KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 20. septembril 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1203 Haldusasi Xi kaebus soodustingimus

) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt

§ 184

) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. veebruaril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse määrata talle soodustingimustel vanaduspension. Kaebaja selgitas, et tema tehtud töö vastas kirjeldusele „töölised, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt“ (Vabariigi Valitsuse
3. juuli
4. a määrus nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“, loetelu nr 2 seitsmenda osa „Metalli töötlemine“ p 10 alapunkt a). 3-24-1203
5. SKA peatas
6. märtsi
7. a otsusega nr E14197-1 kaebaja pensioniavalduse menetluse seoses soodusstaaži tõendamisega kohtus. SKA hinnangul on tõendatud, et kaebaja töötas kuivlihvijana kuus aastat kolm kuud ja 23 päeva I. Kalinini nimelises TET Teadusliku Uurimise Instituudis. SKA tõdes, et kaebaja töötas lisaks
8. novembrist 1999 kuni
9. septembrini 2007, kokku seitse aastat üheksa kuud ja 28 päeva, lihvijana AS-s Norma. AS Norma arhiividokumentide hulgas ei ole kaebaja ametikirjeldust. Seega pole tõendeid, mis kinnitaks, et tema tööülesandeks oli metalltoodete abrasiivkäiaga kuivalt lihvimine. AS-s Norma töötamise aega ei arvata seega tema soodusstaaži hulka.
10. X esitas
11. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul tuvastada tema soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutav staaž. Kaebaja selgitas, et seda, et ta töötas AS-s Norma kuivlihvijana, saavad tunnistada tema töökaaslased A ja B. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus inimesel, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest ta on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. See tähendab, et inimene võib jääda pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist.
13. Tervist kahjustavad ja raskete töötingimustega tööd on loetletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr
14. Loetelu seitsmenda osa „Metalli töötlemine“ p-s 10 „Muud kutsed metallitöötluse alal“ on nimetatud töölised, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt.
15. Kohus võttis tunnistajatelt A ja B kirjalikud ütlused.
16. A selgitas, et töötas
17. a jaanuarist kuni
18. a aprillini AS Norma tehnoloogiabüroos tehnoloogina. X töötas profiillihvijana. Mehed töötasid samas struktuuriüksuses nimega Tööriistavabrik. A tööülesanded olid osaliselt seotud kaebaja opereeritava seadmega. Ta valmistas ette tööjooniseid ja profiile, mida kaebaja kasutas lihvpingil detailide töötlemiseks. A sõnul oli Xi tööks erinevate terasest detailide valmistamine kuivlihvimise meetodil. A kinnitas, et kaebaja töötas kogu ajavahemiku
19. novembrist 1999 kuni
20. septembrini 2007 kuivmeetodit kasutades. Kaebaja kasutas oma töös profiillihvpinki ja abrasiivkäiasid. Lihvimiseks tuli juhtida käia liikumist mööda kontuuri. Kontuur, mida ta pidi jälgima, oli nähtav ekraanil suurendusega. Töötaja asus seejuures töötsoonis. Lihvimine toimus vaid kuivalt, jahutusvedelikku kasutamata. Vastasel juhul ei oleks protsess olnud jälgitav. Selle seadmega ei oleks saanud muul moel tööd teha. A selgitas, et kuivlihvimisel ei kasutata jahutusvedelikku ja kogu abrasiivtolm lendub töötsoonist välja. Märglihvimisel suunatakse lihvtsooni jahutusvedelik, mis jahutab lõiketsooni. See seob eralduva abrasiivtolmu tööriistalt ja lihvitava materjali tolmu. Tekkiva vedelikupilve tõttu ei ole lõiketsoonis midagi näha. Seetõttu ei saa seda meetodit profiillihvimisel kasutada.
21. B selgitas, et töötas
22. märtsist 1986 kuni
23. aprillini 2011 AS Norma tehnoloogiabüroos. X töötas profiillihvijana. Mehed töötasid samas struktuuriüksuses, mis kandis nime Tööriistavabrik. 2

§ 37lg 2 p 6).

Kaebaja töötas AS-s Norma kuivlihvijana seitse aastat üheksa kuud ja 28 päeva. 11.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. 12. Avaldatavas otsuses tuleb Xi, A ja B nimed asendada tähemärkidega (

§ 175lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 3