliselt ja hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Kohus rahuldas hagi ja
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 665 eurot (riigilõiv). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 665 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.